kas ma ei saagi temast mitte kunagi üle?

ja kitsa silmaringi puhul vaevalt! Juku ütles väiksena..isa võttis ema naiseks,kelle siis mina võtan!

Proovi siis alt või kõrvalt, kui üle ei saa. Võibolla on lihtsalt redel liiga lühike?

Olen proovinud nii alt, kõrvalt kui üle. Kuidagi ei saa, isegi uus inimene ei aidanud, ikka ei saanud üle. Lootusetu olukord, juba aasta möödas.

ei saa jah.

Miks sa seda tollele inimesele ei ütle. Ehk võtab tagasi.

aasta ei ole juba, aasta on alles! Mõnest inimesest saadakse aastatega üle, mõnest ei saadagi, kui jääd kõiki järgmisi temaga võrdlema, temast unistama siis selline olukord jääb väga kauaks venima.
Uuele tuleb tee täiesti vabaks teha.

ja seejärel teine jalg üle ning oledki tast üle saanud:)

Mina näiteks ei kujutaks ette, kui minu kaaslane peaks mu maha jätma. Arvatavasti ei saaks ma temast kunagi üle...
Aga soovin sulle jõudu, aeg parandab haavad. Loodetavasti.

Armas ehh, selles ju ongi mure, et ei oska uuele seda teed vabaks teha, vana nii hinges kinni veel, mõtlesin, et ehk nutud ka juba tema pärast nutetud aga näed, ikka ei ole veel :(
Armas tõsta kõigepealt üks jalg üle, oleks see ometi nii lihtne, ikka koperdan otsa või ei tõsta jalga piisavalt kõrgele :)
Armas hilarious, seda mina küll enam ei usu, et aeg mingeid haavu parandab, loodan, et sinu kaaslane ei jäta sind kunagi!

ju siis oli mõjuv põhjus et sind maha jäeti.

Ju siis oli jah aga üle saada see ikka kuidagi ei aita.

Kui sind maha jäeti ja edasi liiguti siis sa ei saa ju seda inimest enam tagasi. Seega, liigu edasi. Kui asjaolud on teised siis peaksid hoopis oma armsamale ütlema mis sa mõtled. Kunagi ei tea ju. Ükskõik mis vastuse saad, see on parem kui piinav teadmatus.

Ma olen ise ka mõtlema hakanud, et peaks äkki tõesti omal südamelt kõik ära ütlema aga mul pole kahjuks õrna aimugi mis elu see inimene nüüdseks elab - nagu ma ütlesin, aasta alles/juba möödas. Olen ma hulluks läinud? :)

kuula oma südame häält:)

Sa teed mul millegipärast tuju nii heaks, aitäh :) aga see väike süda on ju nii rumal ja lootust täis, mõistus aga ütleb, et ei taha oma hingele haiget teha. Kahjuks mulle tundub, et seekord mõistuse hääl peale ei jää. Pealegi ju öeldakse, et ise oled oma õnne sepp :)

Mina saan asjast nii aru, et sa ei soovigi temast üle saada vaid soovid teda tagasi saada. Aasta on möödas, mis siis kui ta on endale uue kaaslase leidnud. Kas siis on südame hääl ikka nii tugev, et lähed talle oma tunnetest rääkima?

Liisa, ta ju ütles et ei tea oma armsama elust praegu midagi. Sellepärast tal ilmselt ka süda haige on et armastus ei ole veel kustunud ja teadmatus rõhub hinge. Siin on minu meelest 1 ainuõige lahendus ja see on oma armsamaga ühendust võtta. Olgu mis on aga Sul on vähemalt vastus käes ja elu läheb edasi.

hmm - vastus käes millele? Mis on küsimus? Kas sa oled veel vallaline? Kas sa tunned minust puudust? Kas soovid minuga uuesti suhet alustada? Kui vatuseks on jah siis miks ei ole ta ise ühendust võtnud selle aasta jooksul. Kui vastus on ei siis pole ju mitte midagi muutunud. Kui tegeltu tuleb küsida ainult ühte. Miks suhe üldse lõppes? Ja sellele oskab kmjndi kõige paremini vastuse anda.

Ära kuula seda Liisat. Ta tundub kuidagi kõike mustvalges mustirs nägevat ja on armastuse suhtes negatiivne. Mis see siia puutub mismoodi nende suhe lõppes? See võis lõppeda miljonil moel. Kui autor armastab siis mis ta peaks tegema? Lõputult teadmatuses kannatama ja oma südant valutama? Ta ei saa nii ju eluga kuidagi edasi minna, aru ei saa või?

kmjndi - tee nagu hmm jookse tõtta ja ütle talle kui palju sa teda armastad ja hoolid. Ning kuidas sa soovid kogu oma elu temaga koos veeta, et sa ei suuda ilma temata elada ja ta tähendab sulle kõike siin ilmas.

Ja te elate õnnelikena elulõpuni.

The End

Taas väga mustvalge lähenemine Liisa poolt. Nagu ainult sel moel oleks võimalik kontakteeruda. Küll sinu elu on lihtne ja sirgjooneline. Ilmselgelt pole sa kedagi tõeliselt armastanud.

Armsad Liisa ja hmm, ma saan teist mõlemast väga hästi aru ning teie seisukohtadest ja olen tänulik, et oma arvamust avaldate :)
Ausaltöeldes see lahkuminek oli kummaline, rääkisime palju ja nutsime mõlemad, põhjust nagu välja ei oskagi tuua või siis ma enam nii hästi ei mäleta, äkki lihtsalt ei taha mäletada.
Liisa, tundub, et sa tabasid naelapea pihta, ega ma vist ei tahagi temast üle saada kuigi olen terve aastajagu juba proovinud ja eemale hoidnud. Mõned kirjad oleme küll vahetanud, küsimustega, et kuidas läheb aga rohkem mitte.
Peab nüüd mõtlema, et kuidas olukorrale läheneda, mida öelda, mida kirjutada, et süda kergemaks saaks.
Võtan asja ka mõistusega, kui tuleb see "ei", siis tuleb, nagu enne kirjutasin, süda loodab väga aga mõistus ütleb ka sõna sekka :)

hmm - millel põhineb sinu väide, et ma pole kunagi armastanud. Küll oleks huvitav teada kuidas sa selleni jõudsid.

kmjndi - nagu enne ütlesin, tead ainult sina selle suhte tagamaid. Ja mulle tundub, et oled juba otsustanud mida teha enne kui siia postitasid selle teema. See mida sulle tundmatud inimesed ütlevad pole üldse oluline.

Kusjuures algatatud küsimus oli aus ja siiras - kas ma ei saagi kunagi üle, kuid siin eespool kirjutaja to kmjndi pani selle mõtte natuke rohkem pähe ja nüüd ketrab mul peas juba mitmendat päeva. Arvan, et sellessuhtes on sul küll Liisa õigus, et nüüd vist ikka teen ära hoolimata mis mulle öeldakse, saab vähemalt rahu ning eluga edasi minna, seekord lõplikult :)
Eks ma annan teada kas suudan omal julguse kokku võtta või ei suuda, selles pole küll veel kindel.

Saad kyll, anna endale ainult aega. Aga yldiselt on sellistele kysimustele adekvaatse vastuse andmiseks vaja rohkem infot.

Nii palju aega juba möödas ja vett merre voolanud, et ahastus tuleb peale :(
Aga mismõttes rohkem infot, et kui asjad on ühtepidi siis saan üle ja kui teistpidi, siis ei saa? Vabandan rumala küsimuse pärast :)

Muidugi oleks hea teada kui vana sa oled, kui kaua koos olite ja mis pohjustel lahku laksite. On suur vahe, kas olite koos aasta, kymme aastat voi kakskymmend. Kui oled noor ja teil polnud yhiseid lapsi ja aastakymnete pikkust kooselu, siis on ylesaamine kindlasti lihtsam.

Langeta otsus ja ela tagajärgedega!

No koos me olime viis aastat ja olen üsna noor - 25. Lapsi õnneks ei ole ja lahku läksime, sest härra käis peol ja jagas oma numbri mingile neiule seal ja hiljem ütles, et tema ei taha nii koos olla kui ta oma numbrit kellelegi jagab, nii ta siis läkski.
Olime juba koos kodu ostmas ja pärast seda ka oleks kindlasti laps tulnud, sellepärast ongi vist nii raske, et nüüd on kõik see kadunud, olen juba nii vana ja arvasin tõesti, et see inimene on see õige :(
Öösel nägin teda unes jälle, nii raske on, miks ta mind niimoodi kummitab :(