Kas rasestumisvastaste pillide ära jätmine on mehe suhtes alatu ja tema petmine?
Mul üks sõbranna on olnud mehega koos vähem kui kaks aastat, kuid tunneb mehe poolt tunnete jahenemist. Mõtleb siis, et jätab äkki pillide võtmise ja kui jääb rasedaks, siis loodab sellega meest kinni hoida. Ta lihtsalt on selle mehe küljes kümne küünega kinni, sest elab sisuliselt mehe kulul ja iseseisvalt edasi minna oleks väga raske.
Ise ma muidugi sellist teguviisi õigeks ei pea, et lapsega meest kinni hoida. Mees muuhulgas on talle ka öelnud, et ta pole veel pereloomisest huvitatud.
Aga tal nii kindel plaan peas valmis mõeldud...

Mehed, kuidas teie suhtuksite, kui naine teie teadmata pillide võtmise katkestaks ja teataks ühel hetkel, et on rase... kuigi samas teil oli omavahel kokkulepe, et naine kasutab pille ja lapsi veel koos ei plaanita.

Igasugused arvamused on oodatud.

kui mees lapsi ei taha - teeb vasektoomia, kõik muu on õnnemäng, kas naine jääb rasedaks või mitte.
Selle eest, et lapsi ei sünniks -peab hoolitsema pool, kes lapsi EI TAHA, raseduset hoidumine ei ole ainult naiste kohustus.
Kahtlen et tegu sõbrannaga, muidu sa siin ei ussitaks.

Jah, loomulikult, ka mees ise peab arvestama variandiga, et rasedus võib juhtuda - isegi pillidega võib see ju nii minna - neid juhtumeid küll ja veel :)

Pigem küsimus selles, et kui üks pool loobub teadlikult ilma teist teavitamata ühest kaitsevahendist, kas see on teise poole petmine?

Siin pole midagi uut, et naised nii teevad, on alati teinud. Nii mõnigi inimene oleks sündimata, kui nii ei tehtaks. Aga asja varjukülg on see, et mees võib ikkagi minna ja naise juurest, keda ei saa usaldada, kellega ei ole mõtet planeerida ühist tulevikku. Naine omakorda muidugi teeb pähe ilmsüütu näo ja saab kaastunde järjekordse tõpra poolt mahajäetuna. Et siis täie õigusega hakata nõudma elatist ja blokkima lapselt isa enda mahajätmise eest. Elu põhitõed:)

Ahjaa. Et mees saab vältida naise rasestumist. Saab küll, kuid koostöös naisega. Kui naine tal n.ö tooli alt tõmbab, siis on naisel alati võimalik ikkagi rasedaks jääda. Ja meest vastutama panna.
Koos peaks inimesed elama ikkagi mingi ühise eesmärgi nimel, mis loogiliswlt võttes peaks viima ühiste järeltulijateni. Antud juhul paistab aga, et eesmärk on teineteise ärakasutamine-mehel on naine, kellele ta taha keerab ja naisel on mees, kelle kukil ta elab. Varem või hiljem saab selline kooslus otsa nkn. Kohe siis, kui leitakse nn parem variant. Lapsega seda kinnistama hakata on lollus, mida saavad omale lubada täielikud lambad. Aga selliseid on palju, niiet pole hullu midagi:)

Iseasi on ühine korteriost ja seal teisel poolel naha üle kõrvade tõmbamine,

hoopis alatu on teise poole terve elu - planeeritult, tagaselja, p..sse keerata.
Laps pole asi, et sellega mängida!

Lisaks faktile, et iialgi pole laps kokku sidunud paari, kui mõlemal poolel selleks soovi ei ole, on ka sellise alatusega manipuleerimine, löögi saanud inimesele, jätnud aastakümneteks usaldamatuse ja kibestumise hinge ümbritsevate inimeste suhtes.

Selline käitumine võib esile kutsuda absoluutselt vastupidise reaktsiooni: õnneliku kooselu asemel võib petetu hakata vihkama seda sünnitist, naissugu üldse ja viinast või narkootikumidest lohutust otsida.

Väga alatu tegu.

Meestel võiksid ka olla oma pillid, mis sperma ajutiselt (või kõrvalnähuna igaveseks) viljatuks muudavad, sest miks ainult naised mingit hormonaalset ja reeglina tervisele kahjulikku solki peavad sisse sööma?
Sellega oleks ka valelike naiste ja soovimatute laste probleem kenasti lahendatud.

mina võtaks sel hetkel, kui mulle rasedusest teatatakse, naisel käest kinni ja viiksin ta notari juurde, et sõlmida leping, kus naine loobub igasugustest pretensioonidest minu vastu.

edaspidi ei tahaks ma sellisest inimesest mitte midagi enam kuulda.

Naine võib küll loobuda pretsensioonidest, aga lapsel selle eest kõik õigused säilivad sinu suhtes. :) Ja laps ei saa neist loobuda, kuna on allkirjaõigusetu. :) Pealegi, miks sa arvad, et naine vagura lambukesena sinuga notari juurde läheb? Kohtu kaudu saab välja nõuda isaduse tuvastamise DNA testi abil ja sealt edasi alimendid välja mõista. Teine asi on see, et niimoodi ei tehta teisele inimesele, sest laps on ju eluajaks ja kui mehel pole ses suhtes mingit otsustamis- ega sõnaõigust, vaid pannakse fakti ette, siis pigem jääb naine üksi oma last kasvatama. Pealegi, miks teemaautori sõbranna ei võiks panustada nagu päriselt suhte parandamisse, kui tunded jahenevad - laps seda jahemist nüüd küll uuesti ei sütita, naiivne lammas, pigem vastupidi - see võib saada hoopis selleks viimaseks õlekõrreks, mis kaameli selgroo murrab.

Aga vatame nüüd asja natuke teise nurga alt. Oletame, et mees tahabki lapsi, aga naine, kui selline, on vastumeelne. Oletame ka, et "noorel perel" ühist elamist veel ei ole ja elatakse mehe elamispinnal. Mis sel juhul saab?
Aga saab see, et mees nõuab kohtus lapse kasvatamise õigusi endale. Lapse ema, kui vastutustundetu isik, visatakse välja ja tema ülesandeks on 18 aastat elatist maksta. OK, kahel nädalavahetusel kuus saab ka lapsega kohtuda, aga mitte rohkem. Miks naised arvavad, et nemad saavad lastega meestelt raha välja pressida, kui tegelikult võivad nad hoopis ise maksuorjusesse sattuda. Kui on piisavalt head põhjendused, siis kohtu kaudu on võimalik paljutki saavutada.

Võtta emalt imik, kes ema hädasti vajab ei ole lapse huvides tegelikult. Lapse kasvatamise õigust tuleb samuti kohtu kaudu ajada ja see võtab meie süsteemi juures aega. Ja jutt ei käinud raha väljapressimisest, vaid sellest, et meest endaga siduda sidemega, mida ei saa eirata. Ja ega ei saagi eirata, aga kas nüüd selle abil saab enda külge köita meest selles mõttes nagu teemaautori sõbranna väidetavalt tahab, et jälle oleks tunded taevani. Kõik, mida saab raha eest on ju odavalt saadud.

Ega siin vist muid variante ole, kui mees peab otsustama, kas on nö ausmees ja jääb vähemalt esialgu naisega kokku lapse pärast ja siis paistab, mis elu toob või siis tegutseb nii, nagu süda ütleb ja läheb oma teed, kui tõesti selle naisega ta enam koos olla ei soovi.
Lapse ees jäävad kohustused nagunii ja see pisike olend pole milleski süüdi, et teda karistada. Isegi, kui mees jätab naise, siis lapsele isaks jääb ta ikkagi.

Esimesel juhul on usaldus muidugi suhtest kadunud - vähemalt mulle tundub nii.

No teemaautor küsib "kas on alatu?", "kas on petmine?" Lühidalt vastates on jah. Teise usalduse petmine seda ju on. Ja see pole ju "uuups, juhtus", vaid täiesti teadlik samm. Samas ei pruugi mees kunagi teada saada, et polnud "uuups", aga küllap see ükskord välja tuleb, sest alati tuleb - naistel lihtsalt on juba selline pikk keel. Naisterahval, kes kahtleb, kas selline käitumine on ikka alatu või ei ole, võib arvata, seda va emotsionaalset intelligentsi eluaeg vaikida ei jätku, vaid mõnes konfliktolukorras vupsab kindlasti suust välja, kui vaja näidata mehele näidata kui loll ta ikka on. :)

Kõige tõenäolisem "lahend" sellises olukorras on, et see laps mõningase tülitsemise peale saadakse ja elatakse usalduseta koos edasi. Naine istub titega kodus, muljetab ülejäānud kanaemadega, ostab lapsele riideid ja püüab mehele muljet jätta. Sel aga oli kogu naisest juba ammu kama, ok, las ta olla, teistel ka on ja ise jätkab omi vallutusi-ta oli ennegi selliste naiste hulgas pop. Noh, jääb oma vasakule tõmbamistega vahele, tülitsetakse ja naine mõtleb ka kuidas petma hakata. Mõtleb lausa, et otsib uue mehe ja veel parema, peab sõbrannadega plaani mega kättemaksuks. Lugu areneb tavalist rada, nagu ikka. Kes ei tea kuidas, võib kasvõi siit foorumist teavet otsida.

Nu ja kellele kohus jätab sel juhul lapse kasvatusõiguse? Võiks ju jätta mõnele vanaemale, aga ei saa, vabariigi esifeministid on teinud kõik selleks, et emal oleks sõnaõigus. Ja seda nii lapse tuleviku rikkumiseks kui ka meeste sanktsioneerimiseks:)

müstikaosast, võib olukorra kohta öelda, et

(usume ju ettenägijaid, ennustajaid, sensitiive, horoskoope, Vangat, jne,)

meie 'kavalad' kavatsused sigatseda ei ole märkamatud ja teadmatud (kust need selgeltnägijad muidu teavad?), need korjatakse meie paturegistrisse ning ükskord peame ka nende eest maksma. Valusamalt, kui arvame.

ammu teada tõde on see, et lapsed on naise omad; naine, kes kavatseb sünnitada, peab arvestama, et ta oleks suuteline ja valmis lapse(d) ise üles kasvatama. Ja mida rohkem ma a'la selliseid teemasid/artikleid loen, seda rohkem ma nimetatud väitele kinnitust saan.

mööduja Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ammu teada tõde on see, et lapsed on naise omad; n
> aine, kes kavatseb sünnitada, peab arvestama, et t
> a oleks suuteline ja valmis lapse(d) ise üles kasv
> atama. Ja mida rohkem ma a'la selliseid teemasid/a
> rtikleid loen, seda rohkem ma nimetatud väitele ki
> nnitust saan.

Siin see konks ongi, et lapsed ei ole ema omad. Lapse sünd on ühekordne, kordumatu ja lõpetatud tegevus. Inimloogika on edasise vórdsustanud nagu eostamisegi, vanemliku hoolega. Teatavasti on lapsel kaks vanemat ja mitte 1 või 3 või 4. Aga kahjuks on eelistus õiguste osas tehtud emadele, jättes isadele suuremalt jaolt vaid kohustused.

Mees, kes lapsi ei taha, kasutagu kondoomi või elagu mungaelu. Naisega kokku elades elades tuleb alati olla valmis raseduseks, isegi pillid ei pruugi seda ära hoida.

hj Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mees, kes lapsi ei taha, kasutagu kondoomi või ela
> gu mungaelu. Naisega kokku elades elades tuleb ala
> ti olla valmis raseduseks, isegi pillid ei pruugi
> seda ära hoida.

Kehtib see ka siinsete prowwade juures vä või pole need enam naised:D?

äkki isad polegi valmis vastutust võtma, lihtsalt kohustust täita on alati kergem. miks rohkem emade poole vaadatakse, tuleb vastust kùsida peegelpildilt. rohkem julgust ja pealehakkamist mehed.

Teema algas küsimisega, et kui naine s a l a j a kavatseb rasestuda, teades, et mees antud olukorras ei soovi last, aga naine tõmbab mehel mütsi üle silmade, petab-manipuleerib, et k i n n i hoida meest...
Hallloooo! Mis vastutuse võtmine peaks mehe poolt olema sellises situatsioonis?

Laps ei hoia suhet küll kuidagi koos. Kui mees ei taha naisega olla, siis veel vähem tahab ta lapsega naisega olla. Vbla alguses pingutab, aga tõenäosus on suur, et laseb kohe jalga kui saab teada, mis tüki naine tegi. Pärast saab kembelda elatisega muidugi, aga meest see tagasi ei too.

Petmine see on ja alatu muidugi! Kujutagu ette, et mees lubab tagada ilusa murevaba elu ja ühel hetkel ütleb, ups, nüüd on sedasi lood, et ma tahan tänasest, et läheksid kahele kohale tööle, peaksid üleval mind, mu koera, me maja ja teeksid süüa ka! Ja seadus kohustab veel ka.

Olen kõrvalt näinud paraku väga valusalt..et mitte miski pole valusam ühele lapsele, kui tunda end soovimatuna ühe vanema poolt! Mehed ei ütle neid asju suusoojaks ja ei oska väga ka varjata omi tundeid selle koha pealt.

mida perset, kuidas üldse sellist asja kaaluda üldse saab? Mis õigus on ühel inimesel sedasi teise eest tema elu üle otsustada? Lapse saamine on mõlema õigus ja kohustus, maitea mul läheks silme eest mustaks lihstalt kui minu partner minu eest otsustaks minu elu ja saatuse eest selliselt.

Ma arvan et laps jääb ikkagi lapseks isegi kui eks on siga aga vastumeelse inimesega kooselu pole normaalne ja mees läheb varem või hiljem minema. Selles situatsioonis on kõik kaotajad, nii mees, naine kui ka laps. Autori sõber on tõenäoliselt mentaalne lilliputt kui sellist skeemi üldse mõtleb või veel vähem välja ütleb. Kahjuks on ta liiga loll et sellst ise aru saada.

Valetamine on valetamine, ja valetada ei ole ilus.

Olen juba vanem naine ja julgen öelda, et sellist asja ei tohi teha. Laps tuleb ikka ausalt teha. Katsu end mehena ettekujutada. Kuidas end tunneks kui saaks teada lapsest, keda sa tegelikult ei oodanud?