Tere!!! Olen 24,aastane,Eestimaal südinud ning elan 6aastat juba välismaal,2000 km Eestimaalt eemal!
Loodan ja vabandan juba ette ära,kui mu eesti keel pisut lonkama peaks! Olen tihti lugenud küll vanu ja uuemaid postitusi sellistest foorumitest,kus olen küll pead raputanud,küll naerda saanud ja samas ka küll toetust saanud! Nüüd pöördun siis ise sellisesse foorumise,kus olen teema algatajaks!
Minu eluloo poole...
Nimelt...Nagu eelpool mainitud,elan välismaal,2000 km Eestimaast eemal ning mul pole kahjuks oma vanematega kontakti ega samuti need 6 aastat neid näinud,oma peret ühes6naga siis! Üks mu 6dedest elab samuti siin,pikemalt,kui mina muidugist!
Seoses selle teemaga on pikk ja ebameeldiv lugu,millest ma rääkima ei hakka ning mille pärast ma siia ei pöördunud muidugist!!!
Eks meil k6igil ole elus probleeme,ise me rajame omale eluraja,keedame vahepeal suppe kokku ning mida ise ka sööma peame,tahest tahtmatta!!
Olen elus palju läbi elanud,nii häid,kui ka halbu ja raskeid aegu!! Olen hakkama saanud ja samas ka toime tulnud,mis on muidugist peamine!!!
2011 aastal,kaotasin nelja kuuga -24 kilo,olin raskelt alakaaluline(36 kg) ning p6desin läbi söömishäiretega haigust!! Haiglad osutusid ajapeale mu seltsilisteks,kahjuks ning tahest tahtmatta!! Peale seda,kui sai juurde 10 kg v6etud,v6tsin jälle alla!!! Seda aastaid niimoodi!! Peale seda p6desin läbi liigsöömishäiret ehk siis 6gimishoogusid,aastaid,kuni eelmise aasta kuu l6puni!! Käisin aastaid teraapial,otsisin abi,kuna üksi toime ma kuidagi ei tulnud sellega,ükstahes,mida ma ka proovinud poleks!!! Ma ei suutnuid isegi nädal aega enam taltsutada!!!
Kahjuks teraapiad ja ka muu ei aidanud mind!!!
Aga...L6ppude l6ppuks pöördus eelmisel aastal kuu l6pus 6nn minu poole!! Ma sain ühe ainsa nipiga oma s6ltuvusest vabaks,mida ma eales ei oleks uskunudki!!!! Iial!!! Ei mingid tablettid,mitte midagi taolist!! Minu silmis on see k6ik puhas mürk!!!
Olen enda üle väga uhke seoses selle teema puhul,mida poleks ma t6esti eales uskunudki!!!
Teise teema juurde...
Samuti ka aastal 2011,6ppisin ma siin välismaal tundma meest,24 aastat minust vanem! Ta näeb noorem oma vanuse juures välja!! Jäin temast rasedaks!! Tal on üks tütar,tollel hetkel oli tal vanust 16,kui ma teda tundma 6ppisin! Tema esimesed s6nad mulle,see laps peab kaduma!! Ta polnud sellega n6us!!!
Ma olin meeleheitel ning ei teanud tol hetkel miskit!!!
Olin segaduses!! Nutsin palju!!!
Kui siis saabus päev abordile,nutsin kogu päeva ning olin segaduses ning mul oli suur hirm!!!
Peale aborti muutus mu elu paari päeva pealt silmapilgselt!!! Hakkasin antibeebipille v6tma ning peale nädala nende v6tmist ei tohtinud ma neid enam v6tta,kuna ma olin praktiliselt suremas!! Tromboos!!!
Arst tahtis mulle teised välja kirjutada,aga ma keeldusin!!! Hirm v6itis minu!!
Peale seda tekkisid mul kahjuks paanika ja ärevushäire hood!! Aastaid,kuni tänaseni isegi!!
Jooksin mööda arste,käisin hüpnoosidel ja palju muud!!
Miski kahjuks ei aidanud!!! Paar aastat käisin teraapial,mis isegi aitas!!!
MU seis paranes ning ma hakkasin taas elul lootust nägema!!!
Keeldusin tablettide v6tmisest ning jäin endale tugevaks ning samas ka kindlaks!!
Paar kuni kolm korda neelasin arsti poolt kirjutatud ravimeid,aga ma vandusin endale,et ei tee seda mitte kunagi,kuna elasin vaid p6rgut läbi!!! Katsejänes ma pole!!!
Niisiis,l6ppude l6puks sain ma siis oma paanikahäireteks vabaks!!! Täiesti ise!!!
Kirjutasin üleval pool,et kuni tänaseni!! Jah,v6ib ette juhtuda,et kuus korra v6i isegi mitte...miskit ootamatult tuleb!!! Aga 6nneks on k6ik kontrolli all,mis peamine!!!
Selle mehega olin koos 2 aastat ning 1 kuu!! Otsustasin lahku minna ning kolisin minema,kuna meie situatsioon ei sobinud kahjuks enam üldse!!!
Armastusevalu tappis mind aastaid!!! Aga mis,peamine,sain üle!!
Täna,praegult,elan üksinda!! Mul on oma enda korter olemas!! Elan üksinda aastast 2014 märtsi kuust saati!!
Elasin läbi...Nimelt armusin oma üürile andjasse ära
ning tema minusse!! Alguses ta valetas mulle,et tal puudub partner!! Pärast tuli välja,et tal partner juba 6 aastat olemas ja nad elavad koos!!
Olin küll pettunud,aga mitte järeleandlik,kuna armastus oli meie vahel väga tugev!!
Meie viimane kohtumine oli eelmisel aastal jaanuari kuus!! Siiamaani pole me enam omavahel ei suhelnud ega ka näinud!!!
Väga pikk lugu,mille kirjutamatta hetkel jätan!!
**Armastusvalu sai taas läbi elatud,samuti ka pettumuse ning mu usk armastusse kadus,mis jääb püsima nagu raudtee!!**
Niisiis...Liigume edasi teise teema kallale...
Nimelt...Eelmisel aastal 27.Juulil,tundsin ühte Internetist tundma!!
Esimest korda kohtusime me 31.Juulil ja ma olin tema jaoks pilk esimesest silmapilgust!!!
Tema meeldis mulle!!
Me tulime omavahel kokku!!
Kuu aega jooksis k6ik meie vahel hästi,kuni tekkis mulle tunne,et ta lämmatab mind ja ei anna mulle vabadust!! K6ige parem on rääkida omavahel alati probleemidest kohe ning neile lahendus saada!! Nii tegingi!! Me rääkisime omavahel!! Aga tema muutkui kurtis,et ei saa minust aru!!!
Ta on 35 aastane meesterahvas ning tal on nelja aastane armas väike tütar,kes armastab mind nagu oleksin talle ema!! Samuti ka mina armastan tema armsat pisikest väga nagu oma lihast last!!
Lapsi mul muidugist pole!!
Niisiis...edasi teema juurde!!
Peale seda,kui miskit ebameeldivat meie vahel toimus,hakkas ta mul alati kodus laamendama ja asju l6hkuma!!!
Seda alati!!! Selline ta paraku on!! Leian,et eks meil k6igil ole mingilmääral mingi kiiks küljes,tahest tahtmatta!!
Leian,et olen samuti meie situatsioonis süüdi,lausa peamine süüdlane kahjuks!!
Mul kuidagi kadus armastusse usk ning ma ei uskunud ega samas ka usu kuni tänaseni l6pmatusse armastusse!!
Minu jaoks pole armuvalud loodud ning mul on selle ees endiselt hirm!!
Niisiis,iga kuu,oli mul soov,et me jääme headeks s6pradeks ning meil pole tulevikku!!
Ta v6itles minu pärast ega andnud kunagi alla,kuni selle aasta(2016) jaanuari kuuni!!
Eelmisel aastal,septembri kuuses,sain kahjuks oma naistearstilt koju kirja,kus seisis miskit väga hullu!!
Teil on vähk!!
Healoomuline! Seoses emakakaelaga! Tulemus PAP|||D
P6rgu moment,samuti ka p6rguline aeg!!
Niisiis iga kolme kuu tagant sain kontrollis käidud ning kuni ise otsustasin,et mul on soov kohe see opp läbi viia!! Mu naistearst keeldus!! Ma soovisin uuringut teha,kuna teadsin,et miskit mu kehaga ei sobi!! Arst keeldus!! Kui ma närvi lähen,siis ei keeldu paljud!!
Niisiis,sai uuring tehtud ning nädala pärast sain kirja koju,et pean opile minema!! Minu sisetunne ei petnud mind!! Peale oppi,elasin kuu aega p6rgut läbi!!!
Emakas on mul 6nneks muidugist ilusti korra,aga mulle haiglast öeldi,et lastev6imaluste saamist on teil palju väiksem,samuti ka eel(varane sünnitus(kuidas eesti keeles nüüd öeldagi)/Frühgeburt minu praeguses keeles)!!
Niisiis...Peale oppi,peale kuud,magasin ma kuni tänaseni oma partneriga ilma mingite vahenditega!! Pakkusin muidugist,et kasutame kondoomi!!
Aga ise ei oska ma paraku sellele küsimusele vastata,mis me niimoodi kordagi ei teinud,et kondoomi kasutaks!!??
Niisiis...Sel aastal,jaanuari kuu teisel nädalal,kuskil nii...Kui olin duzzi all,heitis ta pilgu mu telefoni,kust ta luges miskit sellist,mida ta lugeda v6i arvata poleks uskunud!! Nimelt,jah,tean ja tunnistan,et kirjutasin WhatsUp`is ühe mehega,et temaga koos sööma minna,et ta on armas jne!!
Muud ei midagi!!!
Ning ma eitasin seda veel oma partnerile ning vaidlesin vastu!!! Ta vihkab valetamist üle k6ige!!
Saan aru,et minu viga,tean ja tunnistan!!
Sellest ajast on meievaheline suhe muutunud!! Ta hoidub rohkem minust!!
Me ei ela omavahel koos,tal on oma korter olemas,minul oma!!! Me elame umbes 40 minutit teineteisest eemal!!
Sel kuul...Ei tulnud mul Menstruatsiooni ning otsustasin rasedustesti teha!! Ostsin kohe kaks tükki korraga,ühe varajase ja ühe normaalse testi!!
M6lemad positiivsed!! Ma olen rase!!!
Teatasin kohe sellest oma partnerile telefoni teel!!
Ta tuli reedel minu juurde,kuna kuni reedeni oli tema tütar tema juures!!
Me rääkisime...Jäime s6brasuhte peale...kuid hiljem,me sexisime ning ei m6istnud kumbki,mis meiega toimub!??
Temasse armusin ma sümamest,alates sellest aastast,jaanuari kuust!! Alguses ta meeldis mulle ning mul olid tema vastu tugevad tunded ning uskusin,et ka mina armun temasse!!
Nii sai see ka siis nüüdsest olema!!
Meie vaheline seis on hetkel nagu üks kriis!!
Saan temast aru,ta on segaduses ning tal on samuti hirm selle ees,et meie vahel saab taas olema nii nagu enne,iga kuu,minu poolt otsus,et jääme headeks s6pradeks!!! Lubasin talle,et seda enam minu poolt ei juhtu ning proovime taas!! Seda enam segadusse ta sattus,kuna paar tundi tagasi rääkisime,et me jääme headeks s6pradeks!!
Ta s6itis hiljem minema!! Homme tuleb ta minu juurde ning lasin temal otsustada,mis otsuse tema langetab,seoses teema"Meie"!!
Ta on hea mees,abivalmis ja puha!! Ainult vahepeal palju pealetükkiv,mida talle ka öelnud olen!!
K6ik muud ma aksepteerin,käin temaga isegi ta eks naise juures,tema tütre pärast!! Aksepteerin isegi,et tema eks naine on tema parim s6branna!!
Muidugist,vabandused juba ette ära,minu pika kirja pärast siin,lausa nagu raamat juba...
Ning tänan ka k6iki,kes ikka lugeda ning l6puni viidsisid ikka lugeda!!
Eks kritiseerige,avaldage palun mulle teie arvamust/arvamusi,mida teie teeksite sellises seisus,kus olete segaduses ning ei tea,mida tahate?? Mida teeksite?? Seoses rasedusega jne??
K6ige parem on muidugist taas endas leida hingerahu,ma tean!!
Aga paljude n6uanded,lihtsalt tugevndavad ja annavad rohkem enesekindlust sulle!!
Eks meil k6igil ole erinevad elulood,erinevad,samuti ka sarnased mured...Nii et,andke tuld!!
K6ik vastused oodatud,nii pervertsed,kriitikud nind toetavad kirjad!!
Mina pigem eelistan seda viimast,kuidas teiega,lasen ennast üllatada!!
Ette tänades,
K.