Oleme koos elanud 20 aastat, kaks last ka, aga kogu aeg on koju minnes selline piinav tunne, et jälle pean kannatama. Naine ise arvab, et kõik on 5+ ja teeb muudkui plaane mida vabal ajal korda saata. Ma lihtsalt lohisen kaasa, olen üritanud rääkida, et soovin ka niisama olla, kuid see on alati lõppenud draamaga ning mind süüdistatakse ründamises. Mingit mõistlikku keskustelu pole võimalik pidada. Lähikonnas palju sõpru kes on lahutatud. Kas peaksin ise ka lahutama?

Kas teil on naisega erinevad temperamenditüübid?
Kui jah, siis selgita naisele, et pidev vaba aja organiseerimine ja üleplaneerimine väsitab sind ja on tüütu.

Huvitav, et viimasel ajal tihti selliseid teemasid tehtud on, kus meesinimene kurdab, kuidas ta naispool nädalavahetused tihkelt täis on organiseerinud....kas see on üks ja sama õnnetusehunnik või on see mingi laiem tendents, et naised oma meestel laupäev ja pühapäev olla ei lase?

Miks sa pead mõistlikku keskustelu hakkama läbi viima- ütled, et sa tunned end väsinuna ja ei soovi osaleda. Kui sa kordad sedasama mantrat paar kuud, siis naine ei organiseeri enam nii ärksal meelel üritusi. Kas ta hakkab seal ükski käima või hakkab uurima, mis su tervisel viga on.

Kui aga oled need 20 aastat etendanud meest, kes sa pole ja kogu aeg eelistanud pigem omaette olla, siis oled need 20 aastat endale valetanud ja ühtlasi ka naisele esinenud kellegi teisena. Väga inetu mõlemal juhul.

Just eile käisin vaatamas - ka abielupaar 15 a koos elanud, mees rohkem eraku tüüpi. Naine aga ühel heal päeval teatab, et temal on igav, hakakem koos tuttavatega elama kommuunis, kuna mehe vanematest jäänud maja seisab tühjana. No võtavad sinna igasugu karvaseid ja sulelisi, sh ühe paari koos väikse pojaga kel südamehaigus ja kes VAJAB RAHU.
Kohe nii nõme film et ma lausa ei usu et täiskasvanud võivad nii lollakad olla, oleks siis et mingid 20-sed.
Suure tralli kätte sureb see väikse poiss ära ja erakust mees (arhitektuuriõppejõud) leiab endale poole noorema naise (üliõpilane, mõttekaaslane), kes lõpuks kah kommuuni elama tuuakse... Kommuuni algataja peab lõpuks ise minema kolima sest ei kannata oma mehe õnne pealt vaadata.
Teemaalgataja - vii naine kinno seda filmi vaatama, pärast arutage veiniklaasi juures?

Meie peres on vastupidi. Mees on nn "tõmbleja", kes tahaks igalpool käia ja seltsielu nautida, mina naudin rahu, kodusolemist, jalutuskäike ja keskustelusid väiksemas seltskonnas.

Pikk kooselu on püsinud vaid tänu sellele, et oleme teinud kompromisse. Vahel "lohisen" mina vastutahtmist mehega kaasa ja teinekord arvestab tema minu suurema privaatsusvajadusega.

Kõik ütlevad, et räägi teise poolega. Teate, mõned inimesed on sellised, et rääkimisest ei ole mitte mingisugust kasu. Nad lihtsalt ei kuula sind. Kui ühel hetkel käratad, et ei tule/ei huvita, siis nutetakse terve nädal aega mis tavaliselt lõppeb ikka sellega, et esimene pool hakkab lohutama ning on nõus "kompromissiga". Probleem ongi selles, et kuidas jätta selline inimene maha, sest mahajäätav on tegelikult õeldes natuke ebastabiilne ja mine tea mis hull teha võib endaga.

mul on selline suhe kus ma ei saa rahulikult oma arvamust avaldada konstruktiivselt. Alati, kui ütlen, et arutame asjad selgeks rahulikult ja nii, et ma saaksin tuua välja tuua punktid mis mind häirivad, siis lõpptulemus on see, et kui ma hakkangi häirivatest asjadest rääkima saan ma kohe täieliku rahe kaela. S.t ma parema meelega jätan kõik oma sisse, sest ma lihtsalt ei viitsi kodus kuu aega võidelda ja seda mossitamist/nutmist vaadata. Kuid lõpuks tahaks endalt küsida, et mille kuradi pärast sa kannatad mees. Kus on see piir?

Rääkima siiski peab.
Kui ikka üks on introvert ja teine ekstravert, siis seda loomust muuta ei ole võimalik.
Soovides ühiselt jätkata, tuleb teineteise eripäradega arvestada. Muud võimalust ei ole.

Krt, ma ka ei saa aru, mille kuradi pärast sa kannatad mees! Kas lähete lahku või õpite mõne spetsialisti toel üksteisega suhtlema.

Kui ei saa heaga räägitud, tuleb saada natukese pahaga.
Mina annaksin ilmselt selle rubriigi naisele lugeda.
Ja veel paneksin tuppa kinni, telekas sisse ja siis kõik seeriad Hyacinth Bucket seeriad käima.
Kolmanda nipina (mis välistab esimese), hakkaksin arsti juures käima. Kodus ütleks, et tunnen kehvasti, ei tea, mis on. Ja et arst soovitas vaikust ja rahu (mida nad tavaliselt ka soovitavad) ning uuringud kestavad (viimane võtabki tavaliselt igaviku).
Abielu on 1 keeruline värk vahest ja seega väikesed kavalused pole kunagi liiast. ;)

Oota, sa tahad öelda, et elate 2 aastakümmet koos, kaks last ja keskealine naine mossitab/nutab kui ei saa sinuga koos üritusele? Kas su naine on vaimse puudega või muidu labiilse närvisüsteemiga? Selline käitumine on omasem väga noortele pereinimestele, kus teise piire alles kombatakse. Kui sind saab mossitamise ja pisaratega mõjutada, s.t. on kogu aeg saanud, siis sul ilmselt niipea rahu ei saabu. Lõpuks see reaalselt hakkabki su tervist mõjutama halvemuse poole.

Kui pisaratest ja mossitamisest on saanud järjepidev mõjutusvahend, siis on tegemist manipulaatoriga.
Manipulaatoril on ainult üks isekas eesmärk- mis tahes vahenditega saavutada oma tahtmine.

Nii ütlegi naisele: olen su manipulatsioonid läbi näinud ja need ei mõju enam.

Mina kahtlustan, et sellel naisel on tõepoolest ehk Bucket-sündroom. No et põhiline on hoopis teistele näidata, rääkida, et vat meie ikka käime ja teeme ning oleme nii tore paar. Vastasel juhul arvestataks partneri vajadustega ja mindaks kasvõi sõbrannadega.
Suss mees siiski ka, et laseb endaga 20 aastat manipuleerida.

"Ei saa rääkida.
Ütlen, et arutame asja, tema nutma."


Tõesti, teismelised või? Hommikusöögi ajal ütled, kas õhtul räägime või lähen oma teed ilma rääkimata? Ja teiseks, kui rääkida tõesti ei saa - läheb laadaks või karjumiseks, siis võta kätte ja kirjuta! Kirjaoskus ikka on ju. Või oled äpuvõitu - aravõitu, tahad, et hundid oleks söönud, aga lambad ikka ka alles ja sina ei peaks sugugi pingutama?

ja ei sobi kooselu, kus mees pidevalt organiseerib, remondib ja muud asjatab.Tahaks rahulikult tiksuda ja nüüd mõtlengi, et kas üksinda "edasi" minna ja tema siis nagu elab lastega elu edasi.Enamus inimesi peaksid vist üksinda elama, nii rahulikum kõigile.

Ääretult pika meelega inimesed. Kakskümmend aastat hiilib igal õhtul hirmuga koju, et mida nüüd siis jälle tegema sunnitakse....

Rääkida ei suudeta, üks nutab lahinal ja teine uriseb omaette.

Naine kardab meest sekundikski valveta jätta, sest mees teeb muidu...midagi? Joob salaja või hiilib kasiinosse?
Või siis ei suuda naine ennast usaldada kukile üksinda?

Mingeid imelikke inimesi on kuidagi palju.

Kui ei suuda muuta, siis kannata. Kui ei kannata, siis muuda.

mehed ei viitsi suhte nimel pingutada. Õige oleks see, et suhte purunemisel võiksid mehed mingisugust trahvi maksta. See hoiaks ära liiderlikkuse ja suhtumise "mina olen maailmanaba". Kõiges kirutakse naisi, aga ise ollakse lihtsalt laisalt diivanil vedelemas

katrinil puha õigus, mehed ei viitsi pingutada ja siis naised võtada asja enda kätte ja aina pingutavad, korraldavad, organiseerivad, käsevad, poovad ja lasevad. Teisat poolt kuulata ei viitsi ja pole suutelised aga korraldada oskavad.
Kui tüdinud mehekesed lõpuks hullumajast välja kõnnivad, jälle jama, siis on mehed tõprad ja maksku trahvi.
Katrin võiks presidendiks kandideerida. Saaksime tema abil 10-e esimese hulka. Totalitaarre1ziimidega riikide seas.

ärge demagoogitsege. Meestel peab olema vastutus, ei ole ainult nii, et ainult rõõm ja kõik mured naise kaela

miks selle mõttetu mutiga kaks last tegid?
ta ju oli kohe alguses selline nagu ta praegugi on? tahtis käia ja olla ja viibida elu nn keskpunktis? sina aga oled pigem introveert. tahaks olla kodus, vaikselt omaette.
miks inimesed teevad lapsi, kui tegelt ei taha, ei oska kondoomi kasutada või vasektoomiat teha? kartsid oma pallide pärast või? no näh sulle nüüd su terveid palle. ons palju kasutust neile hetkel..

"miks inimesed teevad lapsi, kui tegelt ei taha, ei oska kondoomi kasutada või vasektoomiat teha?"

Siis tuleb kari kanu kaagutama - miks ikka lapsi ei ole, kasutu oled, elu mõte on ju sigimine ning lapsed on elu õied blah blah

on igal pool mingid klubid,ühingud seltsid,kus palgalised töötajad.Siis oodatakse inimeselt SOTSIALSET AKTIIVSUST,et nende ringide,klubide,trennide rahastamist õigustada.Seal ju töötavad kohalike promide elukaaslased ja tuttavad.Olen ka väsinud juba töökaaslastega suhtlemisest ja ei viitsi veel lisaks mingite vabaaja korraldajate rahakotti suurendada.
naine kindlasti tahab teist head muljet jätta,et käime seal,seal,seal.Meest siis jooksutatakse,nagu kelgunööri.

kas ühel või teisel poolel pole suud peas, et öelda 'ei taha' või 'ei tule'?

FB on hea koht, kus etendada oma kujuteldavat ideaalelu: käime, näeme, armastame, naudime, oleme eeskujulikud vanemad, edukad spetsialistid, huvitavad sõbrad-kaaslased, head kokad, stilistid- superinimesed! Vaadake ja kadestage!

Kas sinu naine on ka üks nendest, kes FB-s oma ideaalelu harrastab?

Kui rääkimisel tüli üles tuleb, pole mitte see suhe naise poolt 5+.
Tundub, et ta näeb vaeva, kuid sa ei hinda seda. Sa püüad seletada asja enda poolt, et ei tahagi seda vaeva, kuid see solvab teda, kuna ta näeb su rahulolematust iga päev. Samas ei oska midagi muud teha, kui tegevusse suunata (tähelepanu kõrvale põhimuredest) ja püüda vähemalt ise võita.
Saaksid tegelikult teha ise nädalavahetuseks plaane. Ehk siis laupäeval soovin olla kodus, teha grilli, juua naisega veini vmt. Kui ei taha koos olla, siis utsita mõnel nädalavahetuse päeval teda sõbrannadega midagi koos ette võtma, öeldes, et oled ise kodus rahus vaikuses näiteks. Eks ta kahtlustab ehk küll, samas oleneb serveeringust.

Kuna ise olen mõneti sarnases olukorras olnud, siis minu soovitus on lahutus. Sest selline elu hakkab vägagi tervise peale ja pole mõtet enne kuutekümmet juba südamehaigusega mulla alla kolida. Sellises suhtes puudub ilmselt ka seks ja kui see juba pikemat aega puudu, siis oht tervisele veel kordades suurem. Tänapäeval saab lahutuse ID-kaardiga netis ära teha ja vaid korra on koos naisega vaja minna kohtuniku juurde. Arvestades, et 20 aastat juba koos elatud, siis laste jagamisega enam muret ei tohiks väga olla, need peaks juba ise omi valikuid tegema.
Pole veel hilja omi kunagisi valesi valikuid parandada, elu saab ja võib veel keskealisena elada. :)

katrin Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> mehed ei viitsi suhte nimel pingutada. Õige oleks
> see, et suhte purunemisel võiksid mehed mingisugus
> t trahvi maksta. See hoiaks ära liiderlikkuse ja s
> uhtumise "mina olen maailmanaba". Kõiges kirutakse
> naisi, aga ise ollakse lihtsalt laisalt diivanil
> vedelemas

Miks peab suhte nimel pingutama? Või miks peaks just mees seda tegema? Igasugu pingutamine ja punnitamine tuleb kellegi arvelt ja reeglina sattub see just mees olema.
Kui sulle aga materiaalne pool suhtes esmane on, siis vaheta ametit ja küsi iga "suhte" eel kohe teenustasu sulas ette ära, siis on riskid maandatud ja mehed saavad oma "liiderlikkust" rahumeeles maandada. :D

Väga õige, Sid. Lõpuks ometi üks mees, kes on teinud otsuse lahkuda halvast suhtest

Suhtes on põhimine asi, et punnitatakse koos, kui punnitatakse, või jäetakse punnitamata, ka koos. :) Liiderlikkuse maandajad aga ei peaks üldse suhtes olema, mis neid sinna meelitab üldse?