On tekkinud mõte oma kodumaa tolm jalgadelt pühkida ja minna elama kuhugi kus oleks hea kliima ja piisavalt odav, et teenitud säästudega võiks enamvähem muretult ära elada (saaksin ehk 2k euri kuus kulutada). On kellelgi mõtteid või veel parem kogemusi? Kaanevad ju igasugu viisa ja elamisloa teemad ka...

Krimmis on soe ja odav ning 200eurikut = 20000 kohalikku ruublikut

sul seda elunatukest siis järel on, et kavatsed kuhugi kolida arvestades säästudel elamist?

2000 kuus kulutades saaksin mitukümmend aastat veel elada. Lihtsalt on siinne elu ära tüüdanud, eelkõige kliima, mis tervist rängalt räsib. Ja tööst on ka väsimus, tahaks lihtsalt olla.

siin peaks olema nurgake eestlased välismaal...

Ehk Tai?

Kui on kuus 2000 euri elamiseks, peaks sellevõrra ka va ajukest olema, et sellise asja kohta mujalt kui Delfist uurida.

Yhes teises teemas oled kõva ettevõtja maskuliinses kollektiivis ja nyyd ei tea, kuhupoole võiks astuda uksest välja minnes?!?

Oleks sama soov,andke abi.

Kuidas saab midagi soovitada, kui sa räägid vaid rahast, aga sõnagi ei ütle oma soovide kohta? Tahad soojale maale? Või pigem jahedamasse? Mis keeltes sa rääkida oskaksid? Kui raha jagub, käi ja reisi algul niisama mõned paigad läbi. Vaata kuidas meeldib. Kindlam ikka kui kohe kolima hakata..

Avesta, et soojas kliimas on talviti külmem kui siin, sest elumajad pole soojustatud. Teiseks on kõrbestumiset tõttu üha rohkem põlenguid või suuri torme ja uputusi. Lisada siia maavärinad, mille piirkonnas soojad maad asuvad. Oled sa kindel, et su tervis ja süda kuumusele paremini vastu peab, vanem inimene nagu sa oletatavasti oled.

Kui sul on terviseprobleemid, siis pead sa ju sageli arsti juures käima. Kuidas sa seal võõral maal arstile seletad oma hädasid? Kui on odav maa, siis üldiselt tuleb kvaliteetse arstiabi saamiseks ise taskuid tühjendada. Ka sul selleks on varusid? Kuidas sa vanema eas üldse mõtled uue keele ära õppida. Kuidas mõtled hakkama saada, kui oled juba päris eakas,veits seniilne, aga keegi ei mõista, mida sa neile eestikeeles pobised.

Aga mina soovin Eestist ära olla nov-märts. Et siis töötada, kui enamik eestlasi puhata soovib e suvel. Egiptus, Hispaania, Portugal on need riigid, kuhu vaatan. Tai ja India liiga kaugel

Ära arva, et teise riiki kolimine nii lihtne on, et võtad pambud ja tere mina siin. Riikidel on erinevad tingimused, enamasti peab sul töökoht olema või siis näidata summa, millest sa elatud. Ravikindlustust sul ka seal riigis pole, hakkad Eestisse arsti juurde käima?

mine na mine pealegi, aga ära unusta, et soojadel maadel on malaariat ja zikat ja sarsi ja jumal teab, mida veel. Lisaks on seal igasugu niitusse ja baktereid ja algloomi, mis kõhust lahti võtavad. Nagu turismipiirkonnast kõrvale astud, on need tegelased kohe jaol.

Ära kuula siinset vingumist, inimene õpib võõrkeele ära paari kuuga, kui on keelekeskkonnas ja EL riikides on sul ravikindlustus, kui Eestis eksisteerib. Mina läheks Barcelonasse, Bangkokki või Roomasse sinu tingimuste juures (hea kliima). Või ka Sao Paulo vms Lõuna-Ameerikas. Kui sul on raha firma arvel, siis võid endale palka maksta igas EL riigis ja seal kohalikega võrdselt elada. Sinu võimaluste juures oleks aga hea lihtsalt proovida 3 kuud ühes ja 3 teises riigis.EL-s ei vaja 3 kuud mingit registreerimist, enamik riike mujal on 1-2 kuud viisavabad.

mina lähen Ibizale pensionipõlve pidama. pidevalt soe, inimesed sõbralikud, odav elu ja elu on lill. kasvatan apelsine ja leotan varbaid soojas vees.

Arstiabi saad sa EU riikides ainult hädajuhtumite korra ja see arve saadetakse Eest riigile. Plaanilist arstiabi võõrsil sulle Eesti riik ei hüvita, ammugi mitte see välisriik. Omast taskust pead maksma. Igas riigis on ju maksud ja süsteemid erinevad, ei käi teps mitte nii, et sinu ravi maksab kinni riik, kuhu sa kunagi makse pole maksnud. Süsteemid on erinevad ka selles mõttes, et mõnes riigis pole üldse tasuta arstiabi olemas, vaid alati tuleb mingi osa arvest ise kinni maksta.

Vanem inimene ei õpi võõrkeelt ära paari kuuga ega üleüldse hea kui mõned sõnad selgeks saab. Noorel inimesel on lihtsam sõpru leida, sulanduda ja uue keskkonnaga harjuda. Aga vanem inimene on midagi muud. Ta on enamuse ajast kodus ega suhtle eriti kellegi ja kohalike pensionäridega jäävad kontaktid olematuks.

Tahad sa jee vanas eas öösiti tümakat ja lärmi kuulata ja kooberdada oma haigete liigestega kaljusel maastikul.

Ibizal ei ole elu teps mitte odav ja elukoha leidmine on raske, nõudlus on suurem kui pakkumine. Turistidele ja vabameelsetele noortele mõeldud koht, vanuril pole seal midagi peale hakata.

Päris niimoodi üldistada ei saa, sest vanemad inimesed on samuti erinevad isiksused. Nii mõnigi vanem inimene õpib kindlasti palju hõlpsamalt ära keele ja hakkab kohalikega suhtlema ka. Ei pruugi olla, et vanem inimene alati noorematest rohkem kodus istub.

et kodanik tahab ära kolida maksmata võlgade eest...

Kahjuks pole ma kordagi elus näinud inimest, kes pensionieas õpib ära uue keele ja hakkab teisest kultuurist pärit inimestega aktiivselt lävima.

Kui inimesel on pappi nagu putru, siis õpitakse ära tema keel. Ykskõik, mis vanuses või maal. ja pyytakse temaga ise aktiivselt lävida.

no alu läks ka odava eluviisiga mugavuspagulaseks, aga keele poolest plõksib delfikas.. ei tea, miks ta aktiivselt rootsi keelt ei õpi?

Paneb imewtama jah, et imelik kyll aga miks imestamisega midagi aktiivselt imestama ei õpi?

Mina olen küll näinud pensionäridest maailmarändureid, kes hiljaaegu õpitud võõrkeelt pursivad. Põhjus, miks kohalikega ei suheldud, peitub enamasti hoopis selles, et eestlaste jaoks on piirid alles 25 aastat lahti olnud ja pole reisimiskultuuri. Veel vähem seda, et vanem inimene ära kolib. Teiseks, tänapäeval on internetis olemas kõik võimalused, et keelt õppida, võib otsida endale keelepartnereid, kuulata võõrkeelset raadiot, vaadata filme, suhelda kirjasõpradena, päriselt kokku saada. Samuti, kui lähed mõnda suuremasse linna - sul on alati võimalus kohalikega suhelda, sest otsid ise välja grupid ja kohad, kus kohtutakse, hakkad tegelema mõne hobiga, suhtled sotsiaalmeedias, hakkad blogi pidama. Vanasti oli tõesti nii, et pidi kedagi teadma, kes omakorda kedagi tutvustaks ja ka ühiskondlikud rollid, et normaalne inimene on selles vanuses üksi kodus. Kolmandaks, eesti pensionär pole harjunud ühiskondlikult aktiivne olema, vabatahtlikuks käima või kohalikes seltsides aega veetma, aga Lääne-Euroopas on see tavaline.
Arstiabi puhul tuleks siis teises riigis makse maksta, kui endal on raha kogutud ja näiteks firma olemas. Kindlasti on võimalusi olemas, kui uurida. Eks need riigid tahavad ka, et pensionärid sinna tuleks. Inglise pensionärid elavad juba aastakümneid Hispaanias või Lõuna-Prantsusmaal. Kuidagi nad oma ravikulusid katavad ja ma ei räägi rikkuritest.