Jagage palun oma kogemusi, kus te olete meestega tuttavaks saanud. Kolm aastat tagasi läksin lahku mehest pärast kaheaastast kooselu ja pärast seda on minu intiimelu sisaldanud vaid ühe firmapeojärgse üheöösuhte, millest arenes veel paar kinoskäiku. Nii et masendav.
Olen 27aastane ja enda meelest keskmise välimusega, igatahes mitte inetu, ja sale. Mulle on küll öeldud, et jätan võõrastele algul väga tõsise ja isegi kurvameelse mulje. Võibolla see peletab mehi?
Aga küsimus, et kus tutvuda meestega?

Uuri sõbrad läbi, äkki kellegi tuttav või vend või sugulane on vaba?

Mina tutvusin oma mehega Väikeste Lõõtspillide Ühingu kontserdil, kuna mõlemad oleme suured fännid! Ehk leiad kah kuskilt kontserdilt :) Hoian pöialt!

Sobiva mehega võid tutvuda täitsa ootamatus kohas, ega ei ole olemas paremaid või halvemaid kohti. Tuleb olla avatud ja mitte " tõsine ja kurb " , naerata palju ( mitte liiga palju , siis jätad kohtlase mulje ). Tõsiseid ja kurbasi naisi mehed üldiselt väldivad, ei viitsi ju keegi kohe kellegi muresid kuulama hakata. Eelkõige soovitakse kaaslast kellega on meeldiv aega veeta.

Kindlasti on hea variant ka see, kui liitud mõne huviklubiga (mõni matkaklubi vms), ka sealt võib edukalt kedagi leida.

Muff, see võib küll kahjuks tulla kui liiga tõsine ja kurb oled. Ma ise kipun ka tihti liiga omaette olema ja usu mind, see küll kedagi ligi ei meelita.
Mina soovitan klubisse minnes kindlalt kohe mõni jook võtta, siis muutud hoopis avatumaks. Ja naerata, suhtle vabalt ja kasvõi näi õnnelik!

Mul endal oli kunagi selline komme, et käisime sõbrannadega niisama klubides "ennast näitamas". Olime seejuures nii üleolevad ja rahul endaga, et kõiki kutte kes juttu rääkima tulid, vaatasime põlastava pilguga ja hea kui üldse vaatasimegi. Nüüd mõtlen kui nõme ma ikka võisin olla ja siis veel imestasin ise, miks ma kedagi kaua ei leidnud... Oh, lapsearu ikka!

Tutvusin oma mehega töötades samas asutuses. Statistika pidavat ka seda kinnitama, et selles liinis kaaslase leidmine on suure tõenäosusega. Loomulikult oleneb töökohast - õpetajatel ja lasteaiakasvatajatel pole see tõenäosus ilmselt eriti märkimisväärne.

Púúa ikka ola sina ise. Milleks manada ette mingit maski kui see tegelikult sinu olemusta ei väljenda. Kui valetad iseendale, valetad ka potentsiaalsele partnerile. Noh, armub lustakasse sinusse, aga mòne aja pärast märkabki, et oled tegelikult filosoofilisusele kalduv ja maailma asju arutada armastav...
Ja pealegi, pinnapealse inimesega pole sinul endal kah siiski kuigi huvitav.

Usu, kòik laabub kord. Òige inimese leidnud tunned ta kohe ära ega kahtle asjas ega ka iseendas pòrmugi.

Ole tubli!

Konkreetselt ikka võrguga välja ei tasu minna. Veider, aga just siis kui sa paaniliselt püüad, ei tõmba sa kedagi ligi, sest see sinu suur püüdlus on seitsmenda meelega tajutav- nagu oleks otsa ette punaste trükitähtedega kirjutatud: Olen loll ja otsin meest!:))
Ära tee meestest endale nii suurt probleemi, püüa lihtsalt elu nautida- käi väljas, trennis, mõne klubiga liitumine on hea mõte. Ole avatud suhlemisele, alati valmis midagi küsima või kenale mehele naeratama (kasvõi toidupoes)- see on siin suhteliselt ebaharilik ja tekitab positiivset vastureaktsiooni.
Minu kogemus on, et potensiaalseid meessõpru võib kohata kus iganes- koos töötades, koolis, tänaval, klubis, toidupoes, trennis, lennukis, bussis, hääletades, sõprade- tuttavate sünnipäevadel jne.jne. Oluline on sinu olek, mitte niivõrd koht.

Mina arvan, et ööklubis on kõige lihtsam meestega tutvuda (ärge nüüd jälle hakake otsast peale selle ärkulunud juraga a`la:ööklubis normaalseid inimesi ei käi). Unistada, et toidupoes sinu juurde astub imekena mees ja kutsub parki jalutama? väga ei usu.

mida vähem oma mõtteid lased käia "oh kus ma leianks õige ja hea ja ainsa...", seda kindlam on, et sind leitakse
muidugi kui sa just ise mossis ja tujutuna kodus (või siis kus iganes) omaette nurgas ei konuta

lihtne on oelda, et ole avatud ja naerata. kuid kui oled juba kaua yksi olnud, siis on raske sisemisest ebakindlusest lahti saada. paratamatult valjendub see ka sinu olekus ja pilgus.

arvan, et koige lihtsam oleks alustada internetisuhtlusest. kas siis jutukas voi mones foorumis. ei tasu karta ka puhtalt seksuaalsel eesmargil kokkusaamist, sest iial ei voi teada...
jutukas leiad inimese, kes motleb sinuga sarnaselt ja edasi on juba lihtsam.
ise olin ligi kaks aastat taiesti yksi, kuigi kylastasin tihti ka ooklubisid ja valimuse yle ka kurta ei saa.
praeguse kaaslasega kohtusin justnimelt jutukas ja pidi see jaama vaid sekssuhteks...kuid laks teisiti...
ara ainult pettuda karda. inimesed on ju toredad.

To: k


miski 4 aastat tagasi tutvusin ühe tütarlapsega toidupoes.
Armumine esimesest silmapilgust...

Läksin juurde, andsin telefoninumbri ja... nii ta läks.. never say never.

jumal võtab, jumal ka annab...

to: Minake 01-24-02 10:30

"Loomulikult oleneb töökohast - õpetajatel ja lasteaiakasvatajatel pole see tõenäosus ilmselt eriti märkimisväärne."-

Ei tea midagi-näiteks kõrgkooli noorel õppejõul on tekkinud küll suhted just nimelt töökohal.

Aga üldiselt tekib tõsiseltvõetavaid tutvusi meestega ikkagi samas asutuses töötades,sõprade kaudu (e. sõprade tuttavate ringist),trennist-eelkõige ikka seal,kus on mingi ühine tegevus tänu millele hakatakse paratamatult omavahel suhtlema ja sellest areneb enematki.

Appii, see on küll viimne tobedus endale selline nimi panna. Anna andeks. Kes sa siuke oled?!

Meie tutvusime interneti vahendusel, tema otsis sõpra ja mina vastasin... Nüüdseks koos juba üle aasta.

Mul üks tuttav oli lasteaiakasvataja ja sai ka mehe nii, et üks lapsevanemast isa käis last koguaeg toomas-viimas. Ja nii see asi läks. Kusjuures mehel oli naine kah (seda muidugi täpselt ei tea, kas nad olid abielus või mitte). Nüüd juba pea 20 aastat abielus.

käi iga päev kasvõi paar tundi linnapeal 'asju ajamas', vahet pole kas raamatupoodides, korraks kohvikus, kinos vms., nendel käikudel võid põrkuda kokku vanade tuttavate või sõpradega, kellega siis sujuvalt üle minna kuhugi külla või lõbustusasutustesse
naftaliinihais jääb pideva kodusistumisega väga kõvasti külge ning meestel on reeglina üsna head ninad...

Kuna inimeste ring, kellega tutvud baaris, sõprade kaudu, trennis jne. on siiski suhteliselt piiratud, on kõige parem ise suurendada võimalust leida enda jaoks parim kaaslane(mitte niisama parema puudumisel kellegiga leppida). Tutvusime samuti interneti teel. Ilma selle mõlemapoolse initsiatiivita vaevalt kusagil oleksime kohtunud- ei jõua ju õhtute kaupa ööklubis või baaris käia.

Jah mure oluline...ma ka kunagi muretsesin, et kus küll tutvuda naistega..teada sain - naistega tuleb tutvuda seal, kus naised on...äkki aitab meestega sama nõu?:)

Internetis jutukatest olen seni kõige paremini uusi tutvusi leidnud.

koige kergem mine Rootsi kruiisile laevaga...mehi kohe rohkem sinu ymber kui kalu laeva kylje all...

Named - ma ei öelnudki never, aga mul on Sinu üle hea meel! Ja veel - viimasel ajal on moes arvata, et ei tohi otsida, peab ootama, kuni hiir kassile suhu jooksb. Jama jutt - mina leidin just siis, kui otsisin.

a meie tutvusime tänaval (Tallinnas Estonia puiesteel) ja nüüd elame juba 3 aastat koos

k - kes ütles, et OOTAMA peab? Hiir jookseb teatavasti suhu MAGAVALE kassile, mitte ootavale;)
Mulle näiteks jooksis, täitsa une pealt...

Tore, Arina, sellest kõigest siis järeldub, et võib igalt poolt leida ja võib otsida ja võib oodata ja kõik variandid on head!

Jah, eriti hea on aga MAGADA...:))))))))9

Arina, sul paistab, et on selle magamisega seoses mingi vahva stoori, räägi ära!

Ei, mitte seoses MAGAMISEGA, sorri kui vale mulje jäi.
Tegelikult tahtsin öelda seda, et kõik see, mis alguse poole on öeldud, on õige: ole rahulik ja ära tegele otsimisega... kui juhtub, siis juhtub.
Mul tekkis ka ühel hetkel (napakalt noorena) selline tunne, et oi, nüüd peaks küll juba kedagi otsima hakkama... no ja sai ikka prohmakaid tehtud küll! Tuli üle elada omajagu pettumusi ja jõuda otsuseni, et üksi on hulga parem - ja just siis kui mulle juba väga-väga oma vallalise-staatus meeldima oli hakanud, tuli üks poiss ja keeras kõik pea peale - olen nüüd proua, aga hirmus rahul sellega, et see üksi-ja-endaga-rahul-periood minu minevikus olemas on - vahest tuleb lausa nostalgia peale...