Kohtasin pea 6 a tagasi oma praegust kaaslast. Kõik oli hästi, kuni ehk ca 3-4 aastat. Siis hakkasime rohkem tülitsema, ei öelnud enam üksteisele, et armastame, me ei hellitanud enam üksteist, ehk ongi arusaadav, sest armumine läks üle, kuid nüüd viimased ca 2 a on asi jõudnud nii kaugele, et ta ajab mind rohkem närvi, kui teeb õnnelikuks.

Ta teeks nagu nimelt, et mind närvi ajada või pahandada mind.

Me ei käi kusagil koos väljas, välja arvatud poes ja vahel harva 15min jalutuskäigul ja meie perekonmaliikmete sünnipäevad.

Kui ma ütlen, et lähme jalutama, siis õeldakse, et ei viitsi, ei taha.

Kodus riided vedelevad maas, asjad jäetakse laokile,nõusid ei pesta- siis hädavaevu pestakse kui ÜTLEN.

Kui mina olen hilja õhtuni tööl ja tema on vaba ,siis ta lihtsalt istub päev läbi toas,arvutis- mina tulen töölt, süüa ei ole tehtud, poes ei ole käidud, toas valitseb segadus.

Vahel harva teeb süüa, aga siis kui ma jällegi mitu korda MEELDE TULETAN.

Viimased aasta aega ta aina karjub mu peale. 1x pani ka kõrvakiilu,tugevasti, sest mul oli masendus ja nutsin ja see ajas teda närvi, sest rikkusin nö sellega ka tema tuju!


Kui tal tulen karjumoshoog, siis ma alati kardan, et ta tuleb mulle jälle kallale.

Tema arvates peaksin ma vait olema , siis kui temal ei ole isu mind kuulata.

Koristamiseks pean ka ütlema, et äkki aitad, ise kätt külge ei pane.

Süüa ootab ka, et teen mina.

Head küljed: kui läheb tööle, siis vahel harva kallistab, teeb musi. Vahel poeb kaissu ka.


Mida kogu sest asjast arvata? Rutiin? Ei tea.

Mina olen selle 2 e aasta jooksul jõudnud teadmisele, et mul on juba kama 2, sest ma ei näe enda elu nõnda ette, et selleks, et teine ka midagi teeks pean ma koguaeg ütlema ,siis veel ütlema ja veel ka siis ehl saab miskit asjam, aga enamasti mitte.

Samuti eeldan ma, et minu kaasa käib ka minuga väljas, ei pea silmas restorane, teatreid jms, vaid ka paar korda nädalas väike jalutuskäik koos teha on hea! Kui ka seda on raske?

Seda kõike on väga palju ka raske kirjeldada.
Tean vaid, et minu sees on vaid tohutu degadus, tohutu...ükskõiksus? Sest ma tean, et rääkigu või proovigu ma tahes kui palju, on see vaid mõtetus..

Ma olen mõelnud pikalt, et paneks asjad kokku ja lahkuks , kuid mul on mingi hirm, kuna ta lubas järele tulla ja teha stseeni. Ja mul on KAASTUNNE ja ei taha ka haiget teha, kuid?

Paljud, keda tean, on õelnud, et lõpeta see jant ära, aga..


Ehk keegi jagab oma kogemust?

Kas sa nikud ka?
Kui jah, siis kunas ja kellega?

Tundub väga noore inimese jutt.

mine lahku, miks sa üldse temaga koos oled? Ja sa ei pea talle oma uut elukohta ütlemagi, kui kardad, et stseeni korraldab. Kui te pole abielus, siis võid homme juba kotid kokku pakkida, maksta talle üüri 1 kuu veel või kui palju teil lepingus kirjas on, aga ei pea seal elama.

Samuti eeldan ma, et minu kaasa käib ka minuga väljas, ei pea silmas restorane, teatreid jms, vaid ka paar korda nädalas väike jalutuskäik koos teha on hea! Kui ka seda on raske?
---------------------
Issake! Kui ta on su elukaaslane, kellega plaanite pere luua, siis te teete ikka päris palju asju koos!
St teile meeldib koos käia nii teatris, kinos kui restoranis, reisidest ja väiksematest väljasõitudest rääkimata! Jalutuskäik pole üldse küsimuski! Kui sinule meeldib ringi jalutada, aga mehele mitte, siis see oleks minu jaoks juba häirekell - meil pole ühtki igapäevast meeldivat pisikest ajaviitmise võimalustki!

Miks te üldse koos elate, kui te koos midagi ei tee? Lihtsalt ühisel pinnal mugavusest?
Elukaaslane leitakse ikka selline, kellega on ühised huvid ja kellega koos kõike tehakse.
Milleks olla mehega, kellega teil pole ühiseid huvisid ega saa ka koos meelt lahutada?
Mu meelest on rõõm koos tegutsemise/käimise/lõbutsemise üle üks kooselu alustalasid.

otsige omale siis mehed, kes kõigisse teie puudustesse ja tujudesse oleks igavesti armunud ja valmis teid kätel kandma. Ei leia vä? Sitad ja vinguvad naised olete järelikult..

tüüpiline vinguv moor oled. ime et mees midagi koos teha ei taha ja kaugeneb.midabkrd nõusid pesta ja süüa teha? see on naiste asi teha.

kõigepealt tuleks siis nõud lahutada ja igaüks peseb oma tassid ja taldrikud. nii ka muud kodused toimetused, sest mis kasu sul sellisest suhtest on?

Huvitav jah, et taoline kullatykk on asunud kokku elama sellise tänamatu räpakolliga. Kõik muud mehed olid vist otsa saanud ja valida oli vaid halvimate vahel. Irw

Miks sa elad koos mingi lapsepõlve kinni jäänud põrsaga, kes sind pealegi peksab ka? Imelik oled või?

see tüüp võtab sind enesestmõistetavana ega vaevu enam pingutama. Selliseks ka teie elu jääb või läheb järjest hullemaks. Paki enda või tema asjad (sõltuvalt kelle pinnal elate) kokku ja minge lahku. Kui praegu oled korra vastu kõrvu saanud, siis usu mind, see ei jää viimaseks korraks.

Ma ei saa aru naistest, kes on valmis kõike taluma, peaasi, et kõrval oleks mingi tüüp, kelle kohta saab uhkustavalt öelda "minu jorss". Mingit uhkust enam üldse pole või?