Feministi nurgake
meretramm
Undiin 16. veebruar 2005, kl 14.35 |
merejalaväelane 16. veebruar 2005, kl 15.04 |
Undiin 16. veebruar 2005, kl 15.12 |
alu 16. veebruar 2005, kl 15.22 |
Norija 16. veebruar 2005, kl 15.23 |
Kes ütles, et ei kasutata?
http://www.arhliit.ee/et/foorum/foorum/index.php?forum_view=posts&forum_fid=1&forum_page=1&forum_pid=355
_
Trammiliinide puutumine mereäärega kiirendaks oluliselt kogu ranna-ala arengut. Rannajoonel kulgev tramm ühendaks erinevad linnajaod – Pirita, Kadriorg, kesklinn, Kalamaja, Kopli – täiesti uuel moel, Tallinna kõige elamuslikumat pärisloodust ehk merekogemust võimendades. Tallinnal on 46 km rannajoont, millest “mägede” elanikud st enamus Tallinna elanikkonnast siiani osa ei saa. Ühendusniidina toimiv meretramm mõtestaks linnaosade omavahelised seosed teistmoodi ja annaks võimaluse juurdevõidetud kesklinnaruumi kvalitatiivseks hüppeks. Trammitrassi paika panemisel võiks maksimaalselt esile tuua ja ära kasutada Tallinna omapära – näiteks võiks Lasnamäe liin sõita osaliselt mööda Pirita teed._
Mulle meeldib eesti keel!
http://www.arhliit.ee/et/foorum/foorum/index.php?forum_view=posts&forum_fid=1&forum_page=1&forum_pid=355
_
Trammiliinide puutumine mereäärega kiirendaks oluliselt kogu ranna-ala arengut. Rannajoonel kulgev tramm ühendaks erinevad linnajaod – Pirita, Kadriorg, kesklinn, Kalamaja, Kopli – täiesti uuel moel, Tallinna kõige elamuslikumat pärisloodust ehk merekogemust võimendades. Tallinnal on 46 km rannajoont, millest “mägede” elanikud st enamus Tallinna elanikkonnast siiani osa ei saa. Ühendusniidina toimiv meretramm mõtestaks linnaosade omavahelised seosed teistmoodi ja annaks võimaluse juurdevõidetud kesklinnaruumi kvalitatiivseks hüppeks. Trammitrassi paika panemisel võiks maksimaalselt esile tuua ja ära kasutada Tallinna omapära – näiteks võiks Lasnamäe liin sõita osaliselt mööda Pirita teed._
Mulle meeldib eesti keel!
njah 16. veebruar 2005, kl 15.28 |
no selles lõigus on tegu ikka tavalise trammiga, kust akanast meri paistab. Uduselt tundub nagu oleks seda meretrammi sõna mingi praamiühenduse puhul kuulunud, aga vast oli unes. Tallinna meretramm võiks sõita Viimsi ja Kakumäe vahet, vot see oleks tõeline meretramm, ainult küssa kas laevatee alt või kõrgelt üle?
Norija 16. veebruar 2005, kl 15.34 |
Undiin 16. veebruar 2005, kl 15.36 |
alu,
Ameerikast on üsna keeruline ja ebamugav midagi maitsi kohale vedada;)
Norija,
Näh. Ma loll mõtlesin siiani, et sõna "meretramm" saab tähistada sõidukit, mis sõidab merel ja tema sõitmiseks on vaja rööpaid ning spetsajamit. Auruveduri eeskujul auru(mere)tramm? Või kavatsetakse elektripostid merele püsti panna?
Ilmekalt vastab tõele, et inimene õpib kogu elu. Surmani välja.
Ameerikast on üsna keeruline ja ebamugav midagi maitsi kohale vedada;)
Norija,
Näh. Ma loll mõtlesin siiani, et sõna "meretramm" saab tähistada sõidukit, mis sõidab merel ja tema sõitmiseks on vaja rööpaid ning spetsajamit. Auruveduri eeskujul auru(mere)tramm? Või kavatsetakse elektripostid merele püsti panna?
Ilmekalt vastab tõele, et inimene õpib kogu elu. Surmani välja.
alu 16. veebruar 2005, kl 15.43 |
Norija 16. veebruar 2005, kl 15.47 |
Undiin: einuh...
Elektrirong on selline rong, mis sõidab elektriga.
Kaubarong on selline rong, mis veab kaupa.
Linnalähirong on selline rong, mis sõidab linna lähedal.
Liitsõna esimesel sõnal kohe kolm tähendust. Miks ei võiks siis ka trammi, mis sõidab mere ääres, nimetada meretrammiks?
;)
Elektrirong on selline rong, mis sõidab elektriga.
Kaubarong on selline rong, mis veab kaupa.
Linnalähirong on selline rong, mis sõidab linna lähedal.
Liitsõna esimesel sõnal kohe kolm tähendust. Miks ei võiks siis ka trammi, mis sõidab mere ääres, nimetada meretrammiks?
;)
njah 16. veebruar 2005, kl 16.06 |
alu 16. veebruar 2005, kl 16.08 |
Norija,
seda et..Su alias ajendas natsa norima:)
tegelikult ei käi ja seda tavaliselt ka ei teata, kuidas käib. teatud mõttes käibki, kuid diiselmootori ja elektrimootori vahele, mis tegelikult veab vedurit, on paigaldatud generaator.
*ilmselt osutus vedurile omane suur siduripedaal liiga tylikaks:)
seda et..Su alias ajendas natsa norima:)
tegelikult ei käi ja seda tavaliselt ka ei teata, kuidas käib. teatud mõttes käibki, kuid diiselmootori ja elektrimootori vahele, mis tegelikult veab vedurit, on paigaldatud generaator.
*ilmselt osutus vedurile omane suur siduripedaal liiga tylikaks:)
Norija 16. veebruar 2005, kl 16.28 |
alu 16. veebruar 2005, kl 16.30 |
Undiin 16. veebruar 2005, kl 16.39 |
alu 16. veebruar 2005, kl 16.47 |
Undiin 16. veebruar 2005, kl 16.53 |
alu,
Tänan selgituste eest! Siis ma väga valesti asjale ei lähenenudki. Tähendab algtõuke rongi liikumiseks annab siiski see diislit tarvitav generaator, olgu see põhimootor nagu ta on. Sealt siis ka nimetus. Norija ei pannud siis ka põhimõtteliselt puusse, kui ta diiselrongide kohta just seda ei arvanud, et nad vahepeal rööbastelt maha tulevad ja Nestes natuke jõudu saavad:)
Tänan selgituste eest! Siis ma väga valesti asjale ei lähenenudki. Tähendab algtõuke rongi liikumiseks annab siiski see diislit tarvitav generaator, olgu see põhimootor nagu ta on. Sealt siis ka nimetus. Norija ei pannud siis ka põhimõtteliselt puusse, kui ta diiselrongide kohta just seda ei arvanud, et nad vahepeal rööbastelt maha tulevad ja Nestes natuke jõudu saavad:)
alu 16. veebruar 2005, kl 16.58 |
Undiin 16. veebruar 2005, kl 17.06 |
alu 16. veebruar 2005, kl 17.13 |
Undiin 16. veebruar 2005, kl 17.22 |
alu 16. veebruar 2005, kl 17.26 |
Undiin 16. veebruar 2005, kl 17.39 |
alu 16. veebruar 2005, kl 17.56 |
Undiin,
pole yldiselt täheldand seda kyssat siin..pigem on see hää soovitus olnd, et kalla end yle ja...:)
aga see hirm valesti tõlgendamise ja isikliku solvumise ees-see juba muu teema.
ku ise aru ei saa teise kommist, siis yks võimalus on võtta seda mitte kahtlusega, et "solvas mind nii, et ise aru ei saand, a teised naeravad". ku naeravadki, siis kusma tean, mida nemad "aru said" :)
seda kasutangi, sest kõigest siin pole võimalik kunagi aru saada. ka väga arenenuna mitte:)
pole yldiselt täheldand seda kyssat siin..pigem on see hää soovitus olnd, et kalla end yle ja...:)
aga see hirm valesti tõlgendamise ja isikliku solvumise ees-see juba muu teema.
ku ise aru ei saa teise kommist, siis yks võimalus on võtta seda mitte kahtlusega, et "solvas mind nii, et ise aru ei saand, a teised naeravad". ku naeravadki, siis kusma tean, mida nemad "aru said" :)
seda kasutangi, sest kõigest siin pole võimalik kunagi aru saada. ka väga arenenuna mitte:)
alu 16. veebruar 2005, kl 18.02 |
sk,
nu on alles probleem nyyd...pean selle TM'i vist välja otsima ja pikemalt lahti põhjendama, kui isegi tol korral seda lugedes imestasin. miskipärast tõlgendadakse seda vedurit diiselveduriks, ehkki ta töötab el. energial siiski.
laskudes sygavamale tehnikasse, siis vanad head vene traktorid olid diiselmootoriga. mis olid nii raskesti käivitatavad, et neid käivitati käivitusmootoriga, mis töötas bensiiniga (kergemini käivituv, väiksem mass). mida omakorda käivitati el. mootoriga, nagu igat sõiduautot...nu mida sest arvata, kui traktor sel puhul ei lähe ju tööle diisliga?
nu on alles probleem nyyd...pean selle TM'i vist välja otsima ja pikemalt lahti põhjendama, kui isegi tol korral seda lugedes imestasin. miskipärast tõlgendadakse seda vedurit diiselveduriks, ehkki ta töötab el. energial siiski.
laskudes sygavamale tehnikasse, siis vanad head vene traktorid olid diiselmootoriga. mis olid nii raskesti käivitatavad, et neid käivitati käivitusmootoriga, mis töötas bensiiniga (kergemini käivituv, väiksem mass). mida omakorda käivitati el. mootoriga, nagu igat sõiduautot...nu mida sest arvata, kui traktor sel puhul ei lähe ju tööle diisliga?
Lisa postitus