Feministi nurgake
Kust infot: kas inimene veele elavate kirjas?
otsin 25. veebruar 2009, kl 15.47 |
Mure selline, et inimesest teada vaid nimi. Ei midagi enamat. Kas on võimalik kusagilt teada saada, kas inimene on surnud ja millal?
Kahjuks tema sugulased keelduvad meiega suhtlemast, oleme otsitava mehe lapsed väljastpoolt abielu - omati tahaks ju teada, kas isa elavate kirjas veel...
Kahjuks tema sugulased keelduvad meiega suhtlemast, oleme otsitava mehe lapsed väljastpoolt abielu - omati tahaks ju teada, kas isa elavate kirjas veel...
- 25. veebruar 2009, kl 16.18 |
Vabandust, pole küll minu asi, aga MIKS te seda teada tahate? Kas teie tulite talle kunagi meelde? Kasvõi oma eluajal?
Minu bioloogiline isa, kuulus tantsuõpetaja Tartust, ei mäleta kohe üldse-üldse, et tal enne teist abielu oli pikalt kestnud esimene abielu, millest ka lapsed tulnud. Igal pool meedias on seletanud ainult oma PRAEGUSE elu-olu kohta.
Viimati nägin ehk 10+ aastat tagasi teda, siis oli küll teeseldud imestust laeni, et kui ilus laps ta olla...
Käigu kanni, sellist mõttetut pässi pole kelllelegi vaja.
Õnneks saatusesõrm viibutas ka selle inimese suunas ja üsna karmilt.
Nii et - mina jätaks kus see ja teine. Kulm ka ei liiguks, kui ta vikatimehe juurde läheks.
Minu bioloogiline isa, kuulus tantsuõpetaja Tartust, ei mäleta kohe üldse-üldse, et tal enne teist abielu oli pikalt kestnud esimene abielu, millest ka lapsed tulnud. Igal pool meedias on seletanud ainult oma PRAEGUSE elu-olu kohta.
Viimati nägin ehk 10+ aastat tagasi teda, siis oli küll teeseldud imestust laeni, et kui ilus laps ta olla...
Käigu kanni, sellist mõttetut pässi pole kelllelegi vaja.
Õnneks saatusesõrm viibutas ka selle inimese suunas ja üsna karmilt.
Nii et - mina jätaks kus see ja teine. Kulm ka ei liiguks, kui ta vikatimehe juurde läheks.
mh 25. veebruar 2009, kl 16.51 |
tulen appi 25. veebruar 2009, kl 16.54 |
tulen ka appi 25. veebruar 2009, kl 17.33 |
Arutame nüüd selgelt: Autor ütleb ju:
"Kahjuks tema sugulased keelduvad meiega suhtlemast, oleme otsitava mehe lapsed väljastpoolt abielu - omati tahaks ju teada, kas isa elavate kirjas veel..."
1. Otsitava mehe lapsed väljaspoolt abielu. Väga selgelt öeldud, et "väljastpoolt abielu". Naine, s.t. ema sai lapsed "mingi mehega", sest MEHEL on SUGULASED, s.t. mehel on pere.
2. Isa sugulased keelduvad suhtlemast. Aga muidugi keelduvad, kui mingi litsssss on selle mehega voodisse roninud ja nüüd ilmuvad ei tea kust "lapsed", kes väidavad, et see mees on nende isa. Loomulikult lendavad nagu sittt pilpa peal välja.
Mõelge nüüd ise. Teie isa, nii 60-aastane, ja ühel päeval tulevad 2 kolmekümnendates inimest teie ukse taha ja ütlevad, et teie isa on meie isa ja me tahame kokku saada. Muidugi lööte ukse nina alt kinni.
"Kahjuks tema sugulased keelduvad meiega suhtlemast, oleme otsitava mehe lapsed väljastpoolt abielu - omati tahaks ju teada, kas isa elavate kirjas veel..."
1. Otsitava mehe lapsed väljaspoolt abielu. Väga selgelt öeldud, et "väljastpoolt abielu". Naine, s.t. ema sai lapsed "mingi mehega", sest MEHEL on SUGULASED, s.t. mehel on pere.
2. Isa sugulased keelduvad suhtlemast. Aga muidugi keelduvad, kui mingi litsssss on selle mehega voodisse roninud ja nüüd ilmuvad ei tea kust "lapsed", kes väidavad, et see mees on nende isa. Loomulikult lendavad nagu sittt pilpa peal välja.
Mõelge nüüd ise. Teie isa, nii 60-aastane, ja ühel päeval tulevad 2 kolmekümnendates inimest teie ukse taha ja ütlevad, et teie isa on meie isa ja me tahame kokku saada. Muidugi lööte ukse nina alt kinni.
heh 25. veebruar 2009, kl 17.55 |
issand 25. veebruar 2009, kl 19.58 |
milles siis nüüd need lapsed süüdi on, et isa oli imbetsill, ise abielus ja tõmbas ringi. ei ole mina kuulnud, et abielumehele on võimalik vägisi voodisse ronida ja kui ronitaksegi, siis tuleb pöörduda politseisse ja vägistamisest teada anda.
muide seaduse silmis on kõik lapsed võrdsed, abielust või mitteabielust või abielu kõrvalt.
muide seaduse silmis on kõik lapsed võrdsed, abielust või mitteabielust või abielu kõrvalt.
nimi 25. veebruar 2009, kl 20.20 |
apike 25. veebruar 2009, kl 21.14 |
Hämmastab, et naised ise peavad alati naisi süüdlaseks. Mehed justkui on mingid ajupuudega isikud, keda kasutatakse ära ja kes ei laksanud üle ära, millise naise juures ta prajasti on ning mida temaga tehakse. Kust sa seda taustainfi mehe kohta võtad?? Mees võib ju mida iganes kokku vadrata, et on vallaline ja vaba poiss, tule minuga Manni. Ja kui naine on vallaline, milles tema süü üldse? Tema võib magada kellega tahab. Mees on siiski see, kes abielu rikub ja naist teadlikult petab.
Q 25. veebruar 2009, kl 21.17 |
muideks 25. veebruar 2009, kl 21.17 |
copy 25. veebruar 2009, kl 21.25 |
testi abil saab mõni laps endale isa ja mõni mees lapse. Mõnikord on see osapooltele kergendus, teinekord jälle tekitab paksu verd. Nii või teisiti aitab tuvastatud isadus vähendada üksi last kasvatava ema koormat.
Jaanika (20) sai endale isa kolm aastat tagasi. Päris pisikesena püüdis ema teda küll viia nädalavahetusteks isa juurde. Kuna aga tolle uus naine "sohilast" ei sallinud, muutusid külaskäigud järjest harvemaks, kuni lakkasid sootuks. Nõnda ei näinud Jaanika kümne aasta vältel kordagi meest, kes pidi olema ta isa.
Just nimelt PIDI. Mees ise polnud selles päris kindel. Ta kohtus Jaanika emaga tudengipõlves ning säilinud kirjad annavad tunnistust, et väga tihedat sidet nende vahel ei tekkinud. Kui naine jäi lapseootele, ajas mees vastu: "See võib olla mõne teise laps." Ja Jaanika ema andis alla: "Ise tead, kui oma lapsest ei hooli! Mina ei küsi sinu käest sentigi!"
Ei küsinudki. Ent mida aasta edasi, seda rohkem hakkas ta muretsema, et tütar kasvab isata. Pealegi päris väike Jaanika alatasa: "Miks mul pole isa? Koolis kõik imestavad: kuidas sul ei ole – kõigil lastel ju on!"
Tütre etteheidetele lisandus ema enda soov, et Jaanikal ei läheks samamoodi nagu temal – läbikäimist vanematega peaaegu polnud. Sestap alustas ema kohtuprotsessi. DNA analüüs näitas, et tegemist on tõepoolest Jaanika isaga.
"Kas tahad ikka minuga suhelda?" küsis vastne lapsevanem pärast tulemuste teadasaamist tütrelt. Jaanika lubas proovida, kuigi too poolvõõras mees polnud teda päevagi kasvatanud.
Täiesti tõrjuvalt suhtub asjasse isa uus naine. Suuresti just seadusliku kaasa hingerahu nimel kohtub mees oma tütrega tänagi vaid salaja. Jaanika ei saa talle helistada ega kirjutada, välja arvatud elektronposti teel. "Mul on halb tunne, nagu teeksin midagi keelatut," tunnistab neiu. Teisalt aga ei kaalu miski üles teadmist, et lõpuks ometi on ka temal isa.
Lõpp kõhklustele
Sajandeid võis mees jäädagi kahtlema, kas tema nime kandev laps on ikka tema sigitatud. Nüüd hajutab DNA analüüs peaaegu kõik kõhklused. Testi abil leiab isadus kinnituse rohkem kui 99protsendise tõenäosusega.
Eestis tehti isaduse tuvastamise testidega algust 1995. aastal Tartu Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudis ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis Tallinnas. Tartus alguse saanud tegevusest kasvas välja Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo DNA labor. Tallinna labori tegevus jätkub politsei alluvuses olevas kohtuekspertiisi- ja kriminalistika keskuses.
Tartu laborisse jõuab DNA eksperdi Gunnar Tasa sõnul 1-2 isaduse juhtu nädalas. Enamasti algatab isaduse tuvastamise üksi last kasvatav ema, soovides saada mehelt elatist.
Koos isikut tõendava dokumendiga peavad korraga kohale tulema ema, laps(ed) ja testitav meesisik. Kogu protseduur kestab paarkümmend minutit. Üldjuhul võetakse verd näpuotsast. Need, kes vere võtmist väga kardavad, saavad anda proovi põse limaskestalt vatitampoonile. Jaanika aga mäletab, et temal võeti veri veenist. Algaja kitarrimängija sõrmeotsad selleks ei sobinud.
Kohtuarstlik ekspertiisibüroo ei analüüsi salaja võetud materjale. Isaduse tuvastamise soov tuleb kohtult või asjaosalistelt endilt ning sellega peavad nõustuma kõik osalised.
Kui aga väljaspool abielu sündinud lapsel pole sünnitunnistusele märgitud isa nime ja oletatav isa on mingil põhjusel surnud, saab kohtu kaudu taotleda, et lahangul võetud koetükkide või vere abil tehtaks DNA analüüs. Tõestatud isadus annab naisele õiguse nõuda toitjakaotuspensioni.
Lapse hinnaga
"Isaduse tuvastamine on kole närvesööv protseduur," ütleb Varje Taavet (34). "Tüüpiline eesti naine mõtleb: küll saan ka ilma isa toetuseta hakkama. Aga missuguse hinnaga? – Lapse hinnaga! Emad, kes teavad, kes on lapse isa, ei tohiks oma õigustele käega lüüa."
Varje teadis täpselt. Ta tutvus Reimo Pettaiga Tartus, ülikooli klubis. Noored olid käinud umbes aasta, kui Varje jäi titeootele. "Laps oli tellimise peale tehtud," räägib naine. "Reimo tahtis helesiniste silmadega blondi poissi ja täpselt niisuguse ta sai."
Isa tuli beebit sünnitusmajja vaatama, tõi Varjele sületäie roose ning kinnitas: "Mitte keegi teine ei vii minu last koju!"
Paraku ei soostu lapse isa Varjele ega ka Eesti Naisele vastama, miks ta oma lubadust ei täitnud. Oli rahavahetuse aeg. Ootamatult imikuga üksi jäänud ema vajanuks enda kõrvale tuge, ent tuge ei tulnudki.
Varje pöördus abi saamiseks mitme advokaadi poole. Alles kolmas võttis ta jutule. "Ütlesin kohe, et tahan õigust saada, aga raha mul ei ole."
Jäi üle teha DNA test. Esimene katse läks luhta, sest mees ei tulnud vereproovi andmiseks kohale. Viimaks said proovid võetud ja kohus mõistis mehelt välja elatise.
Oma kogemuste põhjal soovitab Varje hakata üksi jäänud emal mõtlema isaduse tuvastamisele kohe. Kuigi alla aastaselt lapselt verd ei võeta, saab varakult menetlusse antud asja eest raha tagantjärele. Samuti tasub alles hoida kõik tuvastamisega seotud maksekviitungid. Arved peab kinni maksma lapse isa.
Täitumatu unelm
Silver (9) hoiab rahakoti vahel pilti emast ja isast, ingel pea kohal. Varje annab endale aru, et poisi unistus näha vanemaid koos ei täitu kunagi. Emale meeldiks, et poeg saaks veeta mõne nädalavahetuse isa seltsis. Ent talle sobiks ka see, kui mees maksaks vähemalt elatist nii, nagu näeb ette kohtuotsus. Varjel on põhjust kahtlustada, et mehe sissetulekud on kaugelt suuremad kui avalikustatud palk. Seetõttu andis naine asja hiljuti uuesti kohtusse.
"Vähesed teavad, kui raske on olla hommikul kuuest õhtul üheteistkümneni tööl," põhjendab Varje oma nõudmist. "Sel ajal, kui peaksin olema koos lapsega, pean teenima raha." Teine võimalus on ennast alandades nuruda mehelt välja lisaraha küll töövihikute, küll jalgratta tarvis. Tänu tuvastatud isadusele saab Varje rahaasjus loota kohtu abile.
Kuhu pöörduda?
DNA analüüsi tegemiseks Eesti Kohtuarstlikus Ekspertiisibüroos saab verd anda nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui ka Kohtla-Järvel. Lisateave internetiaadressil www.biomedicum.ut.ee/dna/
Neile, kes tulevad isadust tuvastama kohtu kaudu, on analüüs tasuta. Teised peavad maksma 4000 krooni.
Tavapärasele analüüsile alates DNA isoleerimisest ja lõpetades sagedusarvutustega kulub üks ööpäev. Arvestades, et vereproove tuleb transportida kõikjalt Eestist ja mõned tööd tehakse eelisjärjekorras, lubab DNA labor anda vastuse hiljemalt kahe nädalaga.
Jaanika (20) sai endale isa kolm aastat tagasi. Päris pisikesena püüdis ema teda küll viia nädalavahetusteks isa juurde. Kuna aga tolle uus naine "sohilast" ei sallinud, muutusid külaskäigud järjest harvemaks, kuni lakkasid sootuks. Nõnda ei näinud Jaanika kümne aasta vältel kordagi meest, kes pidi olema ta isa.
Just nimelt PIDI. Mees ise polnud selles päris kindel. Ta kohtus Jaanika emaga tudengipõlves ning säilinud kirjad annavad tunnistust, et väga tihedat sidet nende vahel ei tekkinud. Kui naine jäi lapseootele, ajas mees vastu: "See võib olla mõne teise laps." Ja Jaanika ema andis alla: "Ise tead, kui oma lapsest ei hooli! Mina ei küsi sinu käest sentigi!"
Ei küsinudki. Ent mida aasta edasi, seda rohkem hakkas ta muretsema, et tütar kasvab isata. Pealegi päris väike Jaanika alatasa: "Miks mul pole isa? Koolis kõik imestavad: kuidas sul ei ole – kõigil lastel ju on!"
Tütre etteheidetele lisandus ema enda soov, et Jaanikal ei läheks samamoodi nagu temal – läbikäimist vanematega peaaegu polnud. Sestap alustas ema kohtuprotsessi. DNA analüüs näitas, et tegemist on tõepoolest Jaanika isaga.
"Kas tahad ikka minuga suhelda?" küsis vastne lapsevanem pärast tulemuste teadasaamist tütrelt. Jaanika lubas proovida, kuigi too poolvõõras mees polnud teda päevagi kasvatanud.
Täiesti tõrjuvalt suhtub asjasse isa uus naine. Suuresti just seadusliku kaasa hingerahu nimel kohtub mees oma tütrega tänagi vaid salaja. Jaanika ei saa talle helistada ega kirjutada, välja arvatud elektronposti teel. "Mul on halb tunne, nagu teeksin midagi keelatut," tunnistab neiu. Teisalt aga ei kaalu miski üles teadmist, et lõpuks ometi on ka temal isa.
Lõpp kõhklustele
Sajandeid võis mees jäädagi kahtlema, kas tema nime kandev laps on ikka tema sigitatud. Nüüd hajutab DNA analüüs peaaegu kõik kõhklused. Testi abil leiab isadus kinnituse rohkem kui 99protsendise tõenäosusega.
Eestis tehti isaduse tuvastamise testidega algust 1995. aastal Tartu Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudis ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis Tallinnas. Tartus alguse saanud tegevusest kasvas välja Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo DNA labor. Tallinna labori tegevus jätkub politsei alluvuses olevas kohtuekspertiisi- ja kriminalistika keskuses.
Tartu laborisse jõuab DNA eksperdi Gunnar Tasa sõnul 1-2 isaduse juhtu nädalas. Enamasti algatab isaduse tuvastamise üksi last kasvatav ema, soovides saada mehelt elatist.
Koos isikut tõendava dokumendiga peavad korraga kohale tulema ema, laps(ed) ja testitav meesisik. Kogu protseduur kestab paarkümmend minutit. Üldjuhul võetakse verd näpuotsast. Need, kes vere võtmist väga kardavad, saavad anda proovi põse limaskestalt vatitampoonile. Jaanika aga mäletab, et temal võeti veri veenist. Algaja kitarrimängija sõrmeotsad selleks ei sobinud.
Kohtuarstlik ekspertiisibüroo ei analüüsi salaja võetud materjale. Isaduse tuvastamise soov tuleb kohtult või asjaosalistelt endilt ning sellega peavad nõustuma kõik osalised.
Kui aga väljaspool abielu sündinud lapsel pole sünnitunnistusele märgitud isa nime ja oletatav isa on mingil põhjusel surnud, saab kohtu kaudu taotleda, et lahangul võetud koetükkide või vere abil tehtaks DNA analüüs. Tõestatud isadus annab naisele õiguse nõuda toitjakaotuspensioni.
Lapse hinnaga
"Isaduse tuvastamine on kole närvesööv protseduur," ütleb Varje Taavet (34). "Tüüpiline eesti naine mõtleb: küll saan ka ilma isa toetuseta hakkama. Aga missuguse hinnaga? – Lapse hinnaga! Emad, kes teavad, kes on lapse isa, ei tohiks oma õigustele käega lüüa."
Varje teadis täpselt. Ta tutvus Reimo Pettaiga Tartus, ülikooli klubis. Noored olid käinud umbes aasta, kui Varje jäi titeootele. "Laps oli tellimise peale tehtud," räägib naine. "Reimo tahtis helesiniste silmadega blondi poissi ja täpselt niisuguse ta sai."
Isa tuli beebit sünnitusmajja vaatama, tõi Varjele sületäie roose ning kinnitas: "Mitte keegi teine ei vii minu last koju!"
Paraku ei soostu lapse isa Varjele ega ka Eesti Naisele vastama, miks ta oma lubadust ei täitnud. Oli rahavahetuse aeg. Ootamatult imikuga üksi jäänud ema vajanuks enda kõrvale tuge, ent tuge ei tulnudki.
Varje pöördus abi saamiseks mitme advokaadi poole. Alles kolmas võttis ta jutule. "Ütlesin kohe, et tahan õigust saada, aga raha mul ei ole."
Jäi üle teha DNA test. Esimene katse läks luhta, sest mees ei tulnud vereproovi andmiseks kohale. Viimaks said proovid võetud ja kohus mõistis mehelt välja elatise.
Oma kogemuste põhjal soovitab Varje hakata üksi jäänud emal mõtlema isaduse tuvastamisele kohe. Kuigi alla aastaselt lapselt verd ei võeta, saab varakult menetlusse antud asja eest raha tagantjärele. Samuti tasub alles hoida kõik tuvastamisega seotud maksekviitungid. Arved peab kinni maksma lapse isa.
Täitumatu unelm
Silver (9) hoiab rahakoti vahel pilti emast ja isast, ingel pea kohal. Varje annab endale aru, et poisi unistus näha vanemaid koos ei täitu kunagi. Emale meeldiks, et poeg saaks veeta mõne nädalavahetuse isa seltsis. Ent talle sobiks ka see, kui mees maksaks vähemalt elatist nii, nagu näeb ette kohtuotsus. Varjel on põhjust kahtlustada, et mehe sissetulekud on kaugelt suuremad kui avalikustatud palk. Seetõttu andis naine asja hiljuti uuesti kohtusse.
"Vähesed teavad, kui raske on olla hommikul kuuest õhtul üheteistkümneni tööl," põhjendab Varje oma nõudmist. "Sel ajal, kui peaksin olema koos lapsega, pean teenima raha." Teine võimalus on ennast alandades nuruda mehelt välja lisaraha küll töövihikute, küll jalgratta tarvis. Tänu tuvastatud isadusele saab Varje rahaasjus loota kohtu abile.
Kuhu pöörduda?
DNA analüüsi tegemiseks Eesti Kohtuarstlikus Ekspertiisibüroos saab verd anda nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui ka Kohtla-Järvel. Lisateave internetiaadressil www.biomedicum.ut.ee/dna/
Neile, kes tulevad isadust tuvastama kohtu kaudu, on analüüs tasuta. Teised peavad maksma 4000 krooni.
Tavapärasele analüüsile alates DNA isoleerimisest ja lõpetades sagedusarvutustega kulub üks ööpäev. Arvestades, et vereproove tuleb transportida kõikjalt Eestist ja mõned tööd tehakse eelisjärjekorras, lubab DNA labor anda vastuse hiljemalt kahe nädalaga.
teemasolkija 25. veebruar 2009, kl 21.30 |
Aga nii see eluke ongi, et kui vanamees kõrvad pea alla paneb siis ongi esimene võimalus üldse lastekari üle lugeda. Kui oli enne abielus siis võis olla ka enne kaks korda abielus ja ikka lapsed ka igas abielus. Ja kõige viimase abielu naisele langeb osaks õnn koos lastekarjaga oma elamist jagama hakata kui ta ei suuda tõestada, et
ainult tema on oma kodu omanik.
ainult tema on oma kodu omanik.
nb 25. veebruar 2009, kl 21.57 |
teemaalgataja 25. veebruar 2009, kl 22.41 |
Leidsin juba oma isa. Metsakalmistult.
Tänud kõigile kes aitasid!
Varandust ei jahi. Minu ema elukombed, ma leian, ei puutu hetkel antud teemasse.
Soovisin isaga kontakti astuda, kuna mu õel sündis laps, seega oleks meie isast vanaisa saanud. Kunagi proovisime kontakti saada, aastaid tagasi. Siis see ei õnnestunud, osaliselt isa sugulaste, tõenäoliselt ka isa enda soovil.
Nüüd siis on juba hilja. Ju pidigi nii minema.
Tänan veelkord nõuandjaid!
Tänud kõigile kes aitasid!
Varandust ei jahi. Minu ema elukombed, ma leian, ei puutu hetkel antud teemasse.
Soovisin isaga kontakti astuda, kuna mu õel sündis laps, seega oleks meie isast vanaisa saanud. Kunagi proovisime kontakti saada, aastaid tagasi. Siis see ei õnnestunud, osaliselt isa sugulaste, tõenäoliselt ka isa enda soovil.
Nüüd siis on juba hilja. Ju pidigi nii minema.
Tänan veelkord nõuandjaid!
to algataja 25. veebruar 2009, kl 22.51 |
wesilik 25. veebruar 2009, kl 23.30 |
mõned inimesed on siin küll sellised, et süda läheb pahaks...
to algataja 22.51 ja apppppi
ajusiirdamine oleks vist ainuke, mis teiesuguste tigedate debiilikute puhul aitaks. ei kujuta, ette, missugused vanemad selliseid värdjaid küll sünnitavad!!
karta on, et nö isaga peredest tulevad teiesugused õudused.
jumal tänatud, et teemaalgataja vastuse sai. edu sulle!
to algataja 22.51 ja apppppi
ajusiirdamine oleks vist ainuke, mis teiesuguste tigedate debiilikute puhul aitaks. ei kujuta, ette, missugused vanemad selliseid värdjaid küll sünnitavad!!
karta on, et nö isaga peredest tulevad teiesugused õudused.
jumal tänatud, et teemaalgataja vastuse sai. edu sulle!
mh 26. veebruar 2009, kl 01.35 |
kuule, kella 22:51-ne (to algataja), sa oled haige inimene. mis õigusemõistja või süüdistaja sina oled? kuidas sina saad teada, kes on süüdi, kes pole? jää nüüd kenasti ootama, millal elu sulle endale sama mõõduga tasub.. ja ära imesta, miks sul kõik viltu kisub kuigi sina ei eksi kunagi ja tead täpselt, kes mida väärt on..
teemaalgataja,
hea, et teada said. ära pööra tähelepanu irisejatele ja süüdistajatele, neid siin jagub ja las nad olla. igal oma hingeke, mis teha. ja õnneks pole head inimesed ilmast otsas. mingu sul hästi.
teemaalgataja,
hea, et teada said. ära pööra tähelepanu irisejatele ja süüdistajatele, neid siin jagub ja las nad olla. igal oma hingeke, mis teha. ja õnneks pole head inimesed ilmast otsas. mingu sul hästi.
varandus 26. veebruar 2009, kl 11.07 |
Kui isa ise ja sugulased eemale hoidsid, siin oli sellel mehel kindlasti testament tehtud. Pärimisõigus on sel juhul ainult alaelalistel ja/või töövõimetutel lastel, terved täiskasvanud lapsed selleks õigust ei oma, olgu isadus tuvastatud või ei.
Veresugulusest teadmine on teine asi, selleks on igal lapsel õigus. Aga kas suhelda, on omaette teema.
Veresugulusest teadmine on teine asi, selleks on igal lapsel õigus. Aga kas suhelda, on omaette teema.
neiu 26. veebruar 2009, kl 23.05 |
Huh 24. oktoober 2017, kl 19.15 |
Mida ma praegu just lugesin... Kas sellised inimesed on tõesti olemas?
Otsin just ise infot, kas inimene elab või on surnud, sest teadmatus piinab. Nii tahaks, et ta oleks elus ja et tal läheks hästi. Jah, ka tal on hinge taga nii üht kui teist, aga ma ei tahaks mitte mingil juhul mitte midagi. Huvitav, kas keegi tõesti arvab, et kõik inimesed on mingid südametud raisakotkad? Ilmselt on need arvajad ise mammona kummardajad. Lapseeast väljas võiks ikka aru saada, et rahas ei ole õnn ja et varandust hauda kaasa ei võta.
Otsin just ise infot, kas inimene elab või on surnud, sest teadmatus piinab. Nii tahaks, et ta oleks elus ja et tal läheks hästi. Jah, ka tal on hinge taga nii üht kui teist, aga ma ei tahaks mitte mingil juhul mitte midagi. Huvitav, kas keegi tõesti arvab, et kõik inimesed on mingid südametud raisakotkad? Ilmselt on need arvajad ise mammona kummardajad. Lapseeast väljas võiks ikka aru saada, et rahas ei ole õnn ja et varandust hauda kaasa ei võta.
hee 29. oktoober 2017, kl 14.32 |
Kummaline lugeda, kuidas siin teemaalgataja emasse suhtutakse. Kui abielus mees libastub korra ega kohtu pärast suguakti tolle naisega enam kunagi, oleks ta kuidagi leebemalt süüdi, sest ei pruugi teadagi järglase kohta, aga antud mehel on sama naisega mitu järglast. See fakt eeldab, et mees oli täie teadvuse juures samale naisele juba mitmendat last eostades, mingi juhus on täiesti välistatud. Tähendab, on tegemist juba pikemaajalise suhtega. Me ei tea ju, mida mees teemaalgataja emale lubas või kas ta üldse rääkis, et on abielus. Küllap ta pidi ikka midagi valetama või suureliselt lubama, sest üks äsja sünnitanud üksikema ei hakka kohemaid uuesti oma olukorda veel hullemaks organiseerima. Mees on muidugi totaalne jobu, kui keeldus oma lihaste lastega suhtlemast. Kui oli pere kõrvalt vaba aega küla peal keppi teha, oleks ka salaja kohtumisteks aja leidnud. Vaevalt too ametlik abikaasa krõpsutamisteks lahkesti lubasid jagas ja hiljem kohtumisi ainult keelas. Et sugulased midagi kuulda ei taha, näitab, et seadust ei loeta (pärandi puhul saab päranduse ainult testamendis nimetatud seltskond). Võib aga vabalt olla ka selline juhus, et testament oli tegemata, sel juhtul on muidugi ametliku pere hirmud täiesti mõistetavad - tervelt kahest osast tuleb suu puhtaks pühkida.
teoreetiliselt 30. oktoober 2017, kl 19.37 |
Okaspuu 19. jaanuar 2023, kl 13.24 | Registreerus: 3 aastat tagasi Postitusi: 25 |
Lisa postitus