No midagi ta ju ometi vastab. Probleemi ei näe, aga peaks nägema.
Mismoodi ta suudlemist väldib? Lihtsalt ei kipu ise suudlema või tõmbab suu kriipsuks ja pea selga kui Sina talle lähened? Ja ikkagi - kuidas saab voodis asi korras olla kui ei suudle, või siis siiski suudleb või vastu suudleb?
Muide, sellist vähesel määral hoidumist on meilgi kord ette tulnud. Muidugi hakkasin minagi kohe tonte nägema (et ei meeldi minuga suudeda enam), aga asi oli hoopis proosalisem. Ei julgenud tunnistada, et tal hammas katki on. Naljaks, eks. A peale sellest rääkimist, sai aru, et mind häirib tavapärase läheduse puudumine rohkem kui mingi hammas. Ja suudle(si)me.