andrale!
jah, mul on kaks last. 21-ne poeg ja 18-ne tütar. ma arvasin,et ei ole kena oma kogemustega praalida. vahest olen ma liiga isekas, aga ma pole iialgi kahelnud selles, kas ma tahan ema olla. mina olen mina.
võib-olla sa ei lugenud mu mõlemat kirja läbi(29.ja 30.okt).
kas sa ei saanud aru, et selle baleriini ja poisiliku tüdruku jutuga väitsin ma sedasama, mida sinagi oma viimase lõigu lõpupoole?
tsiteerin sinu kirja: tihti teadvustub emainstinkt alles vahetult pärast esimese lapse sündi. vahel ei pruugi see isegi siis juhtuda...noh ja kui ei juhtu, mis siis? jälle kaks(või rohkem) õnnetut inimolendit juures.
ja nende imetajatega on lugu nii, et kassimamma kasvatab pesakonna enam-vähem iseseisvaks ja siis uute poegade ootel ei luba suurt last ligilähedalegi. tõsi küll, peale poegimist on ta jälle nii instinkti täis, et on nõus ükskõik kelle eest hoolistema. nii et, ma ikka inimest ja looma ei võrdleks.