Olen ka üks nendest, kes armastab kirge kooselus. Olen selle pärast elus palju kannatanud. Nüüd tahaks ka meestelt või siis teistelt himuratelt naistelt küsida, et mis siis ikkagi lahti on. Armastan oma meest üle kõige. Ta on tõesti igati kompu.
meie suhe on olnud pikk - tõusud mõõnad. Pikad aastad teineteisest lahus, teadmata kas enam üldse kunagi kohtume. Ja siis, kui saatus meie kasuks pöördus, olime mõlemad maailma õnnelikumad inimesed. Tuttavadki kõik vaatasid hardunult, et ilusamat armastust ei ole.
Suudlemine käis söögi alla ja peale. kirjeldamatu luksus!!
Avastasime teineteist. Õppisin tundma ta vajadusi ja tema minu omi. Me sobisime ideaalselt. Fantastiline!!
Et teineteist tundma õppida, on vaja metsikult kannatust. Miski ei tule üleöö. Kannatasime siis koos, kui ei olnud piisavalt hea ja rõõmustasime pisarateni, kui kõik õnnestus.
Aga järsku hakkas argipäev külje alla hõõruma. Siiamaani hõõrub. Kõik see kirg, pikad pilgud, suudlused - kadunud. Töötame palju. Aga oleme siiski ka palju kahekesi. Lausume teineteisele tihti, et armastan Sind. Ta hoolib minust, austab mind. Mitte iial pole alt vedanud. Vastutulelik ja viisakas igati. Me ka vaidleme päris palju. Aga see on alati vaid õhku puhastanud. Mis siis ikkagi juhtub nende suhetega. Mis asi see argipäev on ja kes ta üldse välja mõtles. Miks näha vaeva selleks, et teist nii põhjalikult tundma õppida? Kas see on siis ainult seniks, kun täielik kindlus käes on?
Ma ei väidagi, et ma mingi nümfomaan oleks. Täiesti tavaline inimene, nagu kõik teiegi.
Mis ma teen, et mees, keda kogu hingest armastan, ei vennastuks minuga. Minu jaoks tähendab partnerlus ka kirge. See ei ole vaid suhte alguseks mõeldud. Kirg jääb ju alati meie sisse ja kui me seda ei toida, siis tuleb keegi ja viskab märkamalt õige sööda. Mis saab siis? Armastus ju ei kao. Ma ei taha iial oma armsamat petta. ma tahan ainult teda, ainult tema suudab minus panna leegitsema kõik kired. Need kired mu sees teevad mind haigeks. Öösiti ei tule und, siis vestlen mõttes oma armsamaga. Ma ei söanda talle oma muredest rääkida. Kardan, et siis kaob midagi.
aidake mind kallid õed ja vennad. Rääkige, kuidas sellest merest üle saab?