Mehed, kas te ise ka teate, mida naistelt tahate?
Miks on nii, et kui suhe võtab peale aastast käimist tõsisema ilme, teatab noormees, kellest tõesti hoolid, et võtame hoogu maha ja oleme sõbrad, mis tegelikult tähendab rohkem kui kuu ajalist mitte-nägemist ja mitte-kuulmist üksteisest ja..... siis tuleb telefonikõne, kus kahetsetakse ja palutakse vabandust kõige eest ja räägitakse kui tähtis sa oled ja et ei osatud hinnata seda enne nii nagu nüüd.
Aga mina sain haiget ja arvasin, et kõik on läbi ja hakkasin selle mõttega juba harjuma, ja nüüd on kõik jälle pea peale pööratud.

Noormehed veel ei tea, mehed enam ei tea ja vanamehed ei tahagi teada

Palun sea küsimus korrektselt üles: kas sa minu poiss ka tead, mida tahad!
Ja mida hirmsat siis, ju tuli tal mõistus pähe, armumine sai mööda ja leidis, et ju Sa pole talle see kõige parem variant. Ja siis...?

Võin ühe meeste saladuse avaldada. Mitte kõigi kuid kindlasti teatud seltskonna oma (ise olen ka nii teinud kunagi)

Kui mehel on purunenud mõni suhe mida ta on tõeliselt hinnanud, st. ta on leidnud selle õige... siis tormatakse uut suhet otsima
Olles selle uue juures ei tunnistata oma "uuele" et ta on ase-aine ja ei tunnistata ka endale...

Ja kui see uus mõne aja möödudes soovib midagi tõsisemat, lööb poisslaps kartma ja hakkab mõtlema.. aga äkki saan vana tagasi?; äkki leian siiski täpselt sellise nagu ma tahan? st. leian sell eõige.
Paljud inimesed on vastutustundetud ja tekitavad selliseid "suhteid"
See on emotsionaalses mõttes "üle sõitmine" oma "uuest" ja ka iseendast. Ja ka sellised asjad leiavad karistust, nagu eelpool öeldud: "Jumal on aeglane, aga õiglane"

Mehed, kommenteerige, kas te ise ei ole alateadlikult nii teinud?
Mina olen :(

Named. On selliseid mehi kes nii teevad. Ol(e)in ise ühe õige naise kaotanud mehe aseaine. Samas üks mees nutab mind siiani taga aga enam ei saa.
Ja samas kui küsida: mees, mida sa tahad?, siis ta ütleb, et ta tahab küll tüdrukut hoida ja armastada, kuid tahab ka teiste naistega seksida. Mida ta siis ikkagi tahab?

TO: Muff

ei tea, sellistest mina aru ei saa.

Named, Su jutt paneb mind mõtlema...

Kui lahutasin, kohtasin õige pea ühte väääääga toredat noort meest. Ta võttis meie suhet tõsiselt, pidades just mind selleks õigeks, aga mina jälle alles lakkusin haavu ja mitte et ma just pöörast vabadust oleksin ihanud, aga lihtsalt pidin mõnda aega omaette olema. Ma tean, et tegin vaesele mehele hirmasti haiget, ta tahtis niiiiii väga perekonda luua ja ühiseid lapsi. Tutvustasin kord teda ühele oma vallalisele töökaaslasele ja kahe üksiku hinge vahel hakkaski nagu midagi särisema, kuid... See oli vist nagu rohkem see üksinduse-ahastus ja asenduse otsimine, nad küll abielluseid, kuid lapsi ei saanud ja lõpuks ei saanud keegi õnnelikuks.
Ausalt öeldes mul on kahju ja kui saaks aega tagasi keerata, teeksin ilmselt teisiti. Ja mis kõige nukram - ma ikka veel mõtlen tema peale...

minuga juhtus sama lugu isegi uus armastus oli tekkinud aga siis ta tuli see kuramus 7 kuu pärast ja palus mu kätt siiani olen nats solvunud pluss on see et tema on nüüd madalam kui rohi 4a.juba aga sellist reetmist andestada suudavad vaid väga tugevad mõtle kas jaxad

Mina tahan naiste kohta sama väita! Minul on selline kogemus olemas ja ka mitmel minu tuttaval:kõik erinevad inimesed ja erineva sotsiaalse taustaga. Arvan, et see on lihtsalt ebakindlate inimeste teatud käitumisviis ja on üks inimese käitumisvorme.
p.s. mina seda inimest omale tagasi ei võtnud!

Ma voin siin sellest kogest rääkida kui möödunust...
Aga ma ise ka motlen ta peale pidevalt.. kui aus olla...
siis keskmiselt iga 5mini tagant :(

Viimati kohtusin temaga aasta ja 2 kuud tagasi.. nägin viimati augustis.. sotis autoga mööda... see oli kohutav tunne mis mind haaras... seisin konniteel... ma olin nagu soolasammas... syda puperdas... ja jalad olid norgad. Korvaltvaatajale kindlasti tundus, et ma olen shokis/moistuse kaotanud

Igatahes selleks korraks oli tööpäev rikutud, votsin vaba päeva ja läksin loodusess jalutama. Mitu nädalat läks mööda, enne kui tööd sain hakata normaalselt tegema.


Ilmselt motlen ta peale seni kuni elan :(

Meestel on jah komme vana head asja tagasi tahda ,aga see ei läinud läbi ikka.
Krt mina olin see kes kõik vee peal hoidis,leppisime midagi kokku aga tema kadunud,st ei tea kuhu naistesse jooksnud või kallistas pudeli kaela.Ei saanudki aru kas oleme paar või ei ole siis. Mina siis see kes jookse, helista, hüppa.. siis aitas..ei mina tundnud huvi, lihtsalt jäin ootama..ah helistati alles krt kuu aja pärast...küsisin et unustasid midagi maha vä..enam kõnedele ei vastanud ja veel Tal huvi 2 aastat kõllata , noh oli alles huvi äkki tekkinud minu vastu. Raske ikka neist kuraditest hoopis lahti saada.

Naisohvriga ühel meelel. Paraku on see ema roll. Mina olen kohe nii oma mehele öelnudki: mina ei ole sinu ema ja seda pea meeles!
Ei maksa arvata, et see aitaks aga ta teab minu seisukohta. Tegelikult tahab mees, et tal oleks kindel kants, pere, samas vabadused. Võimalus elevusest õhetavana koju tulla, mõeldes: ah,kuidas küll üleaisalöömised abielu värskendavad, ja kõige selle taustal ta ilmselt ootab abikaasalt tema rõõmude jagamist. Mõni naine on sellega rahul ja siis, nagu öeldakse, on hundid söönud ja lambad terved.

Loomulikult on kõik inimesed väga erinevad ja ka mehed. Mõni lööb üleaisa, mõni mitte, aga kindlasti tahavad kõik mehed tunnetada vabadust. Kasvõi sellist, et minna mõnikord ilma naiseta välja, koos sõpradega näiteks kõrtsi jooma. Kui ta iseeneses jääb ausaks, st. ei murra truudust, siis on ta enese ees ja oma naise ees aus olnud. Kui aga naine selliseid väljaskäike taunib ja kipub hurjutama, siis läheb asi pahaks ja võib juhtuda mehe protestist ajendatud apse. Kõik mehed on natuke lapsed, ema rolli ma siin küll ei näe. Muidugi see on iga inimese sisetunne, kas ta tunneb end emana või mitte.
Aga see äratundmine, kas teine on aus olnud, on selline usalduse asi ja nõuab väga head omavahelist läbisaamist.

See on ju nii kenasti ara pohjendatud,ei oskagi muud sellele viisakale noormehele soovitada!

Named

...ei ole aus niimoodi uude suhtesse tormata, kui 'elu armastus' veel meeles mõlgub. ei ole aus sellest teisele kogu aeg rääkida. ja muidugi on rumal seda kuulama jääda...