mart... soovita tal lugeda delfis foorumit.

sa siiski ei vastanud kas oled andnud põhjust kahtlustamisex,sest kui sul on monogaamne naine siis tekitab sinu polügaamiline elukäsitlus loogilisi kataklüsme

läbinägelikule abielus olevale isikule

Vastasin ju. Pole petnud. Ei polügaamiliselt ega ka monogaamselt (rääkimata tekkida võivatest katalüsmidest). Ja ka kahtlustamisteks pole seega põhjust.
Ühesõnaga... meie arusaamised elust ja suhtes on erinevad. Tema arvates ei tohiks ma sõnagi vestelda teise naisterahvaga, kuna elan temaga. Samas pole mina kunagi teinud probleeme tema vestlustest teiste noormeestega.
Kas mul näiteks on firma juhina keelatud tööle võtta noort naisterahvast, kes on sobilik vabale töökohale? Loomulikult mitte!!! Aga tema on ka sellistel puhkudel skandaale teinud. Siiamaani suudab ta aeg ajalt teha sapiseid märkuseid sekretäri kohta. Kui ma temalt küsisin, et millega ma sellisteks kahtlustusteks põhjust olen andnud, vastas ta nähvates midagi sarnast, et enamus ülemusi peab sekretäri ka armukesena, et kindlasti teed seda ka sina... Käsi südamele: pole teinud! Ja tööle võtsin selle neiu sekretäriks ka ainult selle pärast, et tal olid väga head soovitused ja nagu nüüd näha, ka väga head tööalased oskused.
Seega... tema arusaamine elust: kui enamus midagi teeb, sis järelikult teeb seda ka minu mees... Või et kuna paljudega on nii juhtunud, juhtuba ka meiega... Pessimism? Kindlasti...
Ise tunnistan ennast lootusetuks optimistiks. Lootusetuks selles suhtes, et olen siiamaani uskunud meie suhte paranemisse...

jessuke,mart!sinusuguseid võetax kahel käel vastu kõikjal!Eestimaa ju ilusaid tarku naisi täis!milles probleem?sina-Tarzan,tema-tüütus! lase käia, leia oma Jane

Tänan kõiki kes oma arvamust avaldasid. Tundub, et arutelu on läinud liiga pikaks, kuid lahendust asjale siiski ei ole.
Pean endale tunnistama, et enamuse arvamus lahku minekust on õige. Samas ei kujuta ma hästi ette, kuidas seda teha. Keegi ütles, et ta jääbki mind terroriseerima. Otsib mu üles ka peale lahku minemist. Arvatavasti on sellisel puhul ainuõige teda ignoreerida.
Aga kooselu jätkata lootuses et kunagi mingi ime läbi kõik muutub on vist mõttetu. Seda enam, et imet olen oodanud juba üle aasta. Lootusetu optimism? Kindlasti...

abielus läbinägelik

Kas sinu viimane kommantaar on sarkasmiga kirjutatud?

Tere Mart !

Lugesin läbi sinu mure ja ka kõik praeguseks hetkeks saabunud kommentaarid.

Lühidalt - kui sa siin juba kirjutad, siis järelikult pole sa kaotanud lootust ja kuskil sees salajases hingesopis on sul ikka veel alles lootus ...

Laiali minna jõuab alati aga võibolla pole veel hilja...

Tunnistan, et olen päris sinu naise moodi. Loomulikult pole ma selliseid tseene teinud aga hinges on mul küll üks soodama-kamorra. Olen alati mõelnud et, tahaks kellegi teisega see tähendab meesterahvaga sellel teemal rääkida. Psühholoogid siin ei aita (olen käinud). Aga hea nõu küll. Sinu jutus oli päris palju mõtlemapanevat, mida võiks sinuga arutada, sest usu, ma tean - mida tähendab selline maapealne põrgu!!!

Kui sa tahaksid selleteemalist nõu saada läbi vastaspoole silmade, siis jäta oma e-maili aadress, kuna isiklikel teemadel ei hakka ma iialgi siin veergudel kirjutama.

Kui oled oma otsuse teinud, siis loodan väga, et sa hiljem ei kahetse. Aga ma arvan (samuti optimistina)et veel ei ole hilja leida uuesti temas üles see inimene, kellesse sa kunagi armusid.

Jõudu sulle!

jumala eest ei ole mingit sarkasmi! sa oled ju lausa kullatükk!või kahtled eestimaa kauneimates tütardes?või iseendas?

Armukadedus exabikaasa peale on muidugi arusaadav, kuna temaga olid sa abielus ja teil on 2 last. Seni, kuni temal pole midagi sellist vastu pakkuda, tunneb ta exi paremust. Ka minu esimese mehe(noh selle, kellest enne juttu oli)uus naine armukadetses mind, põhjuseta. Ta oli samuti kindel, et mees tuleks minu esimese kutse peale tagasi.
Lastega suhtlemist ära küll piirama hakka mingi tobeda armukadeduse pärast. Muud mõistlikku nõu anda ei oska, ühes suhtes lihtsalt tunneb naine, et mees kuulub talle hinges ja teises ei tunne ja parata polegi nagu midagi.

Tere Mart!
Kui Sa siia kirjutasid, tähendab, otsid lahendust, tegeled selle probleemiga. See näitab ka, et hoolid temast ja sellest suhtest ega soovi seda lõpetada kui on vähimgi võimalus see raskus ületada. Tore Sinu poolt!
Kas ka tema peab seda probleemiks?
Kas ka tema otsib sellele lahendust ja tahab Sinuga sellest rääkida?
Nõu on raske anda, kui ei tea,täpsemalt teie käitumismaneere.
Kui talle ei tekita sellel teemal rääkimine probleeme, võiksid alustuseks küsida temalt, kas ta ei tahaks rääkida oma murest, mis teda vaevab seoses Sinuga. Ütle, et soovid talle head ja tahad teda sellest vabastada. Võta ta ilusti enese embusesse (arvatavasti vajab ta turvatunnet ja kaitset) ja räägi, kuiväga Sa temast hoolid ning teda armastad ( kas ikka armastad teda?) ning kui kahju on sul teievahelistest riidudest. Väljenda enese kahetsust tema solvamisest sõneluste ajal.Peamine- ole leebe!!!
Nõu saaks palju anda, aga kui palju Sa ise suudad või tahad teha selle probleemi lahenduseks. Arvan, et ta tunneb ennast Sinu kõrval hüljatuna. Põhjuseks võib olla mingi väike, Sulle märkamatu asi. Millegipärast ta ei usalda Sind ja on ise veelgi õnnetum. Kõigepealt tee enesele selgeks, kas ikka tõesti armastad teda.

Mart! Lapsi ei tohi mingil juhul naise pärast ohvriks tuua - seda ära mõttessegi võta. Aga sellist elu taluda vist ka ei ole võimalik... Ilmselt tuleb naisele karmi sõnaga olukord selgeks teha ja kui vaja, siis ultimatiivses vormis. Võistu vaidlemist peaks vältima - nii võib jäädagi vastastikku inetusi vahetama ja tulemus ikka sama. Jutt peab olema konkreetne. Naine lähtub ilmselt positsioonilt "parim kaitse on rünnak". Sellisel juhul tekib küsimus, mida ta "kaitseb"?! Närvid on tal ilmselt sassis.

to piri:
Sinu kiri on kõige konstruktiivsem ja positiivset lahendust otsivam neist, mis siin lugeda seisavad. Olen ka ise olnud väga armukade (küll mitte sellises kategoorias nagu Mart kirjutas) ja Sinu kirjas on sees kõik see, mida üks naine üksindusehetkel ja end hüljatuna tundes võiks mehelt soovida. Küllap nii Mardil kui ka teistel sama probleemi käes vaevlevatel meestel oleks sinu kirjast suur abi.

Kuule Mart,mulle tundub et Sa ise oled uks souke imelik ,eheolevus.Kuidas saab, Sinu jutujargi,uks nn.tudruksoberSind terroriseerida.Isegi abielus mees oleks sellises olukorras ukse endajargi kinni pannud.Aga mulle tundub -et Sa pisut nagu isegi naudid seda olukorda.Voi on Sul see noh nii provotseerimise pohimottel????

Kuule Mart,mulle tundub et Sa oled vist pisut linnukesega,voi milleks Sa kerid soukest tobedat probleemi.Mulle tundub et Sa pole kull tooinimene,kuna Sinu loba/oma pahast neiust/on koik see teema tais.Nuud Sa kirjuta paris ausalt kui suur briljant Sa ise oled???

okei mart, nüüd oled natuke oma teema valesse kohta paigutanud, see on FEMINISTI nurgake kui sa pole tähele pannud.
aga sinu probleemi kohta ütlen seda, et ignoreeri teda! ära räägi temaga, küll ta siis maha rahuneb, aga kui see ei aita aja ta lihtsalt minema!

tere koll

ma arvan et see koht siin oli ainuõige, kus selline teema üles võtta, sest meeste arvamusi asjast olen küllalt kuulnud... lootsin asjalikku nõu saada naistelt...

tere renate

kui sa jõudsid läbi lugeda kõik minu poolt varasema kirja pandu siis said sa ehk ka aru, et temast lahti saamine on võimatu. Uks tagant kätt kinni ja minema? Juba kodus olles enam välja ei pääse... olen mõned korrad otsustanud üldse mitte koju minna ja öelnud, et tulen koju alles siis, kui temal asjad pakitud ja tuba tühi. Suudad sa endale ette kujutada tema käitumist sellisel puhul? Vihje: snepperluku olemasolul on võimalik võtmed tuppa jätta ja saata ahastav sms teemal: tule koju, ma ei saa sisse, unusasin võtmed tuppa... vot nii on lood!

Kui see on sinu korter ja teda välja visata on sul kahju ja sa teda siiski armastad, siis vii ta arsti juurde, sest see on haigus ja järjest süvenev. Kui ta ise sellest aru ei saa ja end muuta, st. rahustada ei oska, siis niisamalihtsalt see mööda ei lähe, sest mulle tundub, et tegemist on skisofreeniaga.
Teine võmalus, juhul kui panin mööda, on siiski see, et pöörad talle vähe tähelepanu, oled ka ise tige temaga, ning ta tunneb ebakindlust teie edaspidistes suhetes. Kui sa tema nina all teistega ülemäära sõbralikult vestled, ise talle kinnitades, et see pole midagi, siis valad õli ainult tulle.

Kallis Mart,aga toesti minu moistus otsas.Ega ma ei kujata ka sellist olukorda ultsegi ette.Ja ma ei saa aru kuidas,sellel naisel,loid siis nuud need skisofreenia hood peale.Ju ta pidi ikka ka varem juba mingeid halbeid sisaldama,kui Sinu juttu votta ka 50/50 siis ei saa toesti aru miks kerid sellist suhet.Toesti las jatab votmed kuhu tahab ja tuututab rohkem omaette.Siin pole voimatut midagi kui just Sa seda voimatut ise ei taha.

Mart, olen ka ise sellise asja läbi teinud, sellise vahega(kui sinu ausust uskuda), et minu mehel oli ja on ka praegu armuke.Mina suutsin ennast muuta ja lõpetada selline armukadetsemine, sest me tõesti rääkisime lõpuks asjad selgeks.Siin keegi ütles,et naised tunnevad seda hinges, kui mehele armuke on tekkinud,ainult mees oli see kes eitas ja valetas ja samas pettis.Kõik minupoolne kahtlustamine oli ju tegelikult tõsi. Jah ta tuli koju tagasi ja tõotas truu olla ja tõotas, et teine suhe on läbi!Nädala aja pärast läks korra välja ja nüüd elabki armukese ja samuti endast pea 15 aastat noorema tüdrukuga.Minule aga kinnitab kui väga ikka mind armastab. See on kõik jama!!! Ei tasu olla naiivsed. Ma olen ka aru saanud, miks kadus minu ebakindlus ja armukadetsemine!!!! Asi lihtne, ma olen õnnelik, et ta ära läks ja ma ei armasta teda peale kõike seda valetamist ja petmist,ju nad on üksteisele loodud ja elagu rahus ja õnnes. Ma ei taha enam sellist hingevalu tunda, mida ta oma valetamise ja minu sõimamisega tekitas.

Tere Mart

siin on kohutavalt kirju kommentaaride hulk
võib-olla jäi mul kahesilma vahele aga võimalik et seda polegi kirjas:
kas sa siiski veel tunned tolle naisterahva vastu miskit muud kui kaastunne vms - või mida õieti tunned? kui siin ei taha enam kirjutada võib ju ka mailida

see on väga mõistetav et keeruliseks kujunenud suhet ei ole lihtne ei lõpetada ega ka jätkata

tean omast käest

ei ole midagi lihtsamat kui öelda/mõelda - aitab lõpetame selle jama ära ... aga tegelikult ...

tead sa mida temake sinult ootab? kuidas näeb välja argipäev teie ühises kodus, kui parasjagu on selline rahumeelne periood?

mismoodi väljendad oma tundeid? kui sageli?

olen ise üsna raskes ja segases suhetekriisis ja tahaks lihtsalt ühe keerulise elu pilti selgemaks saada - kuidas sellisesse situatsiooni inimesed jõuavad ja mis on proovitud olukorra parandamiseks ette võtta

Mart igatahes ei ole hilja kui sul veel veidike lootust on järgi - kui aga jäänud on veel lootusetu kaastunne ja ei miskit muud - tuleb teha süda kõvaks ja unustada ning minna oma teed!

Kui sinus on jõudu ja sul võimalik - muretse uus korter ja asu omaette uut elu elama - ja lastega peab tegelema kindlasti rohkem kui kolm korda aastas kui laste ema seda võimaldab!!!

Kõike head sulle!

Kenad inimesed,ARGE ISE TEHKE OMA ELU KEERULISEKS!!!Moelge ka millelgi muule kui ainult omaenda kirgedele.Moelge millist teatritukki Te viimati vaatasite,tehke omale kena koosviibimine monede soprade ringis, jne....

Tundub, et teil on selline imelik suhe. Minu arvates ei saa asi ainult yhes osapooles kinni olla, on kogu selles jamas ka sinu osa. Jutu jargi lubate molemad midagi, mida te niikuinii kunagi ei tee... ja nii et kumbki yksteise raagitut tosiselt ei votagi. Eks motle asi enda jaoks selgeks ja siis toimi selle jargi ja ara muuda iga 10 minuti tagant oma meelt. Mis suhe see selline on, kus yks lubab ara minna ja ei lahe ja teine lubab enesetappu sooritada... brrrr...

Ehkki teemaareng on juba vaibunud...

olen minagi see armukade tüüp.
ma ei kannata palju asju - ja ma leian, et mu mees peaks end muutma. ma ei kannata, kui ta juteldes oma käsi kasutab (pannes siis naisterahva õlale, käele vm), kui niisama pikalt silma vaatab, rääkimata valusad seigad minevikust (armukesed ma mõtlen).
mees on end muutnud, aga mina olen pisut paranoiliseks muutunud. vähemalt mees püüab mulle seda selgeks teha.

aga kes on siis selline mehe sõbranna, kes vihastab, et mu mehel talle aega pühendada ei ole (õhtul/öösel hilja helistatakse)
aga igasugused juhututtavad - mulle mees ütleb, et on lihtsalt selline aktiivne suhtleja.

kas on siis vaja olla selline seksuaalse alatooniga?
ega ma muidu tõre ei oleks.

...

MART!Mis juhtus?