Olen Stella.
Mind tõesti huvitab, mida arvate vägivallast noormehe poolt neiu vastu, kui nad käivad. Ma mõtlen vägivald muidugi tüli olukorras. Olen seda üsna palju tunda saanud. Mida teha? Kui tülis ei ole on kõik suurepärane - armastus on siis väga suur. Samas ei suuda unustada neid lööke näkku jne. Öelge palun, on see väga harva esinev nähtus või juhtub seda teistegagi? Kuidas teda selles osas muuta? Ei taha kuidagi lahku minna, sest kui kõik on korras, siis on ta tõesti teine inimene.Olen segaduses.
Aitäh kommentaaride eest!

See on kurb. Aga minu kogemused näitavad, et see vägivald vaid kordub. Ja kasvab aja jooksul. Sorry.

Stella. Jäta ta maha ja kohe. See ei parane. Mitte kunagi. Mul on kogemus. Mees oli abielu eel ja alguses selline, kes kui tüli oli, kippus kaklema ja lööma. Mitte oma naisega küll kunagi, kuid igasuguste teiste inimestega. Purjuspäi eriti. Mingi ettekanja peaga vastu lauda tõmmata, kui kahvel räpane oli, polnud mingi probleem. Naise vastu kätt ei tõstnud. Tüli ajal aga oli verbaalselt eriti vägivaldne. 4 aastat kestis see nii ja ühel päeval läksid nad naisega tänaval tülli. Mees peksis naist peaga vastu kivimaja vundamenti. Lahutus järgnes kohe, ehkki mees vabandas ja ei tea kõik mis veel.
Minu arvamus ja kogemus on, et vägivaldsus kipub aja kulgedes ainult suurenema.
Ilmselt on olemas ka mingeid grupiteraapiaid vägivaldsetele, kuid ma ei tea, kas Eestis. Ja muidugi peaks vägivallatseja ise tajuma, et tal on probleem ja tahtma teraapiat saada.

lõpeta suhtlemine KOHE!! et natuke peksis, aga ta ju palus andeks ja lubas et enam nii ei tee, eks? kuni järgmise korrani. kuida saab nimetada suureks armastuseks seda kui poiss sind näkku lööb??? jäta ta parem praegu maha kui hiljem, kui juba vigaseks pekstud oled. et kas see on harv nähtus? ei, kahjuks mitte. aga see ei tähenda, et see normaalne oleks! ja ma ei tea ühtegi juhust, kus mees tõesti ümber kasvanud oleks, lähevad aina hullemaks, varsti saad jalaga sellepärast et valele inimesele naeratasid ja siis pudeliga pähe et supp liiga soolane oli..
ausalt, sa leiad ka armastuse, millega ei kaasne vägivalda.

Kui inimene on vägivaldne,siis ei kao see kuhugi ja kindlasti läheb hullemaks.Selline mõte oli ühes raamatus,et kui naine on põhjuseks ,miks mees mingist käitumisestloobub,siis on naine ka põhjuseks miks ta seda uuesti alustab.

Vägivaldne inimene jääbki tõesti vägivaldseks. Mu esimene elukaaslane oli täpselt samasugune,nagu Sinu oma. Pärast löömist nuttis ja palus andeks. Ja ma andestasin. Ja nii iga kord. Ma teadsin,et ta armastab mind väga. Ja mina teda ka. Tekkis selline sõltuvus-armastus oli minu poolt nii suur,et ei tahtnud seda suhet lõpetada. Olin nii harjunud. See suhe(kooselu) kestis 3 aastat. Õnneks tuli mu ellu teine mees-armusin esimesest pilgust. Suutsin selle 3-aastase suhte lõpetada tema abiga. Aga põdesin pool aastat veel takkajärele. Tänaseks olen õnnelik,et nii läks. Ei tohi lasta end alandada ja peksta lasta-Sa oled väärt paremat! Ja mõtle oma võimalikele tulevatele lastele-kas Sa tahaksid,et nad näeksid,kuidas issi emmet lööb?

Kallis Stella,ei saa ka mina midagi erinevat eelk6nelejatest 6elda.Pead ta unustama!Ta ei muutu hoolivamaks sinu suhtes,vastupidi,vagivald kasvab.Aga sa ju tahad ka lapsi ilmale tuua,arvan ma.Sa vajad lastega turvatunnet,armastust,usaldust,sa vajad kaitset.Kas selline mees on seda v6imeline sulle pakkuma tulevikus?Kardan vaga,et kui oled lapseootel,ka siis ei h2bene ta sinu vastu k2tt t6stma.M6tle selle peale.Ja r22gin seda ikka oma kogemustest.Kui kohutav on oma maimuke 66sel kell 3 voodist yles v6tta,riidesse toppida ja kiiresti m6ned h2davajalikud asjad veel kasa haarata ning siis vankrit l2bi raske lume lykates kuskil turvalist 66maja paluda...ja nii,et mees sind ei leiaks,sest muidu....Kuigi hiljem jah ta vannub sulle armastust ja palub andeks ja usub end muutuvat paremaks.
VALIK ON SINU!Loodan,et teed 6ige valiku!Sinu 6ige armastus pole veel sinuni j6udnud.M6tle milline ta peaks olema ja hakka seda otsima.Ja sa leiad ta!Aga kunagi ara lepi mehega,kes sinust ei hooli.Pea vastu ja ole tubli!

Jutt päris õige kõigil eelkirjutajail

katsu sellest suhtest iga hinna eest vabaneda

kui suur armastus lahtub ja jahtub ajapikku,
oled sa siis ka nõus sellega, et kaasa käed käiku laseb, et oma meelepaha väljendada...

ja kui siis juba ka lapsed majas - mis sa arvad kuidas ta nendega toime tuleb - laksud kirja või
tahad sa seda oma pisiperele

MÕTEL HOOLEGA kujute end tema kõrval ette mõne aasta pärast lastega

Jäta ta kohe maha!!!! Vägivald kasvab aastatega - ma olen seda näinud...see on kole.Kätega räägivad madalad ja tühised inimesed! Mis häid omadusi tal on, et need kaaluks üles Sinu kolkimise??? Need peavad olema väga head ja haruldased omadused....selliseid omadusi ei ole olemaski...

Jah Stella
Sellised asjad eksisteerivad ja sellised mehed ei muutu. Minu tuttavate hulgas on juhtunud. Oli kord armastava paarike ja koos oldi aastaid, kui ühe tüli käigus mees naist lõi. Arvasime siis et kindlasti jääb see ühekordseks, et kunagi varem selle mehe puhul mingit vägivaldsust paistnud ei olnud. AGA PEALE ESIMEST KORDA TULI JÄRGMINE JA VEEL JÄRGMINE JA LÕPUKS LAJATATI JUBA IGA SÕNA PEALE MIS EI MEELDINUD. Ja kui veel peres lapsed ja see laste ees toimub. Ma ei tea küll kuidas armastatud inimesest loobuda, selles suhtes nõu anda ei oska, aga kahjuks pead arvestama, et see jääbki korduma ja sa ei ole seda väärt, püüa kogu hingest see suhe lõpetada, sest ta ei muutu ja mingil ajahetkel hakkadki seda normaalseks pidama ja veel ennast süüdistama ja andeks paluma jne. See on lõputu ja kole protsess, olen seda näinud ja see on JUBE!

üx minu sõbranna elab sellises suhtes juba 15a ning õigustab oma meest sellega et too "ei pexa vaid ainult lööb", tema jaox on ilmselt juba hilja sealt välja rabeleda ning õudusega kardan saada kord teadet et see mees ta lõpux "kasti on löönud"...
JOOXE ja ära vaata tagasi!!!

Samad sõnad - jäta kohe selline elukas kus seda ja teist. Minu endagi kurb kogemus on näidanud, et vägivallal on omadus aastatega aina kasvada ja süveneda. Lubadused, mis on sellisel puhul antud a la - ma enam ei tee või see oli viimane kord, ei maksa raudselt midagi. Need unustatakse enne, kui välja on öeldud. Ja nagu eelpool rõhutatud - midagi sellise inimese puhul ei muutu. Nagu ma aru saan, siis ei ole te veel abielus - nii et võiamlus lihtsamaks lahkuminekuks on olemas. Kasuta see kohe ära!

Mehe, kes näkku lööb jätaksin kohe, kindlasti nutaksin armastusest tema vastu, aga põgeneksin - on olnud ka väikeseid kogemusi, mitte küll nii karme.

Aga kas teil ei ole tulnud ette olukordi (just tülides), et tahaks ka ise virutada?
Minul on küll selline tunne olnud. Endalegi arusaamatu, kust on tulnud selline viha ja mõtted just nii end välja elada - kuigi ma ei poolda apsoluutselt vägivalda.
Elukaaslane on soovitanud psühholoogi juurde pöörduda, vahepeal arvasin, et ehk peakski minema... Sõbranna seevastu maha laitnud, et see on stress, mööduv. Praegu nagu tunnengi end paremini (nii enesetunne kui suhted lähedasega), kuid kardan, et põhi kaob jälle...

Sa kommenteerised minu küsimust vägivalla suhtes. Ütlesid, et sul on kogemused. Kas sa räägiksid lähemalt?

Kulla Stella mis sulle arusaamatuks jäi? Sellist üksmeelt kommides näeb harva...

Sa räägid, et pärast nuttis ja palus andeks jne. Aga minu puhul on nii, et ta ei palu andeks, vaid ta tõestab väga oskuslikult mulle alati ära, et tegelikult olin ma ise süüdi - ma ise viisin ta selleni, ma ise viisin ta nii endast välja. Ta ütleb, et armastab mind nii väga, et kui mingi vaidlus või ebameeldivus tekib, siis ta hakkab nii hirmsasti kartma, et läheb endast välja ja ei tea enam mida teeb. Ja kui ma edasi "paha" olen, siis see viib teda veel rohken endast välja jne. Lõpuks ma jään alati seda uskuma. On olnud isegi olukordi, kus ta ise ka nutab, me mõlemad nutame ja ta vehib ikka kätega. See on hirmus, siis ma ei tea enam üldse, mida teha. Kui ma tema pisaraid näen, hakkab mul kohe temast kahju, olenemata, mis ta tegi. Aga kui mina nutan, siis ta peab seda valetamiseks! Ja see ärritab teda.

Sa räägid, et pärast nuttis ja palus andeks jne. Aga minu puhul on nii, et ta ei palu andeks, vaid ta tõestab väga oskuslikult mulle alati ära, et tegelikult olin ma ise süüdi - ma ise viisin ta selleni, ma ise viisin ta nii endast välja. Ta ütleb, et armastab mind nii väga, et kui mingi vaidlus või ebameeldivus tekib, siis ta hakkab nii hirmsasti kartma, et läheb endast välja ja ei tea enam mida teeb. Ja kui ma edasi "paha" olen, siis see viib teda veel rohken endast välja jne. Lõpuks ma jään alati seda uskuma. On olnud isegi olukordi, kus ta ise ka nutab, me mõlemad nutame ja ta vehib ikka kätega. See on hirmus, siis ma ei tea enam üldse, mida teha. Kui ma tema pisaraid näen, hakkab mul kohe temast kahju, olenemata, mis ta tegi. Aga kui mina nutan, siis ta peab seda valetamiseks! Ja see ärritab teda.

Stella
mina küll ei mõista kuidas sa ei oska kaugemale vaadata

siin on ju üsna palju erinavaid asju kirja pandud
kuid igalpoolt võid välja lugeda vaid üht

SEE EI TEE SIND ÕNNELIKUKS

võibolla paned siia kirja siis ka mõned näited
mis siis on sinu süüks, et teine niimoodi endast välja läheb
ja et sa isegi tunned end süüdi olevat?

Kas sa räägiksid oma kogemustest? Ma mõtlen just seda, kuidas mees seda hiljem seletas või põhjendas. Mis ta ütles põhjuseks, miks ta nii tegi?

Jah muidugi on olnud tunne, et tahaks vastu virutada. Hirmsasti kohe. Aga, mis sa teed, kui oled nõrgem ja lühem. Ebaõiglus ajab sellistes olukordades lausa hulluks.

STELLA JÄTA SEE MEES MAHA - KÄTEGA RÄÄGIVAD AINULT MANIAKID
MITTE ÜKSKI PÕHJUS EI ÕIGUSTA TEMA TEGU - TEMA KOHT ON VANGLAS!

Tead neid põhjuseid, mida tema nimetab on muidugi igasuguseid: mõistlikest kuni ülijaburateni. Üks põhjustest on, et tema on mind oma armastusega ära hellitanud. S. t. ma luban endale liiga palju: käituda ja öelda, mida tahan. See paneb mind mõtlema. Ja tegelikult on nii, et kui mul on valida, kas ma jätan ta maha ja olen üksik ja mitu kuud pidevalt õnnetu (sest sõbrannasid, kellele muret kurta mul ei ole) või lepin tema "veaga" ja kui kõik on meie vahel korras, siis olen õnnelik.
Kõik, kes mulle vastavad, soovivad head, ma saan sellest aru! Ma mõtlen selle peale. Olen tegelikult üllatunud, et niipaljud seda teemat kommenteerivad, arvasin, et ega sellest teemast eriti vist rääkida taheta.

kulla Stella ole parem natuke üksik kui et surnukuuris - usu, see tõukamine ja kõrvakiilude jagamine võib väga kurvalt lõppeda, leia endas jõudu ja jäta ta maha, ära raiska aega, ilmas on toredaid mehi küll.
Ja see sinu oma on peale rusikakangelase veel ka peen psühhoterrorist - üks hullemaid kombinatsioone!

Kas keegi on tänast uudist lugenud, et isa lõi närvi minnes oma 1-kuusele pojale rusikaga näkku ja poeg suri ära? Lugege. Lahkamisel leiti veel rihma jm peksmise jälgi. ÜHE KUUNE LAPS oli.

Ei ole sellist süüd mis vabandaks löömist! Sellise vägivalla kohta on ka siin womandelfis artikleid olnud. See mis Su mees teeb EI OLE VABANDATAV! Sul ongi õigus teha ja öelda mida õigeks pead isegi kui see Su mehele ei meeldi.

lugesin veelkord sellest teemast siin ja nagu selgub on tegemist erakordselt alatu inimesega - vaata et veel ei nõua, et naine tema ees vabandaks, et halvasti käitus ja kallikese närvi ajas. kui selle asja nimi pole psühhoterror, siis ma küll ei tea, mis see on. kõige kavalam ongi panna kannataja ise süüd tundma, see on umbes samalaadne sündroom nagu vägistamise puhul - aga miks tal siis oli seelik (pikk, lühike, lõhikuga)seljas. ikka ise oma hädades süüdi.ma kardan, et kui praegu selle vastu midagi ette ei võeta, kui naine ei jäta sellist elukaaslast maha, siis lõpeb see lugu veel sootuks halvasti. alles eelmisel nädalal, mingisuguses eesti sarjas (oli vist "Kuritöö ja karistus") oli umbes analoogiline lugu - naine sai pidevalt armu -ja muidu kadeda mehe käest peksa, kuni ühel päeval mees LIHTSALT lõi naise ja samas toas maganud lapse maha. pärast väitis, et ei mäleta ja ei tea ja tema pole teinud. siin peaks mõtlemisainet olema küll.

Loen siinseid kommentaare ja imestan mis nõu sõbrannad sulle annavad! Lahkuminekust pole mingit kasu (pealegi sa ise ei soovi ju!), sest suure tõenäosusega kordub sul kõik järgmises suhtes! Kui sa tõsiselt hoolid oma suhtest ja tulevikust, siis hakka mõtlema asjaoludele mis partneris vägivalla vallandab. Ta on ju sulle üht-teist öelnud nagu lugesin, miks sa ei usu teda. Alati on lihtsam viga teises näha kui enda poole vaadata. Ma ei õigusta kuidagi tema käitumist (see on tema probleem!) kuid muuta seda olukorda on sul võimalik ainult ülaltoodud viisil

mees 2 pane ennast põlema!!!

kallis stella.

> Üks põhjustest on, et tema on mind oma armastusega ära > hellitanud. S. t. ma luban endale liiga palju: käituda ja > öelda, mida tahan.

See ei ole armastus. Seda nimetatakse omandiinstinktiks. Mulle jäi Su tekstist täpselt selline mulje, et Sa oled talle rohkem kodulooma eest, keda armastatakse, aga kes peab ka igas asjas peremehe sõna kuulama ja mingist piiriületamisest pole juttugi, muidu järgneb karistus.

Muidugi, mina ei tea, kuidas Sa temaga käitud ja kuidas räägid - võib-olla tõesti oled ülbe ja provotseeriv. Aga isegi see ei anna talle õigust kätt tõsta.

Samas olen nõus ka Mees2-ga, et peaksid muuhulgas ka iseend analüüsima - mis on need käitumisjooned, mis teda ärritavad? Kuidas Sa teda provotseerid? Kui neid mõistad, siis oskad ehk ka hoiduda - või siis tead, et need jooned ei kao, ja omaenda tervise huvides oleks siiski parem muu tee valida.

jamps, mõni mees (enamus mehi) ei löö iial naist, tehku see mida iganes, teisel tõuseb rusikas lihtsalt selle peale, et vihma sajab! Kui naine käitub provotseerivalt, inetult, jätakse reeglina selline naine maha, mitte ei hakata peksma. See, et peksjat meest naised pahatihti armastavad, on tingitud mõneti sellest, et leppimine on siis niii magus, suhe on selline kirglik. Vast on alateadvuses peidus ka annus sadomasokalduvust.