Stella, kogemustest võib rääkida väga pikalt. See, et ta suudab tõestada, et Sa ise olevat süüdi olnud, annab tunnustust eriti halvast iseloomust. Isegi kahetsust ei ole. Ära küsi enam kogemusi, küsi abi, kui ta Sind püüab löömisega kinni hoida. Ja mine. Ruttu.

Ilmselt oled vägivaldne mees, kui sellist juttu ajad, mees. Kui nii, siis kordub sul endal tõesti igas suhtes vägivald.

Vägivalda on meis igasühes, nii mehes kui naises. Iseasi kas selle endas ära tunneme ja tunnistame (kasvõi endale). Vägivald võib olla nii vaimne kui füüsiline, füüsiline on nähtav vaimne varjatud; see ei tee viimast olematuks. Füüsilist vägivalda taunitakse (õigustatult) kuid vaimset vägivalda ei peeta nagu millekski (õigustamatult). Ütleksin nii, et just viimasest saab kõik alguse. See toimub praktiliselt igas perekonnas ja kollektiivis, omale sobivat vormi kasutavad nii mehed kui naised. Vägivalla kasutamist teise poolt on võimalik ära hoida ainult äratundes enese vägivallatsemine, seetõttu minu selline kommentaar antud kirjatükile

Kallis Stella!
Ole nii armas,võta ennast kokku ja jäta see PSÜHHOPAAT kus see ja teine.

Olen 100% veendunud,et leiad enda kõrvale uue inimese,
kes väärib Sind palju rohkem.
Aja enda pea püsti, selg sirgu ja kõnni temast lihtsalt tagasi vaatamata mööda,ikka edasi ja edasi,sest kusagil on kindlasti keegi palju,palju parem ja sobivam.
ÕIGE, tuleb ainult enda ümber inimesi rohkem märgata ning silmad ja kõrvad lahti hoida.
MÕTLE oma enda tulevikule! SA ju tead, et elu on ju üürike ja noored oleme me vaid korra elus.Kui sa oma nooruse ühele psühhopaadile pühendad...kes ei ole sinu vääriline,
see on ju traagiline!?
Ära lase oma elu ühel lollil nahka keerata.
Mõtle oma ilusa näolapi peale ja keha peale, mis peale sellist kohtlemist ühel päeval enam ei ole ilusad.
Mõtle oma tulevasele lapsele, kes tahab,et ta kodu oleks soe ja turvaline.

Räägin sulle sellest seepärast,et olin väiksena see õnnetu pealtnägija laps kelle silme all "OMA ARMAS ISA" läks pea ülepäeva emale kallale.
Alguses patsutas niisama rusikatega, hiljem jäid ka esemed pihku
millega taoti kuhu juhtus.
Näiteks uisurauad,triikrauad,harjavarred või mõned muud riistad millega lömitada andis.
Ühel korral jäin kogemata ka ise rusika alla kuna astusin ema kaitseks emale ette ja löök tuli mulle,oli nii valus, et lõi silme eest mustaks.
Ka selles nii nimetatud abielus armastas isa ennast meelde tuletada rusikatega juba enne abielu,enne laste sündi KÄIMISE AJAL.
Oli teine noorena väga kena mees,naisi tiirutas ümber niikui kärbseid,ta armastas ka palju ringi pralletada ja lihtsalt ennast HÄSTI TUNDA, lõbus oli ju!!
Ta oli muidu ka kõva tantsumees ja naljamees.
Samuti peale kangelastegusid paluti põlvili ja tehti muud tsirkust,et ema andestaks.
Ema oli algul nii rumal ja andestaski 13 aastat.
KUHU TAL JU IKKA MINNA OLI, ARVAS VAHEL KA NII
Aga võta näpust,ühel ööl võttis veel kaks last ja läkski.
Isa oli ju ka see mees kes ähvardas ja ähvardas.
Sellistele tuleb lihtsalt nende õige koht kätte näidata - see on ELUAEGNE ÜKSINDUS!
Õnneks oli mu emal endas ikkagi niipalju eneseusku veel alles.
Elu läheb ju edasi.
See tragöödia on vajunud kuhugi udu sisse.
Kui keegi vahel sellistest asjadest räägib tulevad mul sündmused jälle silme ette.
Nii et mõtlemist teile löömamehed!!

Vagivaldne isiksus muutub ajajooksul aina johkramaks, seda voin kindlalt vaita. Kallis Stella SA EI PEA ENDAST LUGU!Lasta alandada ennast mingite tuhiste pohjuste parast, see on habivaarne.Kui sa ennast peksta lased ja oled nous veel kuulama mingisuguseid lolle pohjendusi, siis sa ei vaarigi paremat kohtlemist. Iga inimene peab saama kaituda loomulikult ja nii nagu ta tahab, seda igas olukorras. Kas sa hakkad varsti hingama ka kasu peale.Sind ootab ees sama saatus oosel vaikse lapsega ema voi sobranna juurde joosta ja seda paar korda nadalas. Siis tuleb mees sulle jargi ja moosib sind jalle koju.Moni aeg on koik jalle hasti ja seejarel hakkab koik otsast peale. Nii kestab see kuid voi isegi pikki aastaid. Keskmine kannatuste karikas saab tais 10 voi 15 aasta moodudes. Selleks ajaks on sinust saanud inimvare, kes vopatab ja tombub kuuru iga kovemini oeldud sona peale, sinu pilk on maha loodud, seltskonnas sa raakida ei julge(kartes et mees voib vihaseks saada ja sind hiljem luua). Kui sul siis veel jatkum jouda et ara minna, hakkad sa nagu imik kaima oppima. See, et keegi sind ei terroriseeri tundub algul lausa uskumatu luksusena. Koik mis teistele on tavaparane(hoolitsev ja abivalmis mees, rahulik kodune ohkond jne_)on sulle vooras ja harjumatu. 2aasta parast sa kohaned ja sul on enda norkuse parast poletavalt habi.Sellest ei tervene sa taielikult mitte kunagi, jaljed jaavad sind saatma madala enesehinnangu ja initsiatiivi puudumise naol tegelikult kogu eluks. Vaat selline on sinu saatus. Julget pealehakkamist.

Mul oli kord sihuke hull ja ma virutasin vastu. Ühest korrast piisas. Mitte selleks, et tema muutuks, vaid selleks et mina aru saaks kui mõttetu tegelasega ma koos elan. Lahkuminek oli kergem, kui kartsin, sest mul oli nii palju toetajaid sõpru. Ava ennast kellelegi tuttavale ja küll siis näed, et ka sinu mõttemaailm muutub veidike.

Stella, loe eilsest ja tänasest SlÕhtulehest vägivaldse mehe kohta. Ja mõtle, kas Sa tahad endale sellist elu.
Ja hoolimata sellest,et iga noor inimene tahab ikka ise kõik järgi proovida, siis seda ei ole vaja proovida. Usu, mis teised ütlevad - selline asi ei muutu kunagi paremaks, vastupidi.
Ilusat elu Sulle.

Armas Stella, jookse selle mehe juurest nii kiiresti ja nii kaugele, kui jalad võtavad. On vana tõde, kui tahad teada, mis mees väärt on, tee kaht asja: jooda täis; aja korralikult vihale. JA kui ta käitumine siis ka sulle sobib, võid natuke kindlam olla.

Lugesin kuskilt usaldusväärsest ajakirjadest psühhopaatide kohta. Uuemad uurimustulemused näitavad, et nende käitumine ei ole tingitud nende kodusest kasvatusest, ega halbadest lapsepõlvekogemustest. Nende ajus on mingi osake teistmoodi kui normaalsetel inimestel ja sellega ei ole suurt midagi ette võtta.
Üks tore elukaaslane, ei suuda küll ka kõige parema tahtmise juures teda aidata ega muuta.
KuiSa teda tõesti armastad ja tema ka Sind, siis on teil vaja kooselu päästmiseks ja Sinu säästmiseks proffessionaalset abi. Vaevalt et Su elukaaslane ise niiväga sinna arsti juurde kipub, aga tee talle ultimaatum. Arvan et ta ise täitsa usub ennast sellel hetkel, kui lubab paremaks muutuda. asi on lihtsalt selles, et ta ei oska oma vihahoogusid kontrollida. Tean mehi, kes selle pärast ise tohutult põevad. On väga ebameeldiv ennast sundida mõistma inimest, kes endast nõrgemale liiga teeb. veel enam, kui see inimene Sind oma vihahoogudes alandab ja ei näita välja mingit mõistmist.
Paljud naistepeksjad ei suuda endale tunnistada, et neil on probleem, aga kui Sinu kaasa seda teeb, siis otsigu oma probleemile ka abi. Muidu ei mõista ma kuidagi Sinu väidet, et ta Sind armastab.
Alla anda on muidugi kõige kergem, aga siis jäb see mees ilmapeale üksinda ja leiab kunagi kellegi toreda nore daami,
kes taas hakkab kolakat saama. Ja seda me nüüd kül ei taha!
Eksju daamid?!

Tänan 'Kullatükk'! Isegi ma ise ei osanud enda olukorda nii hästi kirjeldada. Kirjutad väga mõistlikult ja targalt. Arvan, et oleks tõesti üsna tark pöörduda profesionaalse abi poole. Mõtlen selle peale.
Kuigi olen tegelikult jõudnud olukorda, kus olen n.ö. surnud punktis. Tunnen, et olen üksi jäänud - mu perekond mind ei toeta selles ning mu sõbrannad on juba ammu võõraks jäänud, kuna pühendasin end niivõrd sellele suhtele. Uskumatu, aga ainus "kellele rääkida" oma suurest murest on "teie - virtuaalsed sõbrannad". Hea seegi!
Tunnen, et mul pole enam jõudu ega tahtmist millekski. Otsustasime, et mingi aeg me ei suhtle üldse, aga mis seal vahet on, kas olla üksi kodus pimedas toas ja nutta selle üle, et olen sellises olukorras või olla temaga koos ja taluda ülekohtu piinu. Õnnelik ei ole ma nagunii.

Ära arva, et Su vanad sõbrad Sinust ei hooli. Perekond samuti. Ma arvasin samamoodi, kui aga ükskord peeker täis sai, siis rääkisin oma perekonnale, et mu kallis boyfrend ei olegi nii pai poiss, kui seda kõik arvavad. Äkitselt tekkis mu ümber täielik maffia, kes hakkas minu jaoks tegutsema ja mind kaitsma.
Vaevalt, et keegi Su lähedastest Su poissi kaitsma hakkaks, või vaevalt, et ka keegi Sind sellises õnnetuses süüdistaks. Muidugi on inimesel ikka hea käsi hõõruda, kui kellegil halvasti läheb. On võimalik, et keegi ütleb enda ego upitamiseks, et mis ma ütlesin, või ma teadsin seda ette. Ära pane seda tähele ja ära solvu selliste kommentaaride peale.
Ära Sa ainult oma kutile räägi, et oled seda siin jututoas arutanud. See on temaarust kindlasti kolakat väärt tegu. Ja ma tean ilma pikemalt mõtlematagi, kuidas ta Sulle oma löömist õigustab. Pea meeles, ükski hoop ei ole õigustatav. Mitteükski!!
Ole tugev ja ära lase endale liiga teha.

STELLA.
Tore,et tegite otsuse mitte suhelda.Kasv6i ajutiselt.See aeg on vajalik endas selgusele j6udmiseks.Ara istu pimedas toas,vaid pane tuled p6lema,m6ni kyynal,kuula oma lemmik muusikat v6i v6imalusel mine solaariumisse,kai saunas ja ujumas.S6ltuvalt sellest,kus eesti otsas sa elad ja millised on selleks v6imalused.Mina v6tsin kriisiolukorras omale ette puhta paberi,jagasin paberipooled kaheks osaks,plussid ja miinused,ning hakkasin oma partneri plusse ja miinuseid kirja panema.Mis temas meeldib,mis mitte.Kui miinuste poolne nimekiri on ikka suurem kui positiivne pool,siis on p6hjust kaaluda suhte l6petamist.Tuleb muidugi ka kaaluda seda,ks need miinused on likvideeritavad v6i mitte.Praegu igaljuhul pole sa veel midagi kaotanud.Mina m6tlen alati,et mina sa tea milleks see vajalik oli.Sest ka iga negatiivne asi meie elus on siiski meile saadetud selleks,me selle labi tugevamaks saaksime.Pyya m6elda oma praegusest olukorrast positiivselt,et millegi jaoks see on hea,et oled sunnitud tegema valiku ja oma elu analyysima.Siin on sinul t6esti palju toetajaid,ning loe veel kullatyki viimast kommi,ara raagi oma poisile,et kirjutasid oma probleemist siin.
Nyyd on aeg antud sul endas selguselej6udmiseks.Soovin sulle 6igeid valikuid!Ja ara anna jargi oma poisi meelitustele kui ta tuleb sind moosima,et ta ikka sinuga elada tahab.
J6udu ja kindlat meelt sulle!Pea vastu!Sest m66nale jargneb alati t6us ja sina oled peaaegu sellest m66nast valja tulemas!

Arvan, et ehkki praegu on nii kodus nutmine kui sõbraga koos olemine ja tema vägivalla talumine ühtviisi kurvad ja valusad, siis vahe on ikkagi selles, et praegu kodus nuttes ja temast üle saades on sul hiljem võimalus leida teine mees, kes on palju parem, sõbraga jätkates aga läheb temapoolne vägivald aina hullemaks, sinu enesehinnang aina madalamaks ja suhtest välja tulemine raskemaks kuni võib-olla ükskord ei jätkugi sul selleks jõudu. Igaüks valib ikka ise oma saatuse ja tuleviku. Pea vastu!

Kuule kallis Stella, Sa ei ole ju enam väike laps, kes kodus istudes ootab ja loodab, et õnn kohe ise uksele koputab. Sa ISE saad ju ennast aidata. Alustuseks võta suhtumine, et Sa kavatsed sellest üle saada, tee endale konkreetne päevakava, hakka kuskil trennis käima, otsi vanad sõbrannad üles ja kindlasti räägi perekonnale enda olukorrast. Mina mossitasin ka tükk aega kui lahutust ootasin, sest tundus, et kõik on mind hüljanud ja hukka mõistetakse just mind, mitte teist poolt kes selle ära oli teeninud. Muidugi ma ei tulnud selle peale, et kuna ma ise kunagi oma musta pesu väljaspool kodu pesemas ei käinud, siis ei teadnud keegi, mismoodi asi tegelikult on. Pärast olid kõik mulle toeks.
Mina isiklikult psühholoogi abisse ei usu. Kui Kullatükk nendib, et nende inimeste ajuehitus on erinev ja sinna ei ole midagi parata, siis tundub psühhooog ka üsna mõtetu.
Ole tubli ja hakka kähku oma elu elama.

Huvitav, Kerli

Õppinud psühholoogi sa ei usu kuid juhuslikku "kullatükki" kes kusagilt kellegi tundmatu kirjutist juhtus lugema usud ja soovitad sama teiselegi. Sa pole ise oma suhtega toime tulnud (lahutus) ja nüüd oskad teisele midagi asjalikku soovitada!

To mees2: ei, ma just selle kullatüki jutust ei saanud aru. Sest alguses ta väitis, et vägivaldsus tuleneb ajuehitusest ja sinna ei ole midagi parata ja siis soovitas psühholoogi juurde minna. Minu point oli selles, et ma ei saanud aru kuidas see psühholoog ajuehitust muuta saaks.
Ja mis minu elusse puutub, siis sellepärast ma soovitangi, et see oli väga õige otsus. Kuidas ma siis soovitada oskaks kui ise pole kogenud?
Aga mis kärbes Sind hammustas?

kerli, sry, mul ka omad tujud! See ajuehituse jutt ajas juba siis hinge täis kui kullatüki kirjutatust seda lugesin, siis aga jätsin reageerimata ja nüüd said sina selle eest. Vabandan!