Minu arvates on tegu maailmavaadete ja elufilosoofiate erinevusega----s.t. kes kuidas elada tahab. Su mees paistab olevat selline lillelaps, mis teha, mõned inimesed lihtsalt on sellised, kuigi jahh lapsed ei peaks sellepärast siiski puudust kannatama. Sa peaksid karmimalt oma nägemuse mehele selgeks tegema.

Kas mees on mingi koduloom või asi, et teda on vaja ringi kasvatada või piitsa-präänikuga panna käituma nii, nagu NAINE tahab? Minu meelest see mees ikka midagi ju teenib. On inimesi, kes arvavad, et kõik asjad peavad käima täpselt nende plaanide järgi ja et nad on saatusest kiusatud ohvrid ja paha mehe tõttu suured kannatajad kui ei saa, mida tahavad. Ja nendel tahtmistel ei ole piire. Makaronid makaronideks, aga küllalt on nähtud ka selliseid naisi, et kui kodus pole videomakki, mikrouuni jne, siis ei olegi inimene. Eriti kui sõbrannal on. Aga on inimesi, kes ei ela kolale ja asjadele vaid väärtustavad muid asju. Lihtsalt eluusuhtumine ongi selline. Ei tahaks ülearust kolu ka siis kui saaks osta. Ja iga inimene saab ennast muuta ainult ise kui tahab. Osad naised suhtuvad meestesse nagu koduloomadesse ja see on nõme. Miks peaks mees elama nii, nagu naine tahab? Kui naisele selline mees ei sobi, siis minge lahku ja hankige tesitsugune ja siis on ka mehel võimalus leida endale naine, kes ei suhtu temasse nagu kodulooma või objekti, kes tuleks ümber treida.

Aili natuke liiga lihtsustatud pildi maalid minu arust

kõik ei ole alati nii hõlpsalt lahendatav - kui ei sobi siis minge lahku ja hankige(irw) teistsugune...

oh oleks siis see elu tôesti selline, et hangid kohe uue. vana kyljest lahti rabelemine on vägagi raske. seda enam, kui on yhised lapsed. aga Hildegard, tee lihtsalt mônikord sellist lahjat sööki ja kui nurisetakse, siis ytle, et no ei olnud raha mingit lihakraami osta vôi jäta mees lihtsalt nälga ja ytle, et laste kôrvalt ei jäänud enam midagi yle. ehk siis tuleb ka temal mingi môistuseiva koju ja tyhi kôht paneb mehe môtlema.

100% marinaga nõus, ei sünnita siia ilma last, keda üksi üles ei suuda kasvatada. kõrvalisele abile tänapäeval loota oleks naiivne(krt, isegi riik ei toeta)

Marinag ja minuga
päris 100% ei saa nõus olla
põhimõtteliselt on muidugi tõsi, mis tõsi loota tuleb inimesel ikka vaid iseendale

kahjuks 10-15 aastat tagasi ei olnud sellist mõtet eriti paljudel peas, et lapse sünnitan siis, kui ise suudan teda kasvatada jne
lapsed sündisid siis ku sündisid
ei peetud pikki arutelusid kas on õige aeg ...
vähemalt ei esinesnu sellist pereplaneerimist kuigi palju

jah, kellel lapsed käes, neil pole enam miskit teha, aga need , kel veel ei ole, omavad võimalust asja enne tegudele asumist igast kandist kaaluda