Kelle huve teenib abielu? Kas teile ei tundu, et tavaliselt arvatakse, justkui oleks abielu väga-väga naiste huvides, et naised ei unistagi muust kui tanu alla saamisest ja mees tahab eest ära joosta? Ja siis jutustatakse veel, justkui abielu oleks mehe LOOMUSEGA vastuolus - et mees justkui vajavat bioloogiliset palju erinevaid partnereid, aga naine - teda mõistetakse kui olendit, kes ei taha muud kui abielluda, et mehe tagant koristada, laste eest hoolitseda ja nii edasi.
Mina väidan: abielu teenib puhtalt mehe huve ning eelnev kirjeldus oli ühiskonnas laialt levinud väärkontseptsioon.
Ükskõik mispidi ma ka ei mõtle: abiellumine on ainult kahjulik. Naisele. Kui oleks mees, sirutaks muidugi oma karvase käe välja, et mõni naine tanu alla saada: lapsi kasvatama, kodu hooldama ja nii edasi.
Aga naisena - no way. Arvan ka, et inimesed, kes arvavad, justkui oleks monogaamia mehe loomusega sügavalt vastuolus, aga naise omaga mitte, eksivad väga. Ka naine tahab erinevaid mehi - olla armunud erinevatesse inimestesse, neid tundma õppida, kogeda, seeläbi targemaks saada.
Aga niipea kui oled abielus - finito. Siit järeldus: girls, dont marry!

on nüüd parem? haha :)

Huvides,hobides...neiu/naine motle ka pisut ise.!

Einoh, abielluda ikka võib, aga seda ei pea küll tegema eluks ajaks. Lapsed võiksid millalgi olla ja sel ajal ka mees. Muul ajal on mõtet koos elada ainult väga suure armastuse ajel, muidu küll mitte.

Huvitav teemaarendus, sul, Katha.
sellega toesti nous, et jutt mehe/naise bioloogilisest LOOMUSEST,mis nagu maaraks yldjoontes kogu sotsiaalse kaitumise, yhiskondlikud rollid jne on ajast ja arust. Ytlen otse, et tanapaevaste rasestumisvastaste vahendite juures on see jutt minu arust eriti rumal: igayhel on voimalus olla oma saatuse sepp ja kujundada oma elu ja jarelkasv selliseks, nagu ise soovib -- ei mingit bioloogilist imperatiivi! Tegelikult on r-vastased vahendid emantsipeerinud nii mehi kui naisi: voime kontrollida oma sigimist = kontoll oma elu yle.
Aga kysimus, kelle huve teenib abielu, on minu meelest valesti pystitatud. sinu kysimus eeldab mingit yhtset abielu maaratlust, stereotyypi -- mina sellist ei tunnista, vaid arvan, et raakida voib ikkagi ainult abieludeST. Abielu on kokkulepe konkreetsete osapoolte vahel -- lepingutingimused kujundavad nad ise -- see, kes paneb leivad yhte kappi talle mitte-vastuvoetavatel tingimustel, syydistagu iseennast.

Ratsionalist -

see on õige, et abielu on leping ning kõik abielud on suuremal või vähemal määral erinevad. Paraku järgitakse lepingute tegemisel norme. Juriidiliste lepingute puhul õigusnorme, ning kui me räägime abielu mitte-juriidilisest poolest, siis ka sotsiaalseid norme, hoiakuid, väärtuseid. Ning viimased näivad meie ühiskonnas olevat üsna konsensuslikud: naine on lastekasvataja, kodutööde tegija, truu jne. Mees aga võib endale rohkem lubada - ka armukese pidamine pole mehe puhul nii taunitav - ütlevad meie ühiskonna väärtushoiakud. Kui naine abiellub, kaotab ta rohkem kui mees ja võidab vähem kui mees meie ühiskonnas, sest sotsiaalsed väärtused, mille olemasolust me ei pruugi ratsionaalselt alati arugi saada, teatav vaikiv kokkulepe eeldab, et naine peab ennast andma: hoolitsema laste eest, kodu eest rohkem kui mees. Vaadake ise: kui naine teeb pikki tööpäevi, süüdistatakse teda perekondlike kohustuste unarussejätmise pärast rohkem kui meest, kes kaua töötab. Lisaks sellele kaotab naine abielus sageli ka oma need omadused, mille pärast teda NAISENA hinnatakse - tööd on palju, lapsed sünnivad, keha vajub paratamatult vormitumaks kui mitte abielus oleval naisel, kel tegemist vähem; ka vaim võib töntsimaks muutuda. Ning see mitte-abielus olev võtab lihtsalt abielus olevalt naiselt mehe ära siis - kasvõi ajutiselt. Kus on õiglus? Seega - mina olen otsustanud - no marriage - sest ainult nii suudan enda väärtust hoida.

Eesti yhiskonna vaartushinnangud (mis kajastuvad paljude inimeste abieludes) on ka minu meelest vildakad. Ka mul on samasugune pohimote: abielu n-o traditsioonilise eesti malli jargi -- no way. Aga erinevalt sinust arvan, et asi ei ole lootusetu, et on voimalik leida enda korvale mees, kes ei ole topeltmoraaliga patriarh, vaid toepoolest vordvaarne partner. Paljud eesti naised ise hyppavad sellesse eneseohverdamise mylkasse, moni ime siis, et teine pool sellega kaasa laheb. Mis puutub vaikivasse kokkuleppesse, siis minu oma saab olema "haalekas": mis lubatud yhele, on lubatud teisele; mida noutakse yhelt, noutakse ka teiselt. Kui sellise kokkuleppeni ei jouta, jaab minu poolt asi katki.
kas selline vordvaarne abielu on illusioon? tunnistan, et viimased neli aastat olen elanud valismaal ja praegu on mul suhe, mis minu meelest vastab nendele kriteeriumitele. Ja see suhe annab mulle kindlasti palju rohkem juurde, kui ara votab.
Aga varsti olen eestis tagasi -- eks siis naikse, mis voimalik, mis voimatu!

Katha: ära abiellu. Sa pole abieluks veel valmis, kui otsid abielust kasu või kellegihuvide eest seismist. Huvide eest võitlemiseks ja kasusaamiseks on olemas ka mitmed tunduvalt kasulikumad ja otstarbekamad juriidilisei ja ärilisi ettevõtmised välja mõeludd.
Abielu on pigem teami moodustamine - kahe inimese huvid ühildatakse. Kui see on teisiti, on miski viltu a abiellumine ei täida talle pandud ülesandeid. MIs on viltu....see on iga juhuse puhul omaete teema.

Niimoodi ei saagi küsimust püstitada, kelle huvides...

rete ütle mispärast siis üleüldse on tasvis abielluda "ajutiselt" - milleks seda vaja on mina ka ei saa aru

Katha: Sina oled veel abieluks liiga noor. Ja Sinu mõtted on täiesti normaalsed noore inimese mõtted. Noorus selleks ongi, et teha kõike seda millest sa unistad. Ja ära vaeva praegu oma väikest pead abielu teemadel. Küll see aeg tuleb ka sinu jaoks. Ja kui ei tule, pole ka midagi hullu. Iga inimene ongi omamoodi.

abielluda, et lapsel oleks isa, vanaisa, vanaema, st juured. Muidu olen Katha ja ratsionalistiga vägagi nõus. Ps, olen 41 aastat vana, mitte enam abieluks liiga noor, või kuidas?

Eks ole igaühe valik, ja ega te ehk teenib mõlema poole huvisid????

kathaga väga nõus. mina ja mu sõbrannad, me oleme nagu "seks ja linn", noh veidi nooremad küll. meil kõigil on perspektiivikas töö, korralik kodu, sõbrad ja lõbus elu. ja me kõik oleme kas praegu või mingil hetkel olnud hädas meestega, kes juba teisel kohtingul hakkavad kasutama sõna "meie" ja viivad sind emale näha kui tulevast abikaasat. mehed, ausalt, kõigi naiste unistus *ei ole* võimalikult siva mehele saada!!

To fem: kas ei oska EI ütelda?
Ja see, et te olete sama õnnetud nagu "S&L"-s..kas see pole mitt ejuba justku iteie endi probleem..ma kahlen, et selles nood mehed süüdi on, et te sihukeste jalgu satute:)

no jah kui abiellumise eesmärgiks on nn juurte või perekonnaga kokkukoolumine siis küll

see aga pole vast kunagi eesmärk omaette

vat meie oleme noored 20-ndais naised ja meie oleme natuke teises ühiskonna kasvanud kui nt 30-ndais või 40-ndais naised, mehed. Meie emad hakkasid juba jagama õpetusi et vat mida tähendab ikka laste kasvatamine ja millised need mehed on. Aga kui meist vanemad nö kasvasid siis ei olnud kombeks rääkida perekonna vigadest ja probleemidest vaid lihtsalt oli üks üldine peremudel. Nüüd mehed tunnevad hirmu et naised on võimukamad kui nende emad omalajal nende isade kõrval,kus naine oli madalam kui pesulapp. Ja asi pole üldse abielus vaid üldse kooselus ,kas ma tahan ikka 24h tundi oma meest ümardada sest teada et emad kasvatavad mehed ülesse ja siis võetakse naine kes võtab üle nö ema kohustused, et hoolitseda mehe eest. Kooselus on lihtsalt naiseja ka mehe eneseohverdus,kellel vähem ja kellel rohkem.

meestel ongi selline ideaalmaailma pilt, et silmarõõm oleks koguaeg lähedalt võtta ja kodusem tunne kui naisekäsi majas toimetab

mugavad nad ju on
vähemalt suur enamus meestest vajab seda "eahoolt" kogu elu

jutumärkides sõna oli emahoolt
sry:)

Tegelikult pole abielu ei mehe ega naise, vaid hoopis laste huvides - et oleks ikka ema ja isa ja kindel kodu, kus kasvada. See, et paljud abielud sellisele tugevusproovile vastu ei pea, näitabki seda, et abiellujad pole abielu eesmärki endale õieti teadvustanud ja lähtuvad eelkõige mehe või naise edust ja huvist. Ja ma ei pea siin sugugi silmas vaid ametlikult registreeritud abielu - ka vormistamata kooselu mehe ja naise vahel, mille eesmärgiks on lastele turvalise kodu pakkumine, on ju abielu. Inimene, kes pole veel valmis oma mõningastest vabadustest laste edu nimel loobuma, ei ole ka valmis abieluks.

Katha, sina kardad just seda eesti malli abielu, ilmselt sellise abielu vastu, nagu mujal kombeks, poleks sul midagi. vaata ratsionalisti juttu: täitsa normaalne jutt. Aga mis selgub: tyyp juba hulk aega eestist ära, sellep. ongi inimese jutt.
Aga mulle tundub, et noorematel kodanikel kipub see eesti mall aina hullemaks. Vanematel (mina 30-tes) on ju nii nii, et tavaliselt mõlemad tööl ja seetõttu suht võrdsed. Noorematelt on tulnud tibimall näiteks...

To kelly: vaata mina olen see 30 ndates naine kellest sa seal juttu teed ja hirmus tugevalt seda tolle ja praegusaegset kasvatust ja peremudelit kahte lehte jagad. Mis jaburat juttu sa paned (anna andeks) - naine madalam kui pesulapp jne. Mul lööb alati harja punaseks kui keegi hakkab "omaenese tarkusest" tegema hirmsaid üldistusi kas naissoo, meessoo, peremudeli vms. kohta. Ja oleks siis veel, et elutarkusest. Eelmisel sajandil oli ka naisi, kes olid iseseisvad ja oli neid kes olid pesulapid, neid on praegu ja on ka edaspidi. Mõnele inimesele on abielu kooselu vormina vastuvõetav, teistele ei ole. Võib olla mõningal määral tuleneb see ajastust, aga kindlasti ei toimu see 10 aasta piires.

ABIELU TEENIB LASTE HUVE!

Bin Laden võttis minu sõnad suust.

vaat sest laste huvide teenimisest mina aru ei saa
ehk seletate mulle...

kuidas on lastehuvides see, et vanemad kindlasti abielus oleksid...

To yx crissu!No mis kysimus?Sa siin ju k6ikketeadja inimene ja nyyd nii lollisti kysid?

ei see paber kindlusta lastele mingit kindlat kodu ja isa ega vanavanemateta pole veel ükski laps ilma sündinud, v6i kuidas?

no ma küll ei arva et ma kõike tean:)
seepärast küsingi

selliselt minu meelest ei saagi küsimust püstitada, et kelle huve teenib abielu

abielu iseenesest ei ole ju mingi väärtus omaette
ikka inimesed ise ja nendevahelised suhted
see muidugi jällegi minu arusaam asjadest - ega surugi seda kellelegi pähe:)

kui väidetakse et teenib laste huve, siis tahaks selgust saada kuidasmoodi

seda ka küsisin

miks nii ründavalt UUgametsa Kolla?
kui mõte tuleb siis kirjutan ja enamasti katsun mitte varbale astuda kellelegi

oli üks väike poiss, kelle ema hoidis ja armsatas teda. tegi pojakesele päevas kolmkorda erinevat sooja toitu, pesi pojakese pesu, koristas pojakese tuba. isegi siis kui pojake oli 25 lükkas igal hommikul ema oma pojakesele pudrukausi lahke naeratusega ette.

tore elu sellel poisil. ja nüüd ootab see poisike, et minust saaks tema uus ema. pese, korista, kraami, lükka lusikaga putru suhu ja silita veel samal ajal pead.
oksele ajab.

ja küsite, et kelle huve. kui ka mina oleks printsessina üles kasvanud, teadmata, kus pool asub köögipliit ja kummal pool pesumasin. et millisest nupust tolmuimejat tööle panna. istuks mõlemad nukra näoga keset tuba, sureks nälga ja mustusesse?
emad, mõelge, kelle te oma lastest ülesse kasvatate.

Vot nii,le vastaksin,et selle jutu p6hjal teenib abielu tolle poisi ema huve.
Ja crissule.Ei ma rynda kedagist!Sinu jutt on lihtsalt alati niii pikkkk...et sul vist endalgi laheb m6ttel6ng kaest ara.Keegi kuskil ytles,et pikk jutt on @!#$ jutt!
Aga selle abieluteenimise kohapealt/Mulle juba selline asjale lahenemine ei meeldi.Kes elab selles 6iges abielus v6i vabaabielus,see teab,mida m6tlen.Ei ole kellelgi sundi naist v6tta v6i mehele minna!See ikka vabatahtlik veel ja k6ik mis teeme,teeme endale!Nii head kui halba!Ja on imelik kysida,kelle huve teenib!?

icic
jah mõte kipub uitama minema küll
sry