Kaua te üleüldse koos olete olnud. Üks asi on rääkida ja hoopis teine aga selle jutu järgi käituda. Kõigil meil on ideaalid ja arvatavasti tahtis Su mees kah parem olla kui tegelikult on. St. näidata, et on nii tark ja arukas ja selle näitajaks on samuti tark ja arukas naine, aga nüüd hakkab selline käitumine talle lihtsalt ülejõu käima ja tegelik pale lööb välja kuigi ta ei taha seda tunnistada, seepärast ta nii kergesti ärritubki Sul. Ja armukadedusega mu meelest sama lugu. Igasugused kokkulepped on ju head asjad ja kes see ikka tutvuse alguses tahab tunnistada, et olen ikka jube armukade tüüp küll, eriti kui ta sust ikka väga hoolis, ega kaotada tahtnud. Siuke oli minu versioon, ei pretendeeri abs. tõele.

Felix - siiani olen ikka naine olnud ja soovahetusoperatsiooni ei planeeri, tunnen ennast omas kestas väga hästi. JA ei saa midagi parata, kui mu mõtted enamikule sookaaslastest võõrad on.. sry.

To Merin - ehk on su mehel mingi mure või probleem, mis teda häirib, aga mida ta ise ka veel enda jaoks sõnastada ei oska? Parem jäta ta rahule, las inimene jõuab endas ise vaikselt selgusele.

Koos 6 aastat.
Kenny: ma ei näe seda kohta kustsaadik me "lahku areneme".
Mingi teise inimese (naise) olemasolu on mõlema puhul välistatud.
Kuus aastat püüda olla parem kui ta tegelikult on? Ma arvan, et sellised asjad tulevad enne aastat kooselu juba välja. Nii kaua ei jõua keegi teeselda...
Teise faasi jõudmisest ja kodusemaks muutumisest saame me vabalt ja kraaklemata rääkida, selles osas on kõik selge ja arusaadav. Siiamaani tundub, et oleme ikka ühtedes ja samades faasides ja siin see koer küll maetud ei ole.

No ei saa aru - miks ei ole kodus nii,et osade asjade eest vastutab mees,teiste asjade eest naine ja ühine vastutus piirdub ainult omavahelise seksiga...?Minu kodus on küll niimoodi...ja ma ei mäleta,et viimase 10 aasta jooksul oma moori(kese)ga oleksime rohkem,kui 10 sek. mossitanud.Ja just sellepärast(mina arvan nii,mis teised arvavad,see ei huvita!),et me ei pea ennast teineteise ega ka kellegi teise omaks.Ja austame teineteist ikka ja ainult kui isiksust!Selline kiidulaul kukkus välja,aga mis teha,kui rahul olen!

Bella 15:41 - ma ei oska ise ka midagi arukamat ette võtta, kirjutasingi 15:35, et ootan, kuni tal endal sellest jamast villand saab. Lihtsalt ma ei kujuta ette, mis imeasju ma siis küll kuulda saan, võib-olla on asi hoopis mitte minus ja siis ma alles vihastan tõeliselt, sest olen pidanud tükk aega täitsa lambist tulnud õelusi taluma!

Arvan, et küünikul õigus. On ära väsitud kellegi teise mängimisest, vabameelse ja tolerantse isiku näitamisest. Matso tahab välja tulla, pealegi on tuttavatel (võib-olla) naised kuss ja käpa all, õhtuti välja ei julge küsidagi. Võib-olla on keegi sõber "õpetust" andnud, et ära anna naisele vabadust, kasutab seda kurjasti.
Või tunneb, et hakkad ära libisema. Et kõva kätt oleks tarvis.
Või on keskeakriis.

Piloodikene! Ma sellepärast siin virisengi, et siiamaani oli mul kodus sama seis kui sa kirjeldad. Ja nüüd äkki enam ei ole...

Kai!
Sa ajad mulle hirmu peale! Tal küll selliseid sõpru ei ole, kes võiks õpetust jagada, aga selleks ei pea just sõber olema, et niimoodi ussitada!
Kas tõesti ühte normaalset ja siiani päris enesekindlat inimest on võimalik sellise jutuga loksutada????

Merin, sa saad protesteerida ikka väga käegakatsutavate asjade vastu. Näiteks piprased killud. Palu teda lihtsalt järgi jätta ja ütle, et see teeb sulle haiget. Aga põhjuste kallal ei tasu urgitseda. Kui tal üle ääre ajab, küll pahvatab ise välja. Ja nii poisike ta n¨¨uüd vaevalt sul on, et tuttavate õpetused 6 aasta pärast mõjuma hakkaksid.

Bella, aitäh, ma arvan ka nii. :)) Proovin tasa ja targu.

Tule räägi hiljem kuidas läx.
Hoian pöialt.

Aitäh pöidla eest:)
Ja kannatuse eest mu nutujorule kaasa elada. Pool ärritust siia teile närida visatud ja olemine kohe parem.
Ütlen teile ka kui targemaks saan:)

tegelt soovitan võimalikult positiivne olla :) mees imestab ja imestad ise ka... tahtmine on kõige suurem jõud! seega taha head!

Mina loen ja motlen, et ehk su mees tahab tahelepanu? Hoolitsust? Akki oled nii toine ja asjalik, et tema tunneb end kuidagi vaheolulisena korval (naed, sul firmapidu, aga tema vahtigu kodus telekat?) Saad teda akki kuhugi kaasa votta voi vahepeal vahemalt meelde tuletada, kui vaga teda armastad/vajad?

Ei ole ma selline rongaema. Nunnutan teda ülearugi ja enamasti me oleme ikka nagu sukk ja saabas... Igaüks meist tahab tähelepanu aga kui ta seda saab, käitub ta nipsakalt ja tõrjuvalt, nii et kokkuvõtteks tuleb välja nagu mina nuiaks tema tähelepanu... nojah, võib tõesti nii tõlgitseda, et ta naudib võimalust mulle "mis tahad?" öelda... Aga vaata ometi teema algust, Pelikan. Mind häiribki ju tegelikult see, et alguses ta oli rahul ja isegi ülistas sellist olukorda, et mõlemil on elu väljaspool kodu ja kodukana ta ei taha... nüüd aga ollakse praktiliselt juba töölkäimisegi peale armukade.
Ma olen täiesti kindel, et probleem ei ole selles mis MINA teen, vaid kuskil milleski muus ja minu peal ta lihtsalt elab teda välja. Kas tõesti kellelgi pole analoogset olnud?

Põhjus võib mujal olla, aga kindlasti on see kuidagi sinuga seotud. Oled talle näiteks varba peale astunud enda teadmata, mis aga teda sügavalt puudutas. See võib vabalt olla sinu poolne tõrjumine näiteks väasimuse, tahtmatuse, peavalu või mõne muu taolise asja pärast. Otseküsimisele tavaliselt sellistel puhkudel vastust ei saa. Tuleb endal silmad lahti hoida ja otsida seoseid. Kasvõi katse eksituse meetodil. Nagu arsti juures käies kui arst su luid üle kontrollib ja küsib, kas siit või sealt valutab. Valu pead sa aga tema silmist ise välja lugema.

Ahah, ja siinkohal saame siis mind põikpäiseks nimetada, sest ma EI OLE nõus niimoodi, et mina sipelgu ja võimelgu edasi, sest näete, otseküsimusele vastust ei saa. Suur inimene ja suu on peas selleks et rääkida, eriti kuna siiamaani pole meil selliseid suhtlemisummikuid kunagi olnud. Mul lihtsalt hakkab juba trots tekkima, sest usu, Roju, ma OLEN üritanud nii ja naa, aga ei ole asja tuumani jõudnud.
Kas võib olla asi halvas läbisaamises oma vanematega? Et pinge jne... ja et ei taha kõike mulle rääkida, et mu suhtumine neisse ei halveneks? Eile õhtul mõtlesin selle välja...:( Aga miks siis mina hammustada saan?

Võib-olla vanemad kiidavad sind? :-)

Merin, vaata inimene alati ise ka ei tea, millest mingi tuju tekib. Kõrvalvaatajal on seda mõnevõrra lihtsam teha, kui osata vaadata ja osata seoseid leida. Kui tal tõesti mujal probleemid on ja sina kah veel minema lähed pea silitamise asemel, siis loomulikult ajab teda torisema. Enda kogemuste põhjal võin öelda. Torisemise ajal ei ise ei saa arugi, milles tegelik põhjus on. Kui kuskilt pigistab, siis iga hõõrumine tundub suure valuna, kuigi tavaliselt neid hõõrumisi tähelegi ei pane. See oli nüüd puhtalt metafoor.

Et miks sina hammustada saad? Meil koolis õpetaja ka alati sõimas, kui palju puudujaid oli. Kui juhtisime tema tähelepanu sellele, et meie ju ei puudu, milles meie süüdi oleme, ütles ta, et puudujaid ju ei saa sõimata, neid pole kohal.
See vabandus sobib, kui põhjus on sinust väljaspool ja kui sa sellele jälile saad, võiksidki asjasse nii, pragmaatiliselt suhtuda. Hullem on muidugi, kui põhjus sinus on. Aga see, mis 6 aastat tagasi talle meeldis, ei pruugi üldse täna enam rahuldada. Mõnikord jaheneb suur armastus palju varemgi ja teise vead hakkavad ideaalpildi läbi kumama ja närvidele käima.

Ah, eks näis mis saab... ma olen iga teie ütluse juures leidnud, et kõik on võimalik tegelikult ja jõuan ikka tagasi targutama, et miks kurat siis suud lahti ei tehta ja välja ei öelda, mis on mis. Mina, jonnitujus olles, tean südamepõhjas alati, mis mu tuju selliseks teeb, ja mul pole ka raske seda välja öelda. Ja oma mehe eest ma ennast niimoodi lukku ei pane, et tema elu raskemaks teha... sellepärast ongi kurb ja trots ja paha.
Enivei, aitäh ära kuulamast, rafaš.

To Merin: Ole tubli!
Elu on ilus:)

Tuttav tuleb ette. Enda elust kui mina niimoodi hakkasin naist piirama ja kahtlustama ja irisein, et istub koosolekutel. Ennem rääkisin kah iseseidvusest. Aga kiusama hakkas see tema vabadus mind siis, kui ise töö ajal/asjus armukese leidsin. Ennem ma poleks selle peale hästi tulnudki et oma naist liigses töös süüdistada ja ehk kahtlustadagi. Kokku: usu mind, ta pole puhas ja kahtlustab sind.

,

Lemps: nalja teed või päriselt????
Ei usu muide üldse :(

Miks ma nalja teen? See ju vana tuntud tõde, et inimene oskab teises kahtlustada ainult seda millega ta ise kokkupuutunud on.

a saab ju ilma kah?

See tõesti ei ole võimalik.:)

Mhmhm. Ok. Kui nii siis nii. Siiski meenub mulle minu ema kes küsis minu käest kui ma 19 olin ja hakkasin isaks saama, et :"millal siis sa seda tegid? Sa olid ju kogu aeg öösel ja pärast kooli kodus?" Naiivne.