Jah, Lemps, ma pakkusin kah sama asja - aeg neil ka just sobiv sellex - kuus aastat koos elatud ja see seitsmenda aasta kriis tulekul...
Loodan väga, Merin, et me Lempsiga valedel jälgedel...
Jõudu igatahes!

Ma ka loodan:)

muna pooldan ka Lempsi versiooni, kui kõige tõenäolisemat. Samas seletab see ka selle, miks ta sulle ei räägi. Kui sa palju norid, mõtleb ta mingi põhjuse välja a`la nimmepiirkonna valud vms.

Ega ei pruugigi midagi füüsilist olla, võib olla on lihtsalt kellestki sisse võetud. Mitte et see sulle lihtsam oleks.

No sellega sa, Lemps , küll ei lohuta, et ei pruugi midagi füüsilist olla. Naistele ju teatavasti kõige koledam see vaimne-hingeline side. Üksiku juhukepi annab enamus naisi andeks. Aga sellest ei saa mina ka aru, kuidas inimene saab öelda, et pole võimalik. Kõik on võimalik. PS. mina sain samamoodi esimese lapse, nagu sina :)

Nõus k ga et armumine pole lihtsal taluda.

Merin, tõesti kahju sinust. Seda enam, et sa tahad olukorda lahendada, mitte ei lasku vigade otsimisse ainult selleks, et ennast õigustada ja teist süüdistada.

Üks võimalikke põhjusi võib peituda sinu enda lauses:
"Jah, viimasel ajal on kuidagi nii juhtunud tõesti, et mina käin rohkem komandeeringutes ja õhtuti läheb kauem, aga varem talle see pigem meeldis, et naisel on oma elu ja kui me siis koos midagi ette võtsime /...

Võibolla on "viimasel ajal juhtunud" see viimane tikk, mis kaameli selgroo murdis. Võibolla on seda nüüd tema jaoks liiga palju ja ta tunneb ennast üksikuna. Sa mainisid siin, et sai pahaseks firmapeole mineku pärast. Äkki sa ei peaks siis firmapeole minema, vaid temaga olema. Sest töö ja komandeeringud on üks asi, aga selline mittekohustuslik "töökohustuste" täitmine hoopis teine.

Edu sulle igatahes

Merin.
Sinu lugu tuleb tuttav ette.Minu mees muutus ka tujukaks ja norivaks,k6ik jai talle ette mis tegin,ja muidugi tegin k6ikke valesti tema arvates.Vahest lausa laksid meie s6nelused karjumiseks yle.Karjus tema,kuigi enne(10 aastat ideaalset abielu)pole me kunagi teineteist valesti m6istnud ega teineteise peale karjunud.See kestis ka umbes pool aastat v6i kauemgi.Panin selle mehe pingelise t66 arvele ja pyydsin olla veelgi armastavam ja hoolivam ta vastu,kuigi kannatasin hirmsasti,sest ei teadnud tema muutumise p6hjust ja teate kui raske on yksi pingutada!?Kuid k6ik tuleb paevavalgele,varem v6i hiljem.Nimelt tuli ikkagi valja,et mehel oli noor armuke,kellega ka ei lainud just lepase reega,sest too tahtis yha rohkem ja rohkem,aga minust ta ka ilma jaada ei tahtnud.
Selline oli minu lugu,kuigi ytlesin tookord oma s6brantsile,et minu mehel EI SAA ARMUKEST OLLA!!!!Ara iial ytle IIAL!
Eks aeg t6esti naitab,tee oma silmad lahti,analyysi ennast ja ole kannatlik.

Mõned mehed ei tea tõesti mida nad tahavad. Enne kooselamist elasin üsna aktiivst elu. Töö, hobid, palju sõpru, reisid jne. Kui koos hakkasime elama, selgus, et ta väga omandihimuline, armukade. Tahtis et, ma väljs ei käiks, isegi kui sõbranna juurde tahtsin minna, hakkas ta juba veidi mossitama. Muust ei räägigi. Lõpuks ei jõudnud enam "võidelda". Pühendasin end perele ja elan kodust elu. Nüüd on uus häda- naine on jobu. Muidu on tahetakse, et rõõmus ja hoolitsetud naine ootab kodus ja kodu on puhas, laud lookas, lapsed kasitud.

Reet, ma olen sinu kirjeldatud stsenaariumit väga lähedalt näinud! (Suguvõsas nimelt). Tehakse naisest jõuga kodus-töö-kodu jms hädavajadused - kinnist ringi tallav marionett, ja pärast imestatakse, et kuidas sa nii baabaks oled muutunud? Et ei ole sinuga elust ja ilma-asjadest enam rääkida ja mingeid uudiseid peale koduse tühja-tähja sul kah ei ole... Ja et mitte ennast nüüd samasse olukorda lasta panna, sellepärast ma siin kurtsingi.
Aga vahepeal on meie kodus mingi õnnis rahu tekkinud, mine sa võta kinni:), mis on toimunud.
Ma olen eelseisvate pühade suhtes mõnusalt optimistlik ja loodan et midagi on ehk paranenud, lahenenud või mida iganes. Mu kannatus oli tõesti katkemas, mees aga on kuidagi "tagasi", ei tea kas luges ja sai aru, et lugu kahtlaselt tuttav;)...

Rahulikke jõule teile kõigile!:)

Põhiliselt, Merin, on asi nii, et su mees armastab sind ja tahab sinuga koos olla. Ta on olnud kannatlik, aga iga kannatus saab ükskord otsa. Ta ei oota, et sa ennast pliidi külge aheldaks, vastupidi, ta on sinu üle uhke, kuid talle näib, et sul pole tema jaoks enam aega st ta ei ole sulle tähtis. Keda siis selline teadmine kurjaks ja teravaks ei tee.
Mehe viga on selles, et ta ei räägi sinuga sellest, vaid teeb teravaid vihjeid lootuses, et märkad tema unarusse jätmist, aga sina hoopis ärritud sellest.
Kes siis ei teaks, et mehed hoopis õrnema hingega kui meie, aga uhkus ei luba seda välja näidata.
Ole mõistvam

Ja jah!K6ik raagivad,et mehed on 6rnema hingega!Kyll meie NAISED ikka oleme tugevad!Aga miks siis halada?Milk on oma probleemid kenasti kodus lahendand,on m6istvam,pole meest unarusse jatnud jne...!Ja k6ik ylejaanud siin kommenteerijad muuga ei tegelegi kui oma EGOGA ja meeste UNARUSSE jatmisega!

HABI LUGU V6I MIS?