tõesti huvitav, et on niipalju sama murega naisi. Ise mõtlesin tükk aega, et minus on mingi viga. Mina olin oma mehega (vabaabielu) koos 6,5 aastat, aga viimased paar aastat olid samuti peaaegu seksita. Mees loomulikult tahtis rohkem, kuid mina lihtsalt ei tahtnud, aga samas seletada ka ei osanud, et miks ei tahtnud. Nüüd mõned kuud tagasi tuli ta välja jutuga, et võiks lahku minna. Loomulikult tuli see mulle shokina, sest olime kogu kooselu ajal ja ka alles hiljuti koduostmisest rääkinud. Ja läbi oleme alati väga hästi saanud, peale armastajate olime (oleme siiamaani)ka parimad sõbrad (kuigi jah see seks oli hiljem puudu). Ta lihtsalt avastas, et ei armasta mind enam nii nagu vanasti, aga samas väitis, et võib-olla ta ei teagi hästi, mis see armastus on. Ühesõnaga tunneb ta nüüd, et tahab üksi olla. Üksteist petnud pole me kunagi. Võtsin seda kõike väga raskelt, kuid õnneks ei kolinud me paugupealt lahku, vaid elasime veel paar kuud koos ja rääkisime palju, sellest oli tohutult abi. Mina tean, et armastan teda endiselt (õigemini tuli see teadmine nüüd teravamalt esile, sest vahepeal arvasin, et äkki ma ei armastagi teda, kui seksida ei taha). Ja samas endas tagantjärgi vastuseid otsides, leidsin et see seksiisu kadus vist sellepärast, et tema ei armastanud mind enam nii ja sisimas ma ei tundnud seda armastust, kuigi siis ei saanud ma sellest aru. Kui olime aga asjad selgeks rääkinud, tuli see seksiisu tagasi. Nüüd oleme seksinud viimase kolme kuu jooksul rohkem, kui kooselu viimase aasta jooksul kokku ja väga hea on. Nüüd on asjad lihtsalt selged ja miski ei takista. Oleme kolm nädalat lahus elanud, aga läbi saame ikka samamoodi. Otsustasime siis üksteise kehadest niikaua rõõmu tunda, kui me veel vabad ja vallatud oleme. Tegelikult kui mõistusega kõike seda võtan, siis saan aru, et lahkuminek oli ainuõige otsus, sest oleme suht noored ja olime mõlemad üksteisele igas mõttes esimesed. Nii et selleks, et me mõlemad endas selgusele jõuaks, kas kunagi äkki kokku tagasi kolime, peame enne üksi olema ja värskema pilguga ringi vaatama. Kogemusi on ju vaja, siis teame, mis on parem, kas see mis oli või see mis praegu on.
Igatahes hetkel jätkame selliste imelike sõpradena, kes seksivad. Sest paar me ju pole, aga lihtsalt sekspartnerid samuti mitte. Meile meeldib üksteise seltskonnas olla ja rääkida. Ja raske see mulle pole teades, et tema mind nii ei armasta kui mina teda. Teen seda just sellepärast, et armastan teda, ja tahan et tal oleks hea. Ja samas on nii endal ka hea.
Vot selline pikk kiri tuli. Ei tea, kas kellelgi teisel ka samalaadset kogemust on olnud?