tutvusin suvel puhtjuhuslikult endast 15 aastat vanema mehega, kellega otsustasime esimesel kohtumisel päikesetõusu vaatama ja niisama juttu ajada lihtsalt nagu isiksus isiksusega. Temal on seljataga 10 aastat abielu, mina vaba ja vallaline. Meie tutvuses muutus lähedaseks, sest asju, millest arutada, oli palju ning õhus oli ka seksuaalset energiat.
Oma põhimõtetes olen alati arvanud, et ma ei muutu lähedaseks seotud inimestega, paraku temaga see nii läks. Tema jaoks oli ta abielu ennast ammendanud ja elati nagu harjumusest koos, ka lapsi polnud.
Me ei rääkinud kunagi tunnetest, need olid lihtsalt silmadest lugeda.. Oma hõivatuse tõttu me alati ei saanud kokku kui seda oleks soovinud ning siis ma ainult ootasin ja ootasin, nutsin ja ootasin.. Ma tundsin, et mu tunded lähevad järjest suuremaks ja see hirmutas mind, sest teadsin, et teine inimene on seotud, küll suht formaalselt, aga ikkagi seotud.. ma käitusin kogu aeg oma põhimõtetele vastu, sest tunded ei lasknud eemal olla..
Kuna ma enne tema kohtamist olin päris valusalt läinud lahku eelmisest suhtest, kartsin meeletult uuesti haiget saada.. et just nagu mängukann, keda võetakse ja siis ühel hetkel nurka jäetakse.. ma ei teadnud, mida teha, sest viimane asi oleks olnud talle etteheiteid teha milleski, ma ei tahtnud suruda kedagi nurka ja miskeid nõudmisi esitada, vaid lasta mehel ise otsustada ning teha omad sammud nii nagu ta süda tunneb..
Tekkis kiirem ajaperiood, mil meil polnud nii palju võimalust kohtuda ning minus võttis maad ebakindlus ja hirm, et meie suhe hääbub.. tutvusin samal ajal endast neli aastat vanema mehega, kellega läbisaamine ja klapp on meeletult hea, olime 2 nädalat iga päev 24 h koos ning viimaks leidsime, et meil on nii hea olla teineteisega, et oleme siis koos. Paraku viibib see noormees väljaspool Eestit veel pool aastat. Tulin tagasi ja mees, kellega ma enne ärasõitu koos olin, tuli ja ütles, et ta tahab mind, on kogu aeg tahtnud, tahab enda praeguse abielu lahutada ja olla minuga õnnelik, luua pere ning kasvada koos vanaks..
ma ei oska midagi teha, sest tunded on mõistusest midagi võimsamat ja suuremat, et saaks mõistusega mingit otsust langetada.. ja süda valutab.. lihtsast sõprusest on kasvanud armastus - see midagi puhast, siirast ja nii inimlikku.