lugu selline. olen üksikema. tütar on 7 aastane ja minu ellu on tulnud mees keda väga armastan. esialgu oli kõik rahulik, nüüd tundub mulle, et laps on hakanud tundma ennast kõrvalejäetuna ja üksikuna. nõuab pirtsutades ja jonnides pidevat tähelepanu. ei luba mul kodust ära olla. võtame teda igale poole kaasa, kuhu muidugi lapsi saab võtta. nii mina kui mees kingime talle kõike mida küsib. kallistan ja musitan tüdrukuga igal võimalusel.
ehk on kellelgi kogemusi mida sellisel juhul teha, kuidas lapsega käituda, et ta mahajäetuse tundest ja hirmust üle saaks.
laps on mulle kõige tähtsam ja kallim.

Kas sa lapsega rääkinud oled? Sellises vanuses tüdrukuga saab juba täitsa asjalikku juttu ajada. Seda, et laps on sulle kõige tähtsam ja kallim, ütle talle, mitte meile siin.
Enda ellu tuli uus mees siis, kui laps oli noorem, seetõttu vist selliseid probleeme ka polnud.
Aga ära oma elu lapse pirtsutamiste pärast elamata ka jäta. Lastele ikka kõike ka ei saa lubada. Ja see, et kingite talle kõike, mida küsib - no kuule, ehk oledki lapse hoopis ära hellitanud, nüüd pisikese printsessi nõudmised muudkui kasvavad.

ma tahan küsida kas te elate mehega koos?. kui on nii siis on see tõsi et laps tunneb end kõrvale jäetuna. mul veel juttu. kas te sexite teie pool.
kui nii siis vältige seda, et laps saaks teada või kuuleks. mul oli ka nii väiksena aga mina olin 9 aastane. kuulsin kuidas ema ja ta uus mees sexisid siis sain juba sellest aru ja see põhjustas mulle mingi trauma. kui kuulsin neid ähkimas ja ohkimas. endal mul lapsi ei ole ja mina tunnen mõnu nii sexist ja muus eriootilisest mida teeme

hommikust! mus sama asi, olen üksikema ja tütar 7 aastane, hiljuti sain tuttavaks ühe meesterahvaga, kellest väga hoolin, koos me ei ela. Laps aga ei taha üldse kuuldagi, et vahest väljas käiksin või see mees meile külla tuleks. Hästi raske on lapsele selgeks teha , et ka ema on naine, kes vajab armastust ja hellust mida meesterahvas pakkuda võib. Aga loodame et ükspäev laps aksepteerib seda ja kõik laabub.

Tsinnaga nõus
Sa peaksid lapsega lihtsalt ja selgelt rääkima, nii nagu asjad on.Peaaegu nagu täiskasvanuga.Ja muidugi ütle talle sõnades, et ta kõige kallim on.
Enda süütunne on lihtne tekkima, eriti siis, kui tegu oma lapsega,aga ära sellegipoolest kõiki tema soove täida.Muidu võib hiljem koolis päris raske olla.Seal ei pruugi kõik nii olla, nagu ta tahab.

to kadi...
sinu juttu lugedes tundub nagu sa oled ikka veel sinna 9 kanti :) või juba tsipa vanem?
aga mis trauma see seksimine põhjustas? kas ise nyyd seksides sa ikka aru ei saa, mida see võis emale tähendada? sellistest tõketest peaks ju mingi hetk yle saama..
huvitav kirjapilt lihtsalt.

eks ma ole tütre ikka ära hellitanud küll. olen viimased 6,5 aastat oma elust ainult talle pühendanud ja tema jaoks elanud. ta on siiani tõesti saanud kõik mida on tahtnud (eks süütunne ikka ka piinab).väljas käisin suhteliselt harva ja siis oli ta kas vanaema või hoidja juures. ikka alati turvaline ja hea ümbrus.
oleme selle mehega koos olnud pool aastat, aga koos me ei ela. kohtume küll iga päev ja helistame 10 kordi päevas. päris koos olema ainult tema juures. laps ei ole kunagi midagi sellist näinud mida laps ei peaks nägema või siis kuulma. Olen vahest öösiti lihtsalt kodust ära, aga tüdruk on koos vanaemaga kodus. näinud on ta ainult kuidas lahku minnes teineteist kallistame ja musitame. aga ta ise kallistab ka seda meest alati. neil on väga head ja sõbralikud suhted. see mees on tegelikult hell ja lastesõbralik. tal on endal lapselaps sama vana, kui minul tütar.
lapsele räägin juba pikka aega igal hommikul ja õhtul, et ta on mulle alati kõige tähtsam ja kallim ning ma ei jäta teda kunagi, aga ka täna hommikul ütles ta, et kardab ikkagi. arvan ise, et talle on lihtsalt aega vaja ja peame teda endaga ikka rohkema igale poole kaasa võtma.
oleme ju siiani ainult kahekesi olnud ja nüüd tuleb keegi meie perre juurde. ega ma ise ka muudatusi kergelt ei võta, vajan alati veidi aega, et harjuda.
oma elu aga ei tahks küll sellepärast elamat jätta. olen ikkagi veel noor ja tahan elada.

Grete
Nonäedsa, leidsidki iseendas vastused üles:) Tore.

Lapsele vaid rääkimisest ei piisa, tegusid on talle rohkem vaja.
Üks lapse hirmu põhjus võib olla, et mees liigselt püüab temaga hästi läbi saada; lapsele jääb tunne et teda püütakse "ära osta"
ja kuna ta "uut" veel eriti ei usalda tekitab see temas hirmu

to mees2:

tegelikult mees ei püüa temaga liiga hästi läbi saada. vaid lihtsalt normaalselt ja sõbralikult. samas püüame last meie omavahelistesse suhetesse mitte väga palju kaasata, sest kui meie suhtest lõpuks midagi välja ei tule, siis on sellest kõigest kergem üle saada nii minul kui lapsel.
ära osta ta ka pole püüdnud, pigem tegin selle vea mina. süütunne oli lihtsalt suur, et ma kodust ära olen.