Ma olen kah vastupidisel arvamusel kui pealkirjas öeldud. Kui ise petad ja igasugu kõrvalsuhteid aretad, siis pole armukadedusest haisugi, sest sa tead, et midagi hullemat kui sa ise teed, su mees nagunii teha ei saa. Oled nagu sammu jagu ees ja sulle ei saa kuidagi "ära teha". Kui oled aga superlojaalne igas mõttes, siis ikka ronib kahtluseuss hinge, et kas teine ikka ka nii lojaalne on. Ja kui tuleb välja, et teine mingis mõttes siiski pole nii lojaalne kui sa ise, saad eriti palju haiget. Sina oled siis ju endast maksimumi andnud, millele vastutasuks saad palju vähem kui maksimumi. Kui oled oma kaasat petnud, on ehk mõnes mõttes kindlam tunne (kui teine petab, ei saa nii palju haiget), aga suhte oled ju ikkagi enda jaoks ära rikkunud. Kaldusin vist teemast kõvasti kõrvale...