Ei ole kinnine, ausõna, täitsa hea suhtleja olen. Amet ka selline, et päevast päeva muudkui suhtlen. Aga põhjus on ehk ajanappus, ega ma meesisikutega ka väljaspool töö- ja koduaega ju läbi ei käi. Sõbrad on tegelikult mehe sõbrad ja nendega ja nende naistega saab kord kuus vast ikka kuskil käidud-oldud. Ja võib-olla ma olen vana ka, te vast siin kõik nooremad, ma ikka nii 40 ligi juba.
Ja seda olen ma ka tähele pannud, et naised justkui ei mõista mind. Teinekord hakkad oma pereelust rääkima kellelegi, nood (naised) kohe kadedalt - mis sinul viga, sul nii hea mees ja kõik nii hästi. Aga pole ju alati kõik hästi, see oleks patoloogiline, kui kõik kogu aeg viimase peal oleks. Ma arvan, et naised on kadedad ja see ei luba neil objektiivselt asju võtta. Meestel pole põhjust kade olla. Kui just et leiaks mõne sellise naisterahva, kes ise oma eluga rahul on, see ehk saaks rahulikult su ära kuulata.