4 aastat tagasi tutvusin ühe sõpruskonnaga. väga toredad inimesed kõik, ning mõne aja möödudes olin ka nagu "1 seltskonnast" põhiline sõpruskond koosnes 3 naisest ja 4 mehest lisaks siis nende abikaasad/elukaaslased/sõbrad jne. käisime nendega väga tihedalt läbi ja pea iga nädalavahetus olime kas terve seltskonnaga või siis vähemalt pooltega kuskil koos ning käisime reisimas jne. see oli lihtsalt selline suhtlemine, et kõik abistasid alati kõiki ja üksteisest hooliti väga palju. siis tekkis minul suhe ühega nendest meestest ja mõne aja möödudes tuli välja, et suhtes ei ole ta üldsegi nii tore inimene nagu ta on seda sõbrana (armukadedus näiteks) ning ma otsustasin, et ei ole mõtet sellise suhtega jätkata. koos olime umbes 6 kuud ja viimased nendest juba ainult kaklesime. tema oma vigasid ei tunnista ja nüüd ongi nii, et tervele seltskonnale on räägitud, et mina olen tohutute "nõudmistega" ja väga paha jne jne. mina aga teda ei taha hakata mustama teiste ees, et oi aga sina tegid nii vms. (minu nõudmisteks peab ta seda näiteks, et ma ei leppinud olukorraga, et kui ma tahtsin sõbrannaga kinno minna pidi tema kaasas olema, et mind "kaitsta" kui keegi tülitama hakkab)olen püüdnud oma sõpradele seletada, et see polnud ikka ainult minu süü, et suhtest midagi välja ei tulnud, kuid tundub, et nad usuvad rohkem seda meest, kuna tunnevad teda lihtsalt kauem ja mina olen "seltskonnaga liitunud" kõige hiljem st. et kuidagi uus ikka. olen püüdnud selle mehega ka rääkida, et miks sa nii mind maha teed ja lihtsalt valetan ning tema vastus on selline, et ma olen selle ära teeninud. probleem on siin selles, et tema eneseuhkus sai lüüa, sest varem pole tema olnud see kelle juurest ära mindi vaid tema oli see kes jättis maha kedagi.
kas tõesti on nüüd nii, et pean kaotama kõik oma sõbrad ka kuna sellest suhtest midagi välja ei tulnud? mina ei suuda kuidagi hakata sõpradele ette laduma selle mehe vigu, et ta on selline ja selline. äkki on kellegil ideid kuidas olukorda lahendada, sest väga valus on jääda ilma inimestest kellest nii palju hoolid

Nüüd tuleb nagu välja, et samamoodi nagu eraelu ja tööd tuleb lahus hoida, ei tohi ka sõprust ja armastust segi ajada!
Kurb.

kahjuks on nii et siin sõbrad ise peavad küll valima, mis nad teevad. kui ikka keegi otsustab sinuga mitte suhelda, siis sa ei saa ju sundida teda selleks. muidugi ei ole aus mehest nüüd sind mustama hakata, eriti kui sa millegi muuga pole hakkama saanud. samas soovitan sul teinekord targem ja ettevaatlikum olla suhete sõlmimisel, sest kõik inimesed ei pruugi sinust aru saada, igaüks näeb seda oma pilguga, eriti seltskonnas, kus teine pool on autoriteetsem kui sa ise ja kui teil ka arusaamatus on. see õnnestub ainult juhul, kui lahku minnakse sõbralikult, ilma sõjata. ma arvan et sa ise ei taha varsti enam selles seltskonnas viibida. sellises situatsioonis on mees sinu kaotanud ja samas ka oma sõbrad, sinu jaoks on suhe läbi, tema jaoks mitte. keeruline olukord.

Ei ole õige, et enne armastust peab olema sõprus.

Kui Sa ikka kindlalt tahad nende inimestega edasi suhelda, siis ma arvan, et kõigepealt pead selle mehega asjad selgeks rääkima. On näha et muidu asjad ei parane ning teiste suhtumine Sinusse sõltub sellest mehest.
Võimalik, et olukord paraneb ajaga (nt. kui mees endale uue kallima leiab). Aga võib ka juhtuda, et mingid pinged jäävad teie suhetesse alles.

Hewle: ei mõelnudki seda, et enne armastust peab olema sõprus vaid seda, et selle loo järgi tuleb nagu välja, et sõpruse säilitamise nimel ei tohiks kallimat oma sõpruskonnast otsida!Muidu kaotad nii armastuse kui sõbrad.

tegelt on asi nii: teil on mingi kindel seltskond, seltskonnal oma moraal ja seoses sellega ei sallita kui kellelegi seltskonnast tehakse haiget ja automaatselt on see ära teeninud hukkamõistu. see on gruppi kuulumise psühholoogia. grupis kaitstakse liikmeid kes on nõrgad ja kellele tehakse liiga ja vihatakse neid kes liiga teevad. väga lihtne. ma arvan küll et pead selle seltskonnaga hüvasti jätma, sest tavaliselt ei andestata selliseid asju.

Õiged sõbrad peaksid ikka aru saama, kui mõned inimesed omavahel ei sobi ja lahku lähevad. Eelmise partneri mustamine sõpraderingis on igatahes inetu ja peaks hoopis seda meesterahvast halvas valguses näitama. Milles on siis tegelikult sinu probleem? Raske on ehk edaspidi sama sõpruskonnada üritustel, kus sama mees kohal viibib, sest ilmselt jätkate seal oma kanakitkumist, mis võib lõpuks teistele tüütuks minna. Kumbki teist siiski arvatavasti peab lahkuma, kui mees oli varem ja "on rohkem" siis karta küll, et sina.

kuid tegelikult ma ei teinud ju kellegile liiga. see inimene oli 3 aastat sõbrana super lihtsalt ja tundus ka oma suhetes olevat meeldiv, kuid täpselt ma ei saanud ju teada. ja samas on ka nii, et kui alustad suhet meeldiva inimesega siis eriti ei mõtle ju tulevikku nii, et aga kuidas ma käitun siis, kui suhe lõppeb. algus oli väga ilus ja sõbrad olid kõik väga õnnelikud. ja temaga olen püüdnud rääkida ka aga nagu mainisin siis temal sai eneseuhkus löögi ja ta ei ole nõus seda arutamagi. kui seletan sõpradele, et ma ei ole paha olnud siis küll tehakse nägu nagu saadakse aru, kuid teda nagu kaitstakse rohkem. igal juhul on minul väga "katkine" tunne ja ma arvan, et teenimatult

aga kujuta iseennast mahajäetuna- mis moodi käituksid sina? vaheta rollid ümber ja mõtle miks ta nii käitub..

kui sekkusid kord tema ellu, et lõid temaga suhte, ja nüüd tahad teda oma elust ära-jätsid ta maha, siis ära enam sekku tema ellu-ära ole tema ringkonnas. küll asjad ise korda läevad..

kuidagi tuttav olukord, selle vahega et mind peteti ka teise mehega ja me veel siiski proovime..

Minu meelest asi selles, et mees võttis suhet tõsiselt, aga sina jätkasid justkui kaksikelu,sõbrannadega kinos jne.,aga tema tahtis sinuga koos olla. See oli tema poolt tõsine tunne,mida sina armukadeduseks pidasid.Vot. Nii arvab meesterahvas.

Selle mehega pole sul küll mõtet midagi selgeks rääkida, tema jaoks oled halb ja seda ei muuda miski. Võibolla ainult aeg ja kui ta leiab endale uue pruudi.
Kui tahad kindlasti selle pundiga edasi sõbrustada, siis mõtle, kes on seal liidrid. Üks naistest ja üks meestest. Alusta ehk naisest, on kergem. Ma ei tea, kuidas sa nendega siiani oled püüdnud rääkida, kas olete selle mehega kusagil üritusel üle lõkke teineteise peale karjunud? Soovitan selle naisliidri nelja silma all kuhugi sööma kutsuda ja siis südamest südamesse rääkida. Grupis kindlasti arutatakse omavahelisi suhteid, kindlasti räägitakse ka sinu ja selle mehe suhetest. No ja küll siis see naine sinu poolt räägitu edasi räägib.
Kui tekib mingi sobiv silmapilk, võid ju mõne meesliidriga ka rääkida, topelt ei kärise.

T: see ei olnud ju selline maha jätmine, et ma oleks lihtsalt ilma põhjuseta lahkunud ja ootamatult. ma 3 kuud palusin, et ta jälgiks oma käitumist jne. mina tahtsin asja lõpetada veel varem aga ta palus minult pidevalt aega, et end muuta st. et siis ta tunnistas probleemi. kuidas ta nüüd äkki sellest aru ei saa...
Y:kerge on öelda et ära suhtle "tema" seltskonnaga aga see on minu oma ka ju. ma ei saanud nende inimestega tuttavaks tema kaudu üldsegi. ma ei taha teda enda elust ära. ma tahan, et ta tunnistaks ka teiste ees enda vigasid, kui ta läks kõigile rääkima, et mina olen paha. mina soovisin nii, et lihtsalt sõpradele öelda, et me ei ole enam koos ja lihtsalt mitte kõike lahti seletada ja ta oli algselt sellega nõus. aga siis ootamatult sain ühe inimese käest "kurja" kõne, et see mees rääkis ära kuidas ma temaga käitun.
kui te soovitate et ma peaks sellest seltskonnast loobuma siis kuidas seda teha? kuidas loobuda 7 inimesest kellega oled pidevalt suhelnud ja keda pead oma parimateks sõpradeks/sõbrannadeks? nii ei ole ju, et ma lähen õhtul välja mõttega, et otsin täna omale uued sõbrad.

ei saagi aru kummast sul rohkem kahju on kas mehest või sõpradest. nendega viimasena liitujana on sul muidugi veidi halvem positsioon. sõprade käitumisest võid küll siis väljalugeda seda, et nad ei ole sind omaks võtnud. keegi jääb ikka peksupoisiks, selleks kelle juures leitakse alati vigu.
sina ise võid ju nendedest inimestest väga hoolida, aga kui sinuga nii käitutakse, siis mõtle hoolega, kas need inimese on ikka sinu sõbrad. nemad sinust ei hooli.

.(punkt): mina võtsin ka asja ikka tõsiselt. see, et ma kuus 2 korda tahtsin sõbrannaga aega veeta ei tähenda ju seda, et ma oleks teda kuidagi kergemalt võtnud. suhe oli kohe algusest nagu väga tõsine, kuna jäi ära see üksteise tundma õppimise periood. ja tal polnud probleeme sellega, et ma sõbrannaga olin (muide kinos käisime päeval kl 4 ja nii) vaid see et äkki keegi hakkab "tülitama" samuti oli probleeme sellega et seeliku lõhik oli liiga palju ja ühel ja teisel asjal liiga lahti dekoltee jne. (seelik oli veidi üle põlve ja lõhik oli külje peal 10 cm näiteks)
tsinna: tänan soovituste eest. naisega ma saan täna kokku ja proovin temaga arutada asju. meeste seas seda "juhti" nagu polegi. ja me pole temaga muide karjunud kunagi teiste ees. see minu mustamine käib minu selja taga.

mai:sõpradest ja mehest on kahju. aga mehest nii, et tahaks, et suudaks normaalselt suhelda temaga. sõbraks olemist on palju tahta, seda ma tean.
sõbrad aga loomulikult teevad minust sellised järeldused, kui see mees minust halvasti räägib sest teised teavad teda kõik kui väga head sõpra, kes on alati aus. nad ei tunne teda sellest küljest, milline ta on suhtes. ja see erineb väga tema sõbra "imagost"

Mina ei saa päris hästi aru, kuidas need sõbrad sinusse suhtuvad? Kui hästi, siis milles on probleem? Kui halvasti, siis on kaks varianti: räägi oma pool jutust neile ära või kui ei taha rääkida, oled sõpradest ilma. Pole ju mõtet kaasa jõlkuda, kui keegi sind enam seltskonda ei taha.

Palju sa neid sõpru tunned? Kas neil on seal omavahel ka enne suhteid olnud mis on rappa läinud? Muuseas väga paljud mehed ei talu naise sõbrannasid, nende kinoskäimisi, dekolteesid, lõhikuid - osad neid isegi ei ütle seda, vaid hakkavad imelikult käituma. Aja jooksul harjuvad.
Kui sa saad partneriga ära leppida nii, et saate edaspidi omavahel rääkida, siis sõpruskond peaks alles jääma.Muuseas ta võttis sind väga-väga tõsiselt.

bueno!

ikkagi- tuleb enne mõelda kui hakatakse tegutsema (seda nii suhte loomisel kui ka suhte lõpetamisel). see on ju nii lihtne!

olin ise samas situatsioonis ning olles uus, usuti loomulikult seda tolleaegset kutti rohkem... isegi, kui mõni seltskonnast teadis, et kutt neid suu ja silmad täiega täis valetas... aga poiss oli ju nendega ikka algusaegadest saadik koos.
ma tulin sealt seltskonnast ära, sest ma ei kannatanud seda mustamist ja valetamist enam välja. ja ausalt silmade avades nägin ma tegelikult, millised inimesed seal on... et seal ei olda koos "puhtalt" vaid reeglitega (aususe kohta olid seal reeglid!!!, millest ma algul midagi arvatagi ei osanud)... teinekord võin ma öelda, et vägagi huvitav oli koos tegutseda, aga teades nyyd, kui kahepalgelised kõik on, ei taha ma neist kedagi enam näha... ja ma ei kahetse, et ma seltskonnast lahkusin. nyyd olen uues ja paremas...
pettumusi tuleb ikka ette.

krokodill:sõbrad suhltevad minuga hetkel selliselt kahtleval toonil. keegi ei süüdista ja nad on segaduses. ma saan aru ka nendest ju. neil on tunne nagu nad peaks valima meie vahel ja eks nad tunnevad end veidi süüdi siis kui hakkavad ühte eelistama. sellest mehest ma ei taha halvasti rääkida, sest siis jääks ju minust üldse halb mulje ja ma ei taha ka põhimõtteliselt tema kohta halba rääkida. nii et mõlemat moodi on raske.
punn:sõpru tunnen hästi ja selles seltskonnas pole suhteid omavahel olnud.
ma tean, et mõned mehed ei salli naise sõbrannasid ja kinotamisi jne. aga 2 korda kuus ei ole ju palju ja kui ta kaasas oli siis ta sai sõbrannaga hästi läbi ja ei olnud tal selle inimesega mingeid probleeme. kas mina pean siis leppima lihtsalt sellega, et mees on üliarmukade ja ei tohi midagi öelda. see hakkas mind väga tõsiselt häirima ja tõesti arutasime seda praktiliselt iga päev. see oli tõesti nii, et päevas oli vähemalt 4 kõnet küsimusega "mis sa teed"
kui mees võttis mind väga väga tõsiselt siis ta hoolis minust. kuidas siis äkki saab lihtsalt nii hakata haiget tegema teisele ja ta teab, et see on minu nn. nõrk koht kuhu lüüa, kuna hoolin oma sõpradest väga palju.

Muidugi ei ole sa midagi valesti teinud ega halvasti käitunud, kui mees on üliarmukade on see tema oma probleem ja kuidas ta sellest üle saab. See et te sellest armukadedusest räägite pidevalt, ei tee teda vähem armukadedamaks, ühel hetkel ta kas saab aru, et see pole sinu viga või lihtsalt ei mõista oma armukadedust. Igal juhul kirge teil jätkub....Muidugi on see sulle raske taluda. Sõbrad kui nad sind tunnevad, saavad ka ilmselt aru. Kõrvalt on asju palju reaalsem jälgida, kui kahel osapoolel omavahel.

Minu meelest on sõpradest sõltumine kahtlane ja isegi halb. Ma ei taha öelda, et sina sõpradest sõltud, lihtsalt kõige olulisem on tunda ennast sisemiselt kindlalt nii et sõbrad saaksid aru, et sa ei taha iga hinna eest nende juurde jääda, kui nad sind aktsepteerida ei suuda sellisena nagu sa oled. Aga mina sinu asemel vist räägiksin selle poisiga, vahel see aitab. Küsi, miks ta nii teeb ja selgita veelkord, miks sa temast loobusid, ütle et sulle meeldiks et ta lõpetaks oma sellise käitumise sinu suhtes. Ühtlasi tee ka iseendale selgeks, kas loobumisotsus on ikka kindel.
Aga üldiselt on ikkagi minu meelest tihti sellised "kambad" ja "sõpruskonnad" kahtlased, ikka kehtivad seal mingid imereeglid, levivad kuulujutud ja punutakse intriige.

...ja liiga kergelt lõpetatakse suhteid tänapäeval, samuti ka luuakse...

eks ma mingil määral sõltun nendest, sest siiski 4 aastat on nendega pidevalt koos oldud ju. ei ole nii lihtne loobuda. mina mõtlesin alati et oi kui tore, et mul on head sõbrad, sest enamus eestlasi ei tea mis on "sõprus" neil on tuttavad, keda kutsuda sõpradeks. sest lause "sõpra tuntakse hädas" kehtis meil st et alati aidati üksteist. minul on nendest hetkel lausa kahju, kuna nad on pandud valiku ette mis on ülimalt keeruline. ma olen ka ise mõelnud end nende asemele ja ega ma ka ei oskaks seisukohta võtta.
ja see otsuse lõplikkus ma ei tea. inimene on väga meeldiv aga minu jaoks võimatult armukade ja ma ei suuda sellest üle või ümber vaadata sest see sööb terve ülejäänud suhte ära ju. ja ta ei olnud nõus ennast muutma 3-4 kuu jooksul ning mul ei ole mingit garantiid et sa seda edaspidi teeks. ja pealegi ta ei räägi minuga hetkel üldse. selline käitumine tekitab minul just arvamuse, et ta ei hoolinud(hooli) minust üldse.

Ei pea loobuma sõpradest, võta lihtsalt aeg maha. Selgitamine teeb ainult hullemaks. See, et mees nüüd ei räägi sinuga, on tema reageering. Sa ei saa temalt nõuda, et ta ennast muudaks.
Ma ei kujuta ette, et saaks ennast muuta kellegi teise nõudmisel, ammugi veel kui mängus on tunded. Olen ka armukade.
See ei ole nii et ta sinust ei hooli/hoolinud. Aja jooksul läheb paremaks.

ei saa hoolida sõpradest kes sinust ei hooli