Feministi nurgake
raske on
kurb 06. märts 2002, kl 15.26 |
Elasin hiljuti üle meeleheitliku nädala, arvates, et olen rase ja tuleb teha aborti. Sünnitada pole hetkel lihtsalt mitte mingit võimalust. Kõik õnneks lahenes, aga raskused jätsid väga masendava jälje. Minu otsus oli, et mehele ei ühtki sõna. Me pole abielu ega ela koos, seega leian, et otsus vast jäigi rohkem minu kaela. Ilmselt oleks mehe kaasteadmine meie suhtele lõpu ka teinud, sest kõik juurdekäivad teod ja ettevõtmised oleks selle lihtsalt hävitanud.. Nüüd aga on siiski minu poolt suhtlemine raskendatud, kuna ma olen justkui pahane mehele, et sellise raskuse üksi üle elama pidin. Meele teeb mustaks, et kui taoline olukord peaks ette tulema, siis peangi kõike üksi taluma meie suhte hoidmise nimel. Tema asjasse pühendamine ei annaks kokkuvõttes midagi, pere loomine lihtsalt ei tule hetkel kõne allagi. Mida teha, kuidas üle olla, ma ju armastan tegelikult teda.
Gitta 06. märts 2002, kl 15.30 |
eh 06. märts 2002, kl 15.53 |
varblane 06. märts 2002, kl 16.00 |
Tóepoolest, ehk ta pole siiski see óige...? Hirm úksi jääda, hirm tuleviku ees; äkki oled selle pärast tema kùlge klammerdunud? Hea suhe on see, kus kóigest, absoluutselt kòigest vòib ja peabki rääkima, see lähendab.
Vótad ikka aja maha, viskad pórmandule patjade hunniku otsa pikali ja hakkad heietama. Vot kus on tunne! Pärast nagu uuestisúdinud. Mòlemad.
Jóudu Sulle, tegid ränga otsuse. Peaasi, et kòik läks hästi ja mingeid komplikatsioone ei tule nùùd ega tulevikus. Hoian Sulle pöialt!
Vótad ikka aja maha, viskad pórmandule patjade hunniku otsa pikali ja hakkad heietama. Vot kus on tunne! Pärast nagu uuestisúdinud. Mòlemad.
Jóudu Sulle, tegid ränga otsuse. Peaasi, et kòik läks hästi ja mingeid komplikatsioone ei tule nùùd ega tulevikus. Hoian Sulle pöialt!
helen 06. märts 2002, kl 16.07 |
pragmaatik 06. märts 2002, kl 16.30 |
Liisu 06. märts 2002, kl 18.26 |
Selle otsuse, et raskustes üksi oled, valisid endale ise. Sa ei andnud mehele võimalustki ennast toetada. Mida sa siis kõige rohkem kardad? Kas seda, et mees sind raskustes üksi jätaks või hoopis seda, et äkki mees positiivselt sellele uudisele oleks vastanud. Kardad hoopis ennast ja ei ole endas kindel?
Varem või hiljem jahtub selline suhe, kus ei saa lõpuni aus olla. Väikesed luiskamised teevad suhtlemist huvitavamaks. Aga see oli küll päris pirakas pettus. Kõige raskem ongi selle teadmisega ise edasi elada. Kui sellega hakkama saad siis oled küll tugev inimene.
Jõudu!
Varem või hiljem jahtub selline suhe, kus ei saa lõpuni aus olla. Väikesed luiskamised teevad suhtlemist huvitavamaks. Aga see oli küll päris pirakas pettus. Kõige raskem ongi selle teadmisega ise edasi elada. Kui sellega hakkama saad siis oled küll tugev inimene.
Jõudu!
naisinimene 07. märts 2002, kl 09.18 |
Ära heida meelt! Ehk ikkagi ükspäev suudate kõigist asjadest avameelselt rääkida ja sa ei pea kartma, et kui midagi juhtub, mis siis saab. Proovi oma suhe muuta avameelsemaks mõlemalt poolelt. Tean, et see on väga raske (omad kogemused) ning nõuab tohutult aega ja tahtmist, aga kui olete aususeni jõudnud, on see seda väärt. Jõudu sulle avameelsuseni jõudmiseks!
Siinkirjutajatele: Alati ei ole ju võimalik kohe kellegagi abielluma hakata, ei maksa teisele sellepärast silte kleepima hakata!
Siinkirjutajatele: Alati ei ole ju võimalik kohe kellegagi abielluma hakata, ei maksa teisele sellepärast silte kleepima hakata!
maa maali 07. märts 2002, kl 11.00 |
doktor.martin@mail.ee 07. märts 2002, kl 20.30 |
Kristi 08. märts 2002, kl 03.15 |
Oleksid ikka võinud rääkida!Selleks ta Sul on ja arvatav Uue Elu Algus on ju Imede Ime!!!Suhe Sinu jaoks aga millel pole nn. ühist tulevikku ühise pere näol on aga mõtetu ja laastav eelkõige Sinule,eriti kui Sa meest armastad.Tekib tõesti küsimus-miks te koos olete?Kas Sa oled talle lihtsalt ajutine seksobjekt või näeb ta Sinus seda Ainust???
Lisa postitus