Feministi nurgake
sõbranna
| mari 13. märts 2002, kl 11.01 |
Selline mure. Mu abikaasale tuli külla sõbranna, keda ta juba aastaid tunneb ja umbes 3 või 4 korda aastas näeb. Kui tema sõbranna on külas siis nad kahekesi ainult lobisevad ja minust ei tehta väljagi, õigemini mu abikaasa ei pane mind tähele. Tegelikult see õudselt häirib mind. Ma saan aru küll, et rõõm on näha oma vanat sõbrannat, kuid kas siis peab minu täiesti ära tõrjuma? Ei oskagi selles olukorras kuidagi käituda, tunnen, et olen pisut solvunud, aga midagi öelda ka ei saa, sest tema ütleb, et pole oma sõbrantsi ammu näinud. Kuidas peaksin käituma?
| Feliks 13. märts 2002, kl 11.10 |
| kil 13. märts 2002, kl 11.17 |
sõbrasuhtes naisega peaks oma naisele kindlasti koha leidma, feliks! siin pole mingit juttugi. see on ebanormaalne käitumine mehe poolt ja mina ootaksin selgitust. kui ikka endale kaaslane valitud on, siis ei tohiks mingeid saladusi selle inimese ees olla... aga suhteid on kindlasti erinevaid. mina eelistad ausat ja avameelset suhet ja sellist, kus kõigepealt tuleb kaaslane ja siis alles kõik muu.
| reset 13. märts 2002, kl 11.18 |
Olen selliseid tundeid isegi läbi elanud, sest minu kaaslane oli väga seltsiv ja suhtlev inimene, kelle kõrval mina tundsin end seltskonnas tihti eemalejäetuna ja tundsin solvumist. Mingi aja pärast taipasin, et etteheiteid teisele selles osas ma küll teha ei saa ja tõrjutuse tunne tekib minus eneses teistest sõltumatult. Sellises olukorras tuleb lihtsalt püüda ennast muuta seltskondlikumaks. Katsu tunda end nendega koos vabamalt, katsu lülituda nende vestlusesse, näita üles huvi selle vastu, millest nad räägivad, ole rõõmsameelne, avatud ja sõbralik. Kui tunned, et sul on midagi lisada nende jutule, ütle julgelt ja enesekindlalt oma arvamus välja - küll siis hakatakse ka sind kuulama ja tähele panema!
| eneL 13. märts 2002, kl 11.20 |
Mind huvitaks rohkem, et kas Sind paneb muretsema just nimelt see, et see on sõbranna? Kas sõber paneks Sind samamoodi muretsema? Järsku on tegemist mingi kerge armukadeduse... kartusega, et järsku hakkab ta teda Sinuga võrdlema, Sinust paremaks pidama?
Mõtlen, et ma ka olen tundnud tunnet, et ma olen nähtamatuks muutunud. Siis, kui mu kallim vestles oma eksiga. Ja polnud meeldiv tunne. Mõtlen, et kas sellisest tundest tekkib mingi pinnavirvendus, mis näitab mind halvemana
Mõtlen, et ma ka olen tundnud tunnet, et ma olen nähtamatuks muutunud. Siis, kui mu kallim vestles oma eksiga. Ja polnud meeldiv tunne. Mõtlen, et kas sellisest tundest tekkib mingi pinnavirvendus, mis näitab mind halvemana
| Feliks 13. märts 2002, kl 11.23 |
| Tigr 13. märts 2002, kl 11.32 |
Feliks: ära ole ometi nii kriitiline....eks natukene ebamugav tunne ju ikka on kui tuleb võõras naine külla ning mees otsekui kaob teise maailma...õige pisut nukraks võib see ju teha?
ise võib ju olla küll seltskondlik, kuid kui ikka räägitakse teemadel a la küll meil oli noorespõlve tore koos olla, siis ei ole nagu midagi vahele öelda ka....kui juba mees sõbranna endale koju kutsub, kus ka naine on, siis tuleks ikka kuidagi vestlust kõigile kohalolijatele suunata, vastasel juhul võiks mees sõbrannaga ju kusagil kohvikus noorust meenutada....naine ei pea ju ennast omas kodus tundma võõrana?
või on mu mõttekäik täiesti vale?
ise võib ju olla küll seltskondlik, kuid kui ikka räägitakse teemadel a la küll meil oli noorespõlve tore koos olla, siis ei ole nagu midagi vahele öelda ka....kui juba mees sõbranna endale koju kutsub, kus ka naine on, siis tuleks ikka kuidagi vestlust kõigile kohalolijatele suunata, vastasel juhul võiks mees sõbrannaga ju kusagil kohvikus noorust meenutada....naine ei pea ju ennast omas kodus tundma võõrana?
või on mu mõttekäik täiesti vale?
| piloot 13. märts 2002, kl 11.37 |
| reset 13. märts 2002, kl 11.38 |
To: Tigr
Vaevalt, et nad neli korda aastas kokku saades räägivad ainult teemal "noorespõlves tore olla". Ja eks ongi ju selle mehe naisel võimalus vestlust kõigile kohalolijatele suunata. Kui kinnise suuga tõredalt armukadeda näoga kõrval kössitada, ei tahagi sind keegi vestluskaaslaseks.
Vaevalt, et nad neli korda aastas kokku saades räägivad ainult teemal "noorespõlves tore olla". Ja eks ongi ju selle mehe naisel võimalus vestlust kõigile kohalolijatele suunata. Kui kinnise suuga tõredalt armukadeda näoga kõrval kössitada, ei tahagi sind keegi vestluskaaslaseks.
| Tigr 13. märts 2002, kl 11.42 |
| Feliks 13. märts 2002, kl 11.42 |
Tigr: Mu abikaasa sõbrad pole mulle enam võõrad...kui naine oma sübrannaga vadistab, ei ole mul kombeks nina juures passida ja nende juttude vahele ennast toppida...ja mis vahet on, kas on tal külas naissoost või meessoost sõber!? Kui mul on sõber külas, si ma kah ei taha, et ta tuleb topib om anina juurde ja räägib kah, et sellel autol võis viga ventiilikummis ja/või ventilaaoririhmas olla..ja kui mul on naisterahvast sõber, miks peaks ta olema seltsis kui me teda just kutsund pole...sõber ongi selleks küll atuld, et ta tahab minuga rääkida. Vat jah, kui ma tahan olla kangesti seltskondlik ja viisakas olla - siis võtame kaas kah vestlusse ja arutame teemadel, mis teda kah võiksid huvitada, milles temagi saaks kaasa lüüa....aga siis ju äkitse mõnel teemal, millest tahaks ei saagi ju sõbrad omavahel räkida..mine siis kuhugi nurgataha....ja siis on petmisekahtlustus ju kindel!:)
Laske oma kaasadel rahulikult olla..aint siis on teil võimalik loota, et ka teil lastakse.
Laske oma kaasadel rahulikult olla..aint siis on teil võimalik loota, et ka teil lastakse.
| Feliks'ile 13. märts 2002, kl 11.43 |
| Marmelade 13. märts 2002, kl 11.45 |
| eneL 13. märts 2002, kl 11.46 |
| reset 13. märts 2002, kl 11.48 |
| cat 13. märts 2002, kl 11.55 |
Feliks Sa ei tunne naisi!!! Olles ise naine , ei usu ma lihtsalt sõbrannadesse. Ma võin kolleegiga tööl sõbranna olla, aga teisele koju minna ja seal tundide kaupa vesteldab sõbra abikaasa juuresolekul. Et see asi puhas oleks, peaksime me vähemalt enne 1930.ndat aastat sündinud olema. Siin on ikkagi naiste alateadlik konkurents ja ma arvan, et kui mehe sõbranna ise mehe naist aktiivselt nende sõprusse ei kaasa, ei ole asi eriti ilus! Mehed üldiselt selle koha pealt susivad vähem ja neid võib rohkem usaldada!
| mari 13. märts 2002, kl 11.57 |
Asi ongi selles, et tegelikult mul ei tohiks olla mingeid kahtlusi ja me räägime üksteisele oma tunnetest. Selles on õige küll et ei tohi nurgas üksi omaette mossitada, aga seda on päris raske teha. Nii ma ka tegin olin rõõmus jne. Aga pärast magama minnes oli väga raske olla, kuna ma ei saanud oma tundeid välja näidata. Aga miks mehed unustavad oma naisi niimoodi aru. Mul pole midagi selle vastu et nad vadistavad, aga ...
| Marmelade 13. märts 2002, kl 11.59 |
Feliks, sinu 11:42 juttu lugedes lausa ruigasin rahulolust - niivõrd nõus olin iga lausega! :))
Ja üldse!: ma ei saa aru... Tundub, et mul on isegi iga põgusa tuttava inimlikkusesse, aususesse jms rohkem usku kui teil, daamid, oma armastatud meeste vastavatesse omadustesse. Eraldi sõpru olla ei tohi. 2 tundi kauemaks tööle jääda ei tohi, ilma et sellest raporteeriks. Ilma teieta kinos käia ei tohi jne jne. Kui ma olen kellegagi lähemalt suhtlema hakanud (kooselamisest rääkimata), siis ma austan teda piisavalt ning ei tunne vajadust nuhkida, ennast igale poole kaasa toppida või arvata, et esimesel võimalusel ta mulle seljataga "suhu annab" [seekord siis kaudsess mõttes ;))].
Ja üldse!: ma ei saa aru... Tundub, et mul on isegi iga põgusa tuttava inimlikkusesse, aususesse jms rohkem usku kui teil, daamid, oma armastatud meeste vastavatesse omadustesse. Eraldi sõpru olla ei tohi. 2 tundi kauemaks tööle jääda ei tohi, ilma et sellest raporteeriks. Ilma teieta kinos käia ei tohi jne jne. Kui ma olen kellegagi lähemalt suhtlema hakanud (kooselamisest rääkimata), siis ma austan teda piisavalt ning ei tunne vajadust nuhkida, ennast igale poole kaasa toppida või arvata, et esimesel võimalusel ta mulle seljataga "suhu annab" [seekord siis kaudsess mõttes ;))].
| Tigr 13. märts 2002, kl 12.01 |
Mina näiteks sain oma sõpradega ja ka sõbrannadega mehe teadmisel kokku pigem kodust väljapool, sest kodu on ikkagi see territoorium, kus inimene ennast vabalt peaks tundma ning kuna meil oli ühetoaline korter, siis ei kujuta ette, et oleksin pidanud niikaua koridoris ootama kui mehel sõbranna külas on või sundinud meest sedasama tegema, samal ajal kui ma meie ühises kodus sõpru võõrustan.
Kui sõbrad koju tulid, oli juba see situatsioon, et meie mehega mõlemad koos neid võõrustasime, ükskõik kumma sõbrad-sõbrannad tulid, lapsepõlvest ei rääkinud ja suhetest samuti mitte (ma mõtlen siin sarnaseid suhteid, millest nt naised omavahel olles arutavad jne). siis olid teemad veidi teised.
ja ma ei kahtlustanud oma meest, kui neil on vaja sõbrannaga rääkida, miks nad ei võiks siis saada kokku kusagil kohvikus või kasvõi sõbranna juures kodus (kui sõbranna üksi elab)??
Kui sõbrad koju tulid, oli juba see situatsioon, et meie mehega mõlemad koos neid võõrustasime, ükskõik kumma sõbrad-sõbrannad tulid, lapsepõlvest ei rääkinud ja suhetest samuti mitte (ma mõtlen siin sarnaseid suhteid, millest nt naised omavahel olles arutavad jne). siis olid teemad veidi teised.
ja ma ei kahtlustanud oma meest, kui neil on vaja sõbrannaga rääkida, miks nad ei võiks siis saada kokku kusagil kohvikus või kasvõi sõbranna juures kodus (kui sõbranna üksi elab)??
| eneL 13. märts 2002, kl 12.03 |
| eneL 13. märts 2002, kl 12.06 |
to mari:
Ma nüüd ei tea, kas inimene peab mängima, et ta on rõõmus, kui ta pole seda. Võib olla minna mujale tegelema oma asjadega? Või kui olla rõõmus, siis leida iseendast üles see rõõm või leida enda jaoks vestluse kuulamisest midagi huvitavat. Hea tuju teesklemine, igasugune teesklemine tegelikult annab ümbruskonnale valesid signaale.
Ma nüüd ei tea, kas inimene peab mängima, et ta on rõõmus, kui ta pole seda. Võib olla minna mujale tegelema oma asjadega? Või kui olla rõõmus, siis leida iseendast üles see rõõm või leida enda jaoks vestluse kuulamisest midagi huvitavat. Hea tuju teesklemine, igasugune teesklemine tegelikult annab ümbruskonnale valesid signaale.
| eneL 13. märts 2002, kl 12.10 |
| mari 13. märts 2002, kl 12.15 |
On küll sõpru, aga mul ei ole aega nendega eriti suhelda, kuna
olen päeval tööl ja õhtul koolis. Tegelikult tahaksin näha, kui
mina käituksin nii, et räägin oma sõbraga ja abikaasast ei pane tähele. Kujutan ette, et teda häiriks see, aga ta ei näitaks seda välja. Siin on ikka lõpp hea kaevata, kudagi hakkab kergem:) Tean, et võin usaldada oma abikaasat ja tema sõbrannat, aga noh, ikka on paha olla. Võib-olla ongi mul tekkinud tunne, et tema sõbranna on minust parem. Tal on palju häid omadus, on hea kokk:), räägi täiskasvanu juttu jne.
olen päeval tööl ja õhtul koolis. Tegelikult tahaksin näha, kui
mina käituksin nii, et räägin oma sõbraga ja abikaasast ei pane tähele. Kujutan ette, et teda häiriks see, aga ta ei näitaks seda välja. Siin on ikka lõpp hea kaevata, kudagi hakkab kergem:) Tean, et võin usaldada oma abikaasat ja tema sõbrannat, aga noh, ikka on paha olla. Võib-olla ongi mul tekkinud tunne, et tema sõbranna on minust parem. Tal on palju häid omadus, on hea kokk:), räägi täiskasvanu juttu jne.
| Cat 13. märts 2002, kl 12.18 |
Enel!
Mul on ka sõpru, kuid kui ma neile külla lähen võtan oma mehe kaasa! Teine variant on see, et me kohtume kuskil mujal (sööme kuskil väljas vms.) Kui ma lähen aga üksi külla on elementaarne see, et juturingi kaasatakse ka sõbra naine, kui ei ole soovi lihtsalt emotsioone teise peres üles kruttida. Vanade kavaleride puhul jälgin seda eriti pedantselt. Olen aga ise näinud ka selliseid teistsorti sõbrannasid.
Mul on ka sõpru, kuid kui ma neile külla lähen võtan oma mehe kaasa! Teine variant on see, et me kohtume kuskil mujal (sööme kuskil väljas vms.) Kui ma lähen aga üksi külla on elementaarne see, et juturingi kaasatakse ka sõbra naine, kui ei ole soovi lihtsalt emotsioone teise peres üles kruttida. Vanade kavaleride puhul jälgin seda eriti pedantselt. Olen aga ise näinud ka selliseid teistsorti sõbrannasid.
| kil 13. märts 2002, kl 12.21 |
feliks, asi pole kahtlustamises... või... kui sa selle ära mainisid, siis sinu naise asemel peaks sind tõesti kahtlustama hakkama ;)
asi on jutuajamises kellegi kõrvale lykkamine ja oma kallima kõrvale lykkamine... olgu see siis naiste või meestega suhtlemises ja antud juhul on tegu naisega... eriti nõme oleks veel see, et mehel meestega suhtlemisel on kõik ok, aga kui mingi vana sõbranna välja ilmub, siis on oma naine unustatud. ajuvaba...
aga feliks... see on ammugi teada lugu, et sinu vaated on minu jaoks suht nõmedad ja ma ei viici neid kommenteerida... kui sellele naisele antud asi muret teeb, siis on tegu sydames tekkinud tundega ja see ei ole vale ning ei kuulu allasurumisele... ei ole vale tunda õigeid tundeid!
mina soovitan asjad konkreetselt selgeks rääkida, mitte vaikida ja välja näidata et kõik on ok, kui see nii ei ole!
asi on jutuajamises kellegi kõrvale lykkamine ja oma kallima kõrvale lykkamine... olgu see siis naiste või meestega suhtlemises ja antud juhul on tegu naisega... eriti nõme oleks veel see, et mehel meestega suhtlemisel on kõik ok, aga kui mingi vana sõbranna välja ilmub, siis on oma naine unustatud. ajuvaba...
aga feliks... see on ammugi teada lugu, et sinu vaated on minu jaoks suht nõmedad ja ma ei viici neid kommenteerida... kui sellele naisele antud asi muret teeb, siis on tegu sydames tekkinud tundega ja see ei ole vale ning ei kuulu allasurumisele... ei ole vale tunda õigeid tundeid!
mina soovitan asjad konkreetselt selgeks rääkida, mitte vaikida ja välja näidata et kõik on ok, kui see nii ei ole!
| Feliks 13. märts 2002, kl 12.23 |
Marmelade: :) ja ma olen Sinu jutuga kah nõus:)
Cat: mis mu naine polegi naine või? Tema milegipärast saab asju mõistusega võtta....ja lubab mul isegi oma (tõeliselt silmapaistvalt ilusat ja ligitõmbavat ) sõbrannat mul üksi võõrustada kuni ise koju jõudis.
Mulle näib, et see kahtlustamise asi kipub siis võimust võtma kui inimesel on juba miski usalduskriis teise suhtes....mul õneks oma kaas suhtes see puudub...ju talgi minu suhtes:)
Tollele, kelle nimi Feliksile: eilähe alati..lähen siis kui juba eos, õiget alust omamata midagi kahtlustatakse. Isegi riiklik kohtusüsteem näeb ette, et südioekut peab tõestama süüdistaja ja mitte et süütu peab oma süütust tõestama. Selline eos süüdistamine on minu aravates alatult inetu ja ma ei kavatse sellist asja rahulikult pealt vaadata.
Cat: mis mu naine polegi naine või? Tema milegipärast saab asju mõistusega võtta....ja lubab mul isegi oma (tõeliselt silmapaistvalt ilusat ja ligitõmbavat ) sõbrannat mul üksi võõrustada kuni ise koju jõudis.
Mulle näib, et see kahtlustamise asi kipub siis võimust võtma kui inimesel on juba miski usalduskriis teise suhtes....mul õneks oma kaas suhtes see puudub...ju talgi minu suhtes:)
Tollele, kelle nimi Feliksile: eilähe alati..lähen siis kui juba eos, õiget alust omamata midagi kahtlustatakse. Isegi riiklik kohtusüsteem näeb ette, et südioekut peab tõestama süüdistaja ja mitte et süütu peab oma süütust tõestama. Selline eos süüdistamine on minu aravates alatult inetu ja ma ei kavatse sellist asja rahulikult pealt vaadata.
| Marmelade 13. märts 2002, kl 12.25 |
eneL:
millele ma vastu olen ja jätkuvalt vastu vaidlen on suhtumine, et alates hetkest, mil mees ja naine moodustavad "paari", tuleb neid käsitleda ainult kui tervikut (- võta üks, saad teise pealekauba). Leian, et nad on ka edaspidi kaks eraldi & erinevat inimest, kelle elu kattub osaliselt (rohkem või vähem), kuid mitte täielikult.
millele ma vastu olen ja jätkuvalt vastu vaidlen on suhtumine, et alates hetkest, mil mees ja naine moodustavad "paari", tuleb neid käsitleda ainult kui tervikut (- võta üks, saad teise pealekauba). Leian, et nad on ka edaspidi kaks eraldi & erinevat inimest, kelle elu kattub osaliselt (rohkem või vähem), kuid mitte täielikult.
| Anna 13. märts 2002, kl 12.28 |
Mida mina tegin e. võib olla ebasobiv soovitus.
Nimelt mehe eks käis meie kooselu aegadel üsna tihedalt külas ja tihtipeale oligi mul üsna ebamugav, sest olid nad ju ka pikalt koos olnud ja ühised tuttavad keda mina ei tundnud ja ühised mälestused ja nii ma siis tundsingi ennast kõrvalejäetuna. Ja mina palusin mehel võimaluse korral kohtuda temaga siis ilma minu juuresolekuta või siis ehk kutsuda ta külla kui meil on veel ka teisi külalisi, et sel juhul on ka minul kellega vestelda.
Nimelt mehe eks käis meie kooselu aegadel üsna tihedalt külas ja tihtipeale oligi mul üsna ebamugav, sest olid nad ju ka pikalt koos olnud ja ühised tuttavad keda mina ei tundnud ja ühised mälestused ja nii ma siis tundsingi ennast kõrvalejäetuna. Ja mina palusin mehel võimaluse korral kohtuda temaga siis ilma minu juuresolekuta või siis ehk kutsuda ta külla kui meil on veel ka teisi külalisi, et sel juhul on ka minul kellega vestelda.
| kil 13. märts 2002, kl 12.29 |
| pilvik 13. märts 2002, kl 12.29 |
mõne inimese siinnseid komment lugeda tekkib küll tunne, et abikaasat võetakse kui mööblitükki. kui vaja vaja ei olgu oma kohal, kui vaja siis PEAB olema omal kohal. :(
mari, oma mehega võiksid sa ju rääkida neil teemadel. et, tunned end tõrjutuna. või on ta sul selline sadistitüüp(vabandan!), et räägib sõbrannaga, aga ise silmanurgast piilub, kas sa ikka ole nüüd paika pandud.
mari, oma mehega võiksid sa ju rääkida neil teemadel. et, tunned end tõrjutuna. või on ta sul selline sadistitüüp(vabandan!), et räägib sõbrannaga, aga ise silmanurgast piilub, kas sa ikka ole nüüd paika pandud.
Lisa postitus