to Marmelade:
Vaata, minu meelest mari ei mõelnud oma kirjutises tervikut. Ta tõesti oli mures iseenese suhtumise pärast. Et tal halb või ebamugav tunne jäi. Ja teisest küljest kui mees ja naine pole tervik ja paar, siis ka sõbrad on need, kes tunnetavad ära, kui teisel ebamugav on ja üritavad sellist asja (teisele ebamugavuse tekitamist) vältida.
(arvab)

Kil: kõrvalelükkamine..mu meelest on samavõrd ebaviisakas nõuda, et mind võetakse ilmtingimata vestlusse...siin ju niivõrd hull asi pold aga solvumisest aiman, et Mari oleks eeldanud seda, et teda võetakse vestlusse. Kuna ei võetud - siis solvs..seepärast küsingi, et mille peale solvuda? Ja mulle näib, et olnuks vestluspartner mees, poles ta seda vestlusringi saamist niiväga ihanudki ja poleks vast ka solvumisttuld..või ma eksin?Nõus, et ku ijube on miski tunne, siis on see tunne ja see ei ole vale...ei ole vale jah - on küll tunne..aint et kas see on õigustatud ja asjakohane tunne?

Feliks!
Kui su naine nii usaldav on, miks ta siis koju tuli? Oleks ju võinud ööseks sõbranna juurde minna ja lasta teil kudrutada, vot see oleks vast usaldus!:)
Mõistusega võetaksegi asju tihti siis kui ollakse nurka surutud, või teineteise usaldust kuritarvitatud! Kas Sul on ikka veel seesama naine, kes 1,5 aastat tagasi? Siis on ta küll juba usaldamises kõva käsi!

Cat: on sedagi juhtund....and so? Tõstis voodiriided kapist välja..tegingi sõbrantsile teise tuppa aseme..mahtusme ühe maja katuse alla küll....
Mul on sama naine, kes 11 aastat tagasi:)

Hea küll oma naine on leppinud ja usaldab. Aga mida armuke sõbrannadest arvab? :)
Sorry me siin kunagi ammu-ammu vaidlesime neil teemadel! :)

Sorry! Eelnev oli mõeldud Feliksile!

to Feliks
ei taha sinu kallal norida. saad siin iga päev.
kui vana see sinu sõbratar oli? kui mehe sõbranna on mehest oluliselt vanem, siis ei tekki küll armukadedust. pigem võib kasu olla. ei tahtnud mõelnud midagi halba, lihtsalt oletasin :))

to pilvik:
Olen oma mehega sellel teemal rääkinud, aga ta ütleb ainult seda, et ta näeb sõbrantsi paar korda aastas ja tahab temaga rääkida. Seda ma tean, et selline ta ei ole, kes silmanurgast piilub:)Võibolla on isegi pisike pisike armukadedus, aga ma ei taha seda välja näidata, kuna see näitaks mu nõrkust ja see ei meeldiks meile mõlemale.

Minu mees töötas naiste seltskonnas ja kui ma haistsin, et nood külla tulevad 5 tk.(5 paari???) vahel ka 1 või 2, lasin kähku varvast-sõbraga kohvesse. Muidu kata lauda ja tassi köögi vahet nõusid edasi-tagasi. Pealegi igal kokkukuuluval grupil inimestest (grupp on ka 2) on omad jututeemad. Neil oli omavahel hea ja vaba olla ja mina sain ainult kiita!!???

Mina leian, et seltskonnas peavad kõik kohalolijad end hästi tundma. See on ju elementaarne viisakus, et keegi ei tohi end kõrvalejäetuna tunda. Ja see ei ole lahendus, et ärgu siis tundku end niimoodi või et mingu kööki heegeldama kui ei meeldi! Kui mees ei taha, et naine tema kohtumisest sõbrannaga osa võtaks, kutsugu sõbrants kodust väljas kohtuma. Kui kutsus koju, siis olgu džentelmen ja saagu ka kahe naise seltskonnaga hakkama.

igalyhel oma avamus. ja kui on valik inimese näol tehtud, siis on vaja vastu tulla, on vaja mõista, kui aru ei saada ja on vaja loobuda... mitte nõudmise tagajärjel vaid omaalgatuslikult nähes, et kaaslasel halb on!
või vähemalt mina käitun nii oma kaaslasega... ja saan ka kiita!

to: krokodill
Jah, see on elementaarne, et igaüks tunneks end hästi seltskonnas. Aga kuidas seda selgeks inimesele, kes isegi ei saa
aru, et ta on midagi valesti teinud või ta ei saa aru, et võiks natuke ka mulle tähelepanu pöörata. Võib-olla olen liiga egoist!? Ma ei tea...

Cat: ? minhuke armuke peab sõbramnnadest arvama..mul i ole armukesi (armuke on minu jaoks too, kes on abikaasale rivaaliks - seliseid mul ei ole)

Naine27: too, kellest mina rääkisin oli naise sõbrana, keda ma võõrustasin..see konkreetne jutuks olev on must täpselt 1 aasta noorem....a mul on sõbrannasi (loe naistuttavaid) igas vanuses..alates paarikümnest kuni 70-ni....osadega saab naine hästi läbi, osasid bneist ei talu silmaotsaski...aga ega see ei tähenda, et ta peaks keelama mnd nendega suhtlemast.

kil:
Kui on vaja loobuda millestki sõbranna või sõbraga suheldes, siis järgmine kord valitakse muu koht.
mari:miks sa tahad mehe tähelepanu just siis, kui on seltskond?
Mehed on teise ülesehitusega-nad tegelevad ühe asjaga korraga, aga naised võtavad 100 asja korraga ette.

to kil:
Hea küsimus, miks? Vot kui oleks suur seltskond siis see mind ei häiriks. Aga kui seltskonnas on 3 inimest, siis on kuidagi imelik, et 3-ga ei suhelda. Kas sa ei arva nii?

to mari
kas mees sulle siis pärast ka ei muljeta, millest jutt käis, mis uut?

to Feliks
probleemiks oli siin justnagu mehe sõbranna (just sõbranna mitte naistuttav). :)

Naine27: möhh? Sa ju küsisid minu juhtumi kohta..või sain valesti aru?
Oma sõbrannade külskäikudest pole ma rääkinud...aga ega ma neid paaniliselt endale külla ei kutsu...vahel kui satuvad, siis saavad nad (sõbranna ja abikaas) omavahel rääkida alati..nii et ma võin vahepeal rahulikult oma asjadega tegeleda:))) Üks sõbranna on vaat et naise sõbrannaks kah saand:))

to pilvik:
Ikka räägib, aga praegu on selline olukord, et meil ei ole olnud aega peale eilset omavahel rääkida ja ma ei oska öelda kas ta räägib või mitte.

to Feliks

natuke sain mina valesti aru ja natuke sina. see selleks.:)))))
külas käivad niissiis naistuttavad, meestel.

to mari
kui abikaasaga on head suhted, võib rääkida ju sõbrannadest, sõpradest igal ajal.

naine27: välja mõtlesin...et millal munaine hakkaks murestema(loe kahtlustama, armukadetsema jne) - siis kui ta tunneks neist naistuttavatest endale konkurentsi ... a seni pole põhjust old..ja seda tunetab ta (mu abikaas ) erakordselt hästi:))

eneL-mul ei ole (ja ei saa olema)selliseid tüdruksõpru, kellega ma ei seksi!SRY!

piloot:
Aga selliseid meessõpru ikka on? (eneL mõtleb kurvalt, et miks tema ei kõlba meestega õlut jooma)
Tead, tuleb meelde see reklaam, kus seisab uksel jänes ja küsib "Poisid, mina siin!" ja need käratavad "Jälle see loll! Kasi minema! Mõmm..."
Ei, ikka viimane versioon oli lootustandvam ;-) Karuks maskeerunud jänes küsib jämeda häälega - "Mehed, kas kolmandat pole vaja!" Ja ennäe, kohe võeti mängu
(eneL leiab, et täielik sooline diskrimineerimine. vaja seadust)

mina tunneksin ka end kõrvalejäetu- ja õnnetuna sellises olukorras. ja kui ma veel ei suudaks selle mehe sõbrantsiga normaalselt läbi saada, ei saaks ma üldse aru, miks ta meile külla ronib pingeid tekitama? see naine tundub ka päris ülbar olevat. okei mees ja tema olid sõbrad, aga kui ma aru saaks, et minu küllaminek ei ole teisele poolele eriti meeltmööda, ma küll koju külla ei roniks.

Feliks 14:05
"Üks sõbranna on vaat et naise sõbrannaks kah saand:))"

Helen 16:37

"Mina tunneksin ka end kõrvalejäetu- ja õnnetuna sellises olukorras. ja kui ma veel ei suudaks selle mehe sõbrantsiga normaalselt läbi saada, ei saaks ma üldse aru, miks ta meile külla ronib pingeid tekitama?"

Mul oli selline lugu, et sõber kutsus endale külla. Ma algul ei läinud, et ta abikaasal võib ebamugav olla. Palusin hoopis, et järgmine kord minu poole tulles võtku ta naine kaasa. Võttis. Siis hakkasin nendel külas käima. Just nendel, mitte ainult mehel. Tundsin end mõlema külalisena. Aja möödudes läkski nii, et olin sõbra naise sõbranna. Aga siis ilmusid välja sõbra naise ammused sõbrannad ja hakkasid teda keelitama, et miks ta laseb mehe sõbrannal neil külas käia, et ega see ikka puhas lugu ei ole... Naisel jätkus õnneks nii palju tarkust, et rääkis mulle, mida sõbrannad olid asjast arvanud. Loomulikult jäime kõik sõpradeks.

Mehel on õigus sõpradele, on nad siis mis soost tahes. Ka naisel on see õigus. Mina küll ei taha (ja õnneks mu mees kah ei taha) kogu aeg juures olla, kui teinepool oma sõpradega räägib. Loomulikult ei hoia ma ebaviisakalt kõrvale, samas saan ikka aru, kui neil omavahelist juttu vaja ajada. Olgu teemaks siis ühine minevik, vanad tuttavad, ühised huvid, laspepõlve- või koolimälestused või mis iganes.
Minul on paar meessõpra ja mu mehel mitu naissõpra. Sõprus on sõprus. Seda tuleb austada. Ka oma abikaasa puhul. Ma arvan, et sõprus on üks ilusamaid tundeid ja armastus või abielu ei saa seda välistada. Ka ei saa mu mehe sõpru, soost olenemata, sunniviisiliselt minu sõpradeks teha - ainuüksi seepärast, et meie oleme abielus ja armastame.

no tule taevas appi - miks ei või mehel naissoost sõpru olla ja vastupidi ja miks ei võiks nad vastastiku üksteisel kodus külas käia või väljas kokku saada või misiganes? see on ju loogiline, et kui minul on külas parim sõber (või sõbranna), tahame ka omavahel rääkida ja ükskõik kui lähedane suhe ka elukaaslasega ei oleks, sõprussuhe on ikkagi midagi muud ju...midagi, mida ma ei oska eriti hästi kirjeldada, mida peab ise tajuma.... no midagi selist, nagu inglise keeles öeldakse, "when a friend asks, there is no tomorrow"...
ja kui mu mehel on selline naissoost sõber, siis miks pagana pärast peaksin armukadetsema või end kõrvalejäetuna tundma? ei saa aru... pigem õhutan teda sellist sõprust hoidma, kui ta ise mõnikord aega ei leia ja pikaks ajaks suhtlemise unarusse jätab.... ise käitun oma sõpradega ju samamoodi ja pole pähegi tulnud, et sellega oma meest kuidagi petaksin või solvaksin (temal muide ka mitte :)

Kui mees ja naine abielluvad, on perekond ja sõbrad peavad olema perekonnasõbrad. See on mingite pseudosõltumatute jutt, et igaühele jäägu oma sõbrad! Meil on õnnelik perekond ja mehe kõik sõbrad käivad meil naistega külas ja nii toredad õhtud on! Ma ei kujuta ettegi, et mu mehel sõbranna peaks olema! nagu Piloot ütles, et ei ole ega saagi olema sõbrannasid, kellega ei maga!! Naiivsed!!