Feministi nurgake
omadega puntras...
rändaja 07. august 2003, kl 08.17 |
Kas olete kogenud olukorda, kus kõik asjad teie vastu pööravad... Kallim jätab maha, sõpru pole, ümberringi tühjus ja mõttetus... Olen omadega puntras päris pikka aega. Algul mõtlesin, et aja jooksul hakkavad asjad ise lahenema, kuid kahe aastaga pole midagi muutunud. Nii ma siin istun ja mõtlen, kas olla või mitte olla...
sama 07. august 2003, kl 08.47 |
Vaata, elu elad sa enda jaoks. Minulgi on selline situatsioon- elu lihtsalt on niimoodi kulgenud. Ühel hetkel sai kõrini. Lugesin ajalehest tutvumiskuulutusi ja vastasin neile; käisin ka uute tuttavatega pidudel. (muuseas, kui eelnevalt kirjutad inimesega, siis saad tema isikust juba mingi ettekujutuse)
Peale lõõgastumist olin jälle "endine" ja olin võimeline ka oma töökohta vahetama.
Praeguseks on uus töö, hea kollektiiv ja leidnud ka ühe sõbra, kellega võib ka "lollusi" teha. Tuttavaid, kellega välja minna on nüüd rohkemgi kui paar aastat tagasi.
Peale lõõgastumist olin jälle "endine" ja olin võimeline ka oma töökohta vahetama.
Praeguseks on uus töö, hea kollektiiv ja leidnud ka ühe sõbra, kellega võib ka "lollusi" teha. Tuttavaid, kellega välja minna on nüüd rohkemgi kui paar aastat tagasi.
daa 07. august 2003, kl 09.07 |
rändaja 07. august 2003, kl 09.21 |
K. 07. august 2003, kl 10.26 |
Minu olukord ei olnud küll nii hull, mees oli/on siiani olemas aga vahepeal tundsin samuti, et ei ole enam sõpru tuttavaid kellega koos aega veeta, kunagi oli suhtlusringkond lai kuid peale elu muutusi jäid kõik kuidagi kaugeks. Tegelikult olid kõik olemas, hoopis mina ise olin see kes nn.seltskonnast väljus. Ei ole vaja muud kui ise rohkem suhelda...
n 07. august 2003, kl 10.37 |
Ninake 07. august 2003, kl 12.09 |
Millised on su elu järgmised eesmärgid? Kui neid hetkel ei ole, siis pead need püstitama.
Mul on tühjus olnud juba viis aastat. Aga vahepeal hakkasin õppima ja aeg täitus kuidagi nõiaväel ära. Ravi sai ka tehtud. Nüüd tean, mis eesmärgid mul on ja seda, mida ma veel oma elust välja pean praakima, nii kui soodne võimalus tuleb.
Kui tunned, et oled haiguslikult kurvameelne, siis võta lähim tuttav kaasa ja mine psühhiaatri juurde (tuttav jääb ukse taha).
Mul on tühjus olnud juba viis aastat. Aga vahepeal hakkasin õppima ja aeg täitus kuidagi nõiaväel ära. Ravi sai ka tehtud. Nüüd tean, mis eesmärgid mul on ja seda, mida ma veel oma elust välja pean praakima, nii kui soodne võimalus tuleb.
Kui tunned, et oled haiguslikult kurvameelne, siis võta lähim tuttav kaasa ja mine psühhiaatri juurde (tuttav jääb ukse taha).
.... 08. august 2003, kl 12.50 |
ma olin puntras (tegelikult olen siiani mingil määral)pikka aega pärast elukaaslase surma. tuttavad ei osanud suhelda, ise ka ei tahtnud, istusin üksi äsja remonditud kodus ja ei teinud mitte midagi. tunneli lõpus valgust ei paistnud ega paistnud... nüüdseks on asjad juba natuke paremuse poole läinud, kuigi mingil määral ikka ümbritseb mind tühjus ja vahel mõtlen, et kas olla või mitte.. loodetavasti läheb ikka paremaks veel
*soovib sullegi valgust tunneli lõpus
*soovib sullegi valgust tunneli lõpus
31N 08. august 2003, kl 15.25 |
Lumelind 08. märts 2022, kl 20.56 |
põrnikas 08. märts 2022, kl 22.05 |
Lumelind Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Hey!
>
> Ma endaga lihtsalt päris puntras ja t
> ahaks seda kellegagi jagada aga ma lihtsalt ei osk
> a.
> Nii, et mõtlesin ehk on siin see võimalus ko
> os teiste inimestega kirjutada???
>
> PS: Palun
> vastake.
>
> Lumelind
Jagatud mure on pool muret, aga räägi
-------------------------------------------------------
> Hey!
>
> Ma endaga lihtsalt päris puntras ja t
> ahaks seda kellegagi jagada aga ma lihtsalt ei osk
> a.
> Nii, et mõtlesin ehk on siin see võimalus ko
> os teiste inimestega kirjutada???
>
> PS: Palun
> vastake.
>
> Lumelind
Jagatud mure on pool muret, aga räägi
KolkarannaKülli 09. märts 2022, kl 10.32 |
Lisa postitus