Feministi nurgake
kaksikkodakondsus
Katariina 20. november 2005, kl 15.33 |
Oskab keegi öelda, kas Eesti meediast on läbi käinud kõnelusi kaksikkodakondsusest? Elan välismaal ja sooviks endale kaksikkodakondsust, aga Eesti riik sed hetkel ei võimalda. Eesti kodakondsusest aga mingil juhul ma loobuda ei taha. Kas on mõtet hellitada lootusi, et Eesti riik seda salliks?
mm 20. november 2005, kl 15.36 |
Trish 20. november 2005, kl 16.02 |
Sünnijärgset Eesti kodakondsust pole võimalik kelleltki ära võtta. See õigus on tagatud EV Põhiseaduse § 8 lõikega 3 ning on absoluutne nõue. Seetõttu, kui mingi muu riik (kus topeltkodakonsust lubatakse) võimaldab Sulle oma kodukonduse, pole sul (juhul, kui oled sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik) küll midagi karta. Eesti kodakondsust on võimalik ära võtta vaid sellelt, kes pole seda saanud mitte sünnijärgselt, vaid naturalisatsiooni teel ning siis on see tõesti võimalik juhul, kui selline isik astub veel teise kodakondsusesse.
Mitmekordset kodakondsust lubavad eelkõige immigratsioonimaad (näiteks USA, Canada, Austraalia jne) aga mitmed rahvusriigid (Rootsi jne.).
Enamikul väliseestlastel on nii sünnijärge Eesti, kui ka mõne muu riigi (asukohariigi) kodakondsus. Paljud neist on jõudnud ka Eesti poliitilises elus kõrgetele kohtadele (ministrid, riigisekretär jne.). Kuigi Eesti Vabariik on topeltkodakonsust alati tauninud, pole Eesti Põhiseaduse eelosundatud sätte alusel nendega (peale võimaliku hurjutamise) midagi ette võtta. Seega puudub Eesti Vabariigil ülevaade, kui palju tema kodanikke elab välismaal ning on topeltkodakondsusega.
Mitmekordset kodakondsust lubavad eelkõige immigratsioonimaad (näiteks USA, Canada, Austraalia jne) aga mitmed rahvusriigid (Rootsi jne.).
Enamikul väliseestlastel on nii sünnijärge Eesti, kui ka mõne muu riigi (asukohariigi) kodakondsus. Paljud neist on jõudnud ka Eesti poliitilises elus kõrgetele kohtadele (ministrid, riigisekretär jne.). Kuigi Eesti Vabariik on topeltkodakonsust alati tauninud, pole Eesti Põhiseaduse eelosundatud sätte alusel nendega (peale võimaliku hurjutamise) midagi ette võtta. Seega puudub Eesti Vabariigil ülevaade, kui palju tema kodanikke elab välismaal ning on topeltkodakondsusega.
Trish 20. november 2005, kl 16.12 |
Ei saa öelda, et väliseestlastel selline õigus oleks. Eesti kodakondsuseseadus keelab KÕIKIDEL Eesti kodanikel omada samaaegselt teisi kodakondsusi, kuid tulenevalt Põhiseaduse §-st 8, on see sünnijärgsete Eesti kodanike suhtes surnud seadusesätteks.
Seega: Naturalistasiooni korras ei võeta Eesti kodakondsusesse ühtegi isikut, kes ei esita tõendit, et ta on vabastatud oma senisest kodakondsusest ning mingi teise kodakondsuse vastuvõtmisel saab Eesti kodakondsust ära võtta vaid selle naturalisatsiooni korras saanult - aga nagu öeldud, on Eesti kodakonduse MISTAHES PÕHJUSEL äravõtmine võimatu sünnijärgse Eesti kodaniku suhtes.
Seega: Naturalistasiooni korras ei võeta Eesti kodakondsusesse ühtegi isikut, kes ei esita tõendit, et ta on vabastatud oma senisest kodakondsusest ning mingi teise kodakondsuse vastuvõtmisel saab Eesti kodakondsust ära võtta vaid selle naturalisatsiooni korras saanult - aga nagu öeldud, on Eesti kodakonduse MISTAHES PÕHJUSEL äravõtmine võimatu sünnijärgse Eesti kodaniku suhtes.
somm 20. november 2005, kl 16.42 |
Mina olen ka väliseestlane, kes elab Soomes. Umbes selle aasta algusest sallib Soome kahte kodakondsust, nii ma siis avalduse selle saamiseks tegingi. Enne ka ootasin, et ei peaks eesti omast loobuma. See oleneb jah sellest riigist, mille kodakondsust sa tahad. õnneks on Trish, kes seletab korralikult ja teab neid asju täpselt.
Trish 20. november 2005, kl 17.00 |
Võin veel lisada, et Põhiseaduse § 8 ei reguleeri üldse topeltkodakondsust. Seega ei välista Põhiseadus topeltkodakondsust ega keelusta seda. Samas on aga sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikute puhul topeltkodakonduse välistamine riikliku seadusega võimatu, sest Põhiseaduse § 8 lõige 3 ei luba sünniga omandatud Eesti kodakondsust ära võtta. Selline välistamine oleks teoreetiliselt võimalik vaid riikidevahelise lepinguga, mille kohaselt üks riik ei võta teise lepingupoole (st. teise riigi) kodanikke enda kodakondsusesse, kui nad säilitavad ka endise kodakondsuse.
Varasema rahvusvahelise praktika kohaselt püüdsid riigid igati välistada topeltkodakondsust. Selleks on sõlmitud nii kahe- kui mitmepoolseid rahvusvahelisi lepinguid. Kuid tundub, et kaasajal on riikide praktika siiski muutumas. Nimelt avati 1997a. lõpul allakirjutamiseks "European Convention of Nationality", mis võimaldab topeltkodakondsust (European Treaty Series/166). Kuid seni pole Eesti ilmutanud soovi selle konventsiooniga ühineda.
Paaril aastal 1990-ndate algul oli taasiseseisvunud Eestis topeltkodakondsus seadustatud. See oli tehtud selleks, et tõmmata suuremal hulgal mainekaid ning rahvusvaheliselt tuntud väliseestlasi Eesti poliitilisse, majandus- ja kultuuriellu. Aga kuna see võimalus (st. topeltkodakodsus) lõi väga halva pretsedendi venekeelse elanikkonna hulgas, otsustati see Kodakondsuse seadusega keelustada.
Varasema rahvusvahelise praktika kohaselt püüdsid riigid igati välistada topeltkodakondsust. Selleks on sõlmitud nii kahe- kui mitmepoolseid rahvusvahelisi lepinguid. Kuid tundub, et kaasajal on riikide praktika siiski muutumas. Nimelt avati 1997a. lõpul allakirjutamiseks "European Convention of Nationality", mis võimaldab topeltkodakondsust (European Treaty Series/166). Kuid seni pole Eesti ilmutanud soovi selle konventsiooniga ühineda.
Paaril aastal 1990-ndate algul oli taasiseseisvunud Eestis topeltkodakondsus seadustatud. See oli tehtud selleks, et tõmmata suuremal hulgal mainekaid ning rahvusvaheliselt tuntud väliseestlasi Eesti poliitilisse, majandus- ja kultuuriellu. Aga kuna see võimalus (st. topeltkodakodsus) lõi väga halva pretsedendi venekeelse elanikkonna hulgas, otsustati see Kodakondsuse seadusega keelustada.
Katariina 20. november 2005, kl 17.42 |
somm 20. november 2005, kl 18.11 |
Katariina 20. november 2005, kl 19.17 |
Marje 20. november 2005, kl 21.22 |
ei ole 21. november 2005, kl 08.00 |
Männik 30. detsember 2023, kl 16.20 |
Lisa postitus