Feministi nurgake
Kes on satanist?
| saarlane 25. märts 2015, kl 18.07 |
| Karl Kindermacher 25. märts 2015, kl 18.20 | Registreerus: 11 aastat tagasi Postitusi: 856 |
karlile Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Loen su üllitisi ja jääb vägisi mulje, et ootad mi
> dagi head siit.
See kirjutis võttis ikka korralikult kukalt sügama. Kust küll pärinevad sellised meelevaldsed järeldused?
Ehk on selgitus sellses klipis: https://www.youtube.com/watch?v=66e8GJ2FbFw
-------------------------------------------------------
> Loen su üllitisi ja jääb vägisi mulje, et ootad mi
> dagi head siit.
See kirjutis võttis ikka korralikult kukalt sügama. Kust küll pärinevad sellised meelevaldsed järeldused?
Ehk on selgitus sellses klipis: https://www.youtube.com/watch?v=66e8GJ2FbFw
| moosimadu 25. märts 2015, kl 18.27 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
| moosimadu 25. märts 2015, kl 18.31 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
saarlane Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> satanismist
> Kõike antikristlikku võib pidada sa
> tanismiks.
> Mina saarlsaena ja maausulisena enna
> st küll satanistiks ei pea.
Saarlane, kõigepealt peaks ju tunnistama, et kõik mittekristlik ei ole kohe automaatselt antikristlik. Ei ole võimalik olla "anti-" millelegi, mis ei sega ega sekku.
Mul on õuel üks kivi, suur kivi. Muidu on ilus sile muru, ainult see kivi on erinev... Aga kas see segab mind? Eip. Seega ei ole ma kivivastane, mis sellest, et mulle meeldib muru.
-------------------------------------------------------
> satanismist
> Kõike antikristlikku võib pidada sa
> tanismiks.
> Mina saarlsaena ja maausulisena enna
> st küll satanistiks ei pea.
Saarlane, kõigepealt peaks ju tunnistama, et kõik mittekristlik ei ole kohe automaatselt antikristlik. Ei ole võimalik olla "anti-" millelegi, mis ei sega ega sekku.
Mul on õuel üks kivi, suur kivi. Muidu on ilus sile muru, ainult see kivi on erinev... Aga kas see segab mind? Eip. Seega ei ole ma kivivastane, mis sellest, et mulle meeldib muru.
| mandriinimene 25. märts 2015, kl 18.52 |
saarlane Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> satanismist
> Kõike antikristlikku võib pidada sa
> tanismiks.
> Mina saarlsaena ja maausulisena enna
> st küll satanistiks ei pea.
No mida see maausk siis tähendab? Loodu ülistamist Looja asemel? No olgu siis nii. Samas mind tõsiselt huvitab miks maausulised kristlust süüdistavad. Miks nad selle vastu on, et kristlus on kasvanud, maausk aga mitte? Tegelikult on lihtsalt kristlus üks samm edasi sel teel - hakatakse nägema loodu taga ka Loojat ja kui loodu on ilus, siis peab selle Loojal olema väga hea ilumeel ja väga suur tarkus. Ja kas maausulised siis arvavad, et inimesed on iseenesest tekkinud või on nad mõelnud kui suur ime on see, et üks seeme, mis ei sarnane sugugi viljale, mis temast võrsub, hakkab kasvama paljast mullast. Kui seeme mulda ei kuku, siis ei juhtu temaga midagi. Ja mis ime on see muld+ Kust võtab porgandiseemne sellest mullast otsida üles oranži värvi ja sellised maiteomadused? Või maasikas punase värvi ja magusa maitse? Kust tuleb see tarkus, kust on nendele väikestele seemnetele antud see tarkus? Kust on tekkinud selline süsteem, et asjad nii toimivad? Kas see ei ole mitte loodud armastusest minu ja sinu vastu, hoolitsusest minu ja sinu eest, loodud selle poolt, kes meid endidki on loonud? Tegelikult on mullas tuhnimine ja loodusega vahetult kokkupuutumine üks väga hea tee jõuda loodu kaudu Loojani. Neid teid on erinevaid. Lihtsalt üks astub selle väikese sammu sealt edasi, teine jääb loodut imetlema ja üks imeväike side, mis loodut ja Loojat seob, jääb tabamata. See mismoodi keegi sel teel käib, milliselt enda jaoks midagi avastab, võivad olla väga erinevad.
Satanism on siiski kindla süsteemi järgi globaalselt inimeste suunamine, ajupesu, mitte otsingud, loodu või Looja imetlemine, tänutunne jm sedalaadsed asjad. Need on täiesti erinevad asjad. Ilumeel ja headus ei ole kristluse vastane.
-------------------------------------------------------
> satanismist
> Kõike antikristlikku võib pidada sa
> tanismiks.
> Mina saarlsaena ja maausulisena enna
> st küll satanistiks ei pea.
No mida see maausk siis tähendab? Loodu ülistamist Looja asemel? No olgu siis nii. Samas mind tõsiselt huvitab miks maausulised kristlust süüdistavad. Miks nad selle vastu on, et kristlus on kasvanud, maausk aga mitte? Tegelikult on lihtsalt kristlus üks samm edasi sel teel - hakatakse nägema loodu taga ka Loojat ja kui loodu on ilus, siis peab selle Loojal olema väga hea ilumeel ja väga suur tarkus. Ja kas maausulised siis arvavad, et inimesed on iseenesest tekkinud või on nad mõelnud kui suur ime on see, et üks seeme, mis ei sarnane sugugi viljale, mis temast võrsub, hakkab kasvama paljast mullast. Kui seeme mulda ei kuku, siis ei juhtu temaga midagi. Ja mis ime on see muld+ Kust võtab porgandiseemne sellest mullast otsida üles oranži värvi ja sellised maiteomadused? Või maasikas punase värvi ja magusa maitse? Kust tuleb see tarkus, kust on nendele väikestele seemnetele antud see tarkus? Kust on tekkinud selline süsteem, et asjad nii toimivad? Kas see ei ole mitte loodud armastusest minu ja sinu vastu, hoolitsusest minu ja sinu eest, loodud selle poolt, kes meid endidki on loonud? Tegelikult on mullas tuhnimine ja loodusega vahetult kokkupuutumine üks väga hea tee jõuda loodu kaudu Loojani. Neid teid on erinevaid. Lihtsalt üks astub selle väikese sammu sealt edasi, teine jääb loodut imetlema ja üks imeväike side, mis loodut ja Loojat seob, jääb tabamata. See mismoodi keegi sel teel käib, milliselt enda jaoks midagi avastab, võivad olla väga erinevad.
Satanism on siiski kindla süsteemi järgi globaalselt inimeste suunamine, ajupesu, mitte otsingud, loodu või Looja imetlemine, tänutunne jm sedalaadsed asjad. Need on täiesti erinevad asjad. Ilumeel ja headus ei ole kristluse vastane.
| saarlane 25. märts 2015, kl 18.52 |
| viimasele 25. märts 2015, kl 19.02 |
| moosimadu 25. märts 2015, kl 19.16 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
| viimasele 25. märts 2015, kl 19.43 |
| moosimadu 25. märts 2015, kl 19.58 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
| saarlane 25. märts 2015, kl 20.06 |
| mõtiskleja 25. märts 2015, kl 21.01 |
Beemot Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mille põhjal on tekkinud kristlus?
> Kas mitte hi
> rm selle ees, mis tuleb ''pärast elu''ei ole üks k
> ristlust jäivitav jõud? Hirm ja teadmatus paneb in
> imesed kartma nii pimedat tuba kui Jumalat.
No kui see oleks nii primitiivne, siis usk ei püsiks ammu enam. Noor inimene, olgu ta usklik või mitte, ei mõtle surmale ega seda, mis tuleb peale surma. Sa võid ju teda sellega hirmutada, aga ta saadab su pikalt selle hirmutamisega. Tegelikult on see kutse ja puudutus sealt poolt, mis inimese usklikuks teeb, inimene võib küll otsida Jumalat, pöörduda tema poole (näiteks toetuda kirjakohale: kes otsib, see leiab; kes koputab, sellele avatakse) aga ta ei saa ise uskuda paljalt oma jõust ja oma tahtest, oma mõistusest. Inimene ilma sealpoolse abita ei suuda uskuda. Sellepärast ei saa ka keegi kedagi usku pöörata nagu ekslikult arvatakse. Küll saab ta rääkida ja kui Püha Vaim koos tema räägitud sõnaga teist inimest puudutab, siis alles saab see elavaks ka teise inimese jaoks, muidu on vaid jutt. Või nagu moosimadu ütles, on tema jaoks kõik üks muinaslugu, ei enamat, ei elu, ei tõde, ei lootus, ei usk, ei armastus. Ei midagi reaalselt kogetavat, paljad sõnad. Aga seda uskliku osadust (elavat suhet) Jumalaga on muidugi raske mitteusklikul mõista. See siis nüüd minupoolse selgitusena sulle, et kust saab alguse usk inimeses. Aga kristluse tekkest saab lugeda igalt poolt, keda huvitab, leiab kindlasti selle kohta rohkesti infot.
Kartusest veel. Kristlus nimetab küll jumalakartust, aga selle all peetakse silmas puhast südametunnistust ja lepitust Loojaga, mitte hirmu Jumala ees. Ikka juba see sõna Meie Isa räägib milline soe suhe on usklikul Jumalaga. Autoriteet on kindlasti olemas, aga mitte hirm või süütunne. See viimane ilmneb pigemini mõnedes mitteusklikes, kes väga valusalt reageerivad sõnale Jumal. Vot ma ei oskagi öelda, miks neis see sõna hirmu tekitab, mõnel lausa foobiat. Võib-olla on see must südametunnistus või on inimene tegelenud spiritismiga, mis siiski tekitab selliseid ebanormaalseid hirme ja ebaadekvaatset reageeringut. Pigemini siiski viimane variant. Olen näinud kuidas mõne inimese silmamustad kohe muutuvad suureks ja hirmunuks, kuigi selleks ei ole väiksematki põhjust. Ma ise küll arvan, et sellised inimesed vajavad lepitust Jumalaga, sest sellel, kes on lepitatud Jumalaga, kindlasti ei ole hirmu Jumala ees, vastupidi, on austus ja tänu ja armastus. Ja armastus ajab hirmu viimseni välja. Aga vot need n-ö vaimude väljakutsumised ja muud spiritismiga seotud asjad hakkavad teda hirmudega takistama Jumala juurde tulemast. See jutt võib tunduda ulmeline siin, aga ma olen kohanud selliseid inimesi ja siin pole jutt üldse selles, et neile usku peale surutakse, vaid nad ise kannatavad nende hirmude all ja otsivad sellest väljapääsu. Jah, see on vaimumaailm. Niisama suur kui on nähtav maailm, on ka nähtamatu maailm, mis inimest mõjutab ühel või teisel viisil. Jumala Vaim aga ei tekita sellist hirmu inimeses, vaid pigemini rahu ja rõõmu. See on selle hirmu vastand just.
NB!Mitte solvuda mitteusklikel, see on lihtsalt minu nägemus asjast. Ärge võtke seda kui süüdistust ega ka teie paikapanemist, suhtuge täiesti neutraalselt ja eelarvamusteta. Mõelge sellele, et te ise räägite usklikest igasuguseid tobedusi, mida neil lugeda tuleb, taluge siis ka nende mõtteid ja arvamusi teie kohta, lubage neil oma mõtteid ja maailmavaadet avaldada. Suhtuge selliselt, et maailmas on erinevaid inimesi, erinevaid maailmatunnetusi ja kõigil on õigus oma nägemust ja arvamust avaldada.
-------------------------------------------------------
> Mille põhjal on tekkinud kristlus?
> Kas mitte hi
> rm selle ees, mis tuleb ''pärast elu''ei ole üks k
> ristlust jäivitav jõud? Hirm ja teadmatus paneb in
> imesed kartma nii pimedat tuba kui Jumalat.
No kui see oleks nii primitiivne, siis usk ei püsiks ammu enam. Noor inimene, olgu ta usklik või mitte, ei mõtle surmale ega seda, mis tuleb peale surma. Sa võid ju teda sellega hirmutada, aga ta saadab su pikalt selle hirmutamisega. Tegelikult on see kutse ja puudutus sealt poolt, mis inimese usklikuks teeb, inimene võib küll otsida Jumalat, pöörduda tema poole (näiteks toetuda kirjakohale: kes otsib, see leiab; kes koputab, sellele avatakse) aga ta ei saa ise uskuda paljalt oma jõust ja oma tahtest, oma mõistusest. Inimene ilma sealpoolse abita ei suuda uskuda. Sellepärast ei saa ka keegi kedagi usku pöörata nagu ekslikult arvatakse. Küll saab ta rääkida ja kui Püha Vaim koos tema räägitud sõnaga teist inimest puudutab, siis alles saab see elavaks ka teise inimese jaoks, muidu on vaid jutt. Või nagu moosimadu ütles, on tema jaoks kõik üks muinaslugu, ei enamat, ei elu, ei tõde, ei lootus, ei usk, ei armastus. Ei midagi reaalselt kogetavat, paljad sõnad. Aga seda uskliku osadust (elavat suhet) Jumalaga on muidugi raske mitteusklikul mõista. See siis nüüd minupoolse selgitusena sulle, et kust saab alguse usk inimeses. Aga kristluse tekkest saab lugeda igalt poolt, keda huvitab, leiab kindlasti selle kohta rohkesti infot.
Kartusest veel. Kristlus nimetab küll jumalakartust, aga selle all peetakse silmas puhast südametunnistust ja lepitust Loojaga, mitte hirmu Jumala ees. Ikka juba see sõna Meie Isa räägib milline soe suhe on usklikul Jumalaga. Autoriteet on kindlasti olemas, aga mitte hirm või süütunne. See viimane ilmneb pigemini mõnedes mitteusklikes, kes väga valusalt reageerivad sõnale Jumal. Vot ma ei oskagi öelda, miks neis see sõna hirmu tekitab, mõnel lausa foobiat. Võib-olla on see must südametunnistus või on inimene tegelenud spiritismiga, mis siiski tekitab selliseid ebanormaalseid hirme ja ebaadekvaatset reageeringut. Pigemini siiski viimane variant. Olen näinud kuidas mõne inimese silmamustad kohe muutuvad suureks ja hirmunuks, kuigi selleks ei ole väiksematki põhjust. Ma ise küll arvan, et sellised inimesed vajavad lepitust Jumalaga, sest sellel, kes on lepitatud Jumalaga, kindlasti ei ole hirmu Jumala ees, vastupidi, on austus ja tänu ja armastus. Ja armastus ajab hirmu viimseni välja. Aga vot need n-ö vaimude väljakutsumised ja muud spiritismiga seotud asjad hakkavad teda hirmudega takistama Jumala juurde tulemast. See jutt võib tunduda ulmeline siin, aga ma olen kohanud selliseid inimesi ja siin pole jutt üldse selles, et neile usku peale surutakse, vaid nad ise kannatavad nende hirmude all ja otsivad sellest väljapääsu. Jah, see on vaimumaailm. Niisama suur kui on nähtav maailm, on ka nähtamatu maailm, mis inimest mõjutab ühel või teisel viisil. Jumala Vaim aga ei tekita sellist hirmu inimeses, vaid pigemini rahu ja rõõmu. See on selle hirmu vastand just.
NB!Mitte solvuda mitteusklikel, see on lihtsalt minu nägemus asjast. Ärge võtke seda kui süüdistust ega ka teie paikapanemist, suhtuge täiesti neutraalselt ja eelarvamusteta. Mõelge sellele, et te ise räägite usklikest igasuguseid tobedusi, mida neil lugeda tuleb, taluge siis ka nende mõtteid ja arvamusi teie kohta, lubage neil oma mõtteid ja maailmavaadet avaldada. Suhtuge selliselt, et maailmas on erinevaid inimesi, erinevaid maailmatunnetusi ja kõigil on õigus oma nägemust ja arvamust avaldada.
| moosimadu 25. märts 2015, kl 21.21 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Aitäh, mõtiskleja, et sa kirjeldasid siin oma suhet jumalaga.
See on kindlasti soe ja hirmust vaba.
Ma ei tea beemoti arvamust, kuid mina sinuga siin väitlema ei hakka, sest veenda ma sind milleski ei taha ja mu arutlemist kristluse ajaloo üle ei taha jälle sina teada, sellest oled sa juba pisut pahaselt teada andnud.
Jääme omavahel rahusse, kui sulle sobib.
Kirjelduse eest ikkagi aitäh.
See on kindlasti soe ja hirmust vaba.
Ma ei tea beemoti arvamust, kuid mina sinuga siin väitlema ei hakka, sest veenda ma sind milleski ei taha ja mu arutlemist kristluse ajaloo üle ei taha jälle sina teada, sellest oled sa juba pisut pahaselt teada andnud.
Jääme omavahel rahusse, kui sulle sobib.
Kirjelduse eest ikkagi aitäh.
Lisa postitus