ähh... see on ette surnud vaidlus siin. olen sellest juba ammu aru saanud.
tuleb mõista, et ameteid on erinevaid. hilinemist ei saa lubada postiljon, õpetaja, kassapidaja, bussijuht jne. nemad juba teavad seda tööd vastu võttes konkreetse töö nõudeid. nendel kohtadel ongi oluline, et inimene on kindlal ajal kindlas kohas kuna seda konkreetset tööd saabki teha ainult konkreetsel ajal konkreetses kohas. bussijuhi ja kassapidaja puhul ei ole kodutöö päev lihtsalt võimalik.
samas kontoriinimesed, kelle tööks ei ole otseselt inimeste vastuvõtt, võivad tööd teha ka kodus. ometi leidub alati kontoris teatud hulk "tagumiktunni usku inimesi, kes on punktipealt õigel ajal tööl ja siis joovad 2h kohvi, pläkutavad, loevad delfit jne. juba tund enne tööpäeva lõppu loevad sekundeid ja kui kell kukub, siis pastakas kukub. TÖÖD nad põhimõtteliselt suure osa päevast ei tee. ületunde pole ka nõus tegema. aga vinguvad nende kallal, kes tulevad tund aga hiljem, asuvad kohe tööle, punktuaalselt lõunale ei kima ja õhtul ei vahi kella, vaid seda, et töö tehtud saaks.
need kaks erinevat tüüpi inimesi ei hakka kunagi üksteist mõistma.
vastates teemaalgatajale - jah, olen sisse maganud, hiljaks jäänud jne. enamasti siis kui on mingi varane koosolek või kokkusaamine vms kokku lepitud olen õigel ajal kohal. muidu nii täpselt minuteid ei loe. ei vaevu isegi teada andma kui hilinen kuni pool tundi. kui ka rohkem sisse magan, siis tööle lähen ikkagi, sest töö ju vaja ära teha.
ja ei ole see asi nii must-valge, et lepingus kirjas mingid ajad ja siis peadki nii tööl olema. pljudes kohtades seavad töösisekorra eeskirjad vm dokustaadid ette, mis on tööaeg ja töölepingus ei saa seega midagi erinevat olla. Seega tean mitmeid, kel töölepingus 8-17, aga ülemusega kokkulepe, et töö tegelikult vaba graafiku alusel. siin sõltub väga palju inimsuhetest ja ülemuse mõistlikkusest - kumb on tähtsam, kas see et töö on tehtud või see, et töötaja 8-17 kontoris istus?