Huvitav on tõdeda, et nii paljud naised on juba lapsest saadik tundnud, et nad ei soovi lapsi. Nagu minagi. Mulle ei meeldinud nukud ega kodu mängimine, vaid eelistasin autodega mängida ja poistega puu otsa ronida. Ja mul pole kunagi tulnud tunnet, et soovin lapsi, olles nüüdseks 38 a. Ema instinktid puuduvad. Minu jaoks tähendab lapsesaamine ka suurt vastutust ja arusaama, et peab väga pikaks ajaks oma elust loobuma. Lisaks on laps suur kuluallikas. Ma olen kõrgharitud ja teenin üle Eesti keskmise palka, kuid ei kujuta ette, kui peaksin veel kedagi selle raha eest üleval pidama. Ma ei suudaks lapsele piisavalt pakkuda. Pluss muret on lapsega pikaks ajaks. Kõige tipuks olen ma lesbi ja sellest sain aru enda 20ndate alguses. Ei ole lihtsalt meeste poole füüsilist tõmmet. Ja ilma meheta on ka keeruline lapsi saada. Seega mulle tundub kõik loogiline.
Samas leian, et ei peaks kedagi halvustama, kellel on lapsed või kellel neid ei ole. Tuleb aktsepteerida inimesi oma erinevate soovide ja eelistustega. Seni, kuni teistele liiga ei tehta, ei tohiks olla ju see ka teistele probleem.

Tuleb aktsepteerida inimesi oma erinevate soovide ja eelistustega.*
Kohe hea lugeda, kui naine ilusti põhjendab, miks ta ei taha ei last ega ema olla. Lugu oleks vist aga hoopis teine, kui mees midagi ei tahaks ja ilusti põhjendab. Eks naistele olegi rohkem lubatud, nõrgem sugu ikkagi.

mehed tavaliselt ei põhjenda midagi. lihtsalt hiilivad lastele elatisraha maksmisest kõrvale, varjavad sissetulekuid jne. justkui oleks ainult selle nõrgem soo ülesandeks lisaks järglaste sünnitamisele need ka üles kasvatada.

Mitte keegi ei pea mitte kellelegi mitte midagi põhjendama. Igal inimesel on õigus teha omi valikuid ja elada oma elu täpselt nii, nagu ta soovib. Kes soovib lapsi see saab need ja kes ei soovi, see elab oma elu ilma lasteta. Alles hiljuti oli saade lastekodudest, soovimatuid lapsi on niigi palju kes on vanemate poolt unarusse jäetud, niiet pigem tuleks halvustada neid, kes on ilma igasuguse vastutustundeta need saanud, aga mitte neid, kes juba teavad, et ei sobi vanemateks ja lapsi ei soovi. Või siis näiteks kasvõi ''Kodutunne'' - kus elatakse poolkülmas ja hallitanud majas, kari lapsi kukil, aga selle peale varem mitte keegi ei mõelnud, kas elamistingimused on ikka piisavad, et neile lastele elamisväärset elu võimaldada.

Mida te kiunute naised. Kas mehed vägistavad teid, et neist alatasa halba rääkida. Ei maksa elatist ja ei huvitu lastest jne jne. Ise te ju valite neid ja annate kergekäeliselt keppi. Nõudke siis kondoomi kasutamist või võtke ise pille, kui sellised probleemid tuska teevad, kuid jalgevahe ikka sügeleb.
Kandke auga voorusevööd ja ärge mögisege ainult, et see mees on paha ja see mees on jobu. Üks õige naine ei kepi igasugu tolvanitega kohe lapsi tegema, et hiljem kibestunult kõiki mehi maha teha, et too lasi jalga ja ei toeta.

Eelmisele. Mis sa ikka pahandad, naissugu lihtsalt on selline ja nende loomise juures on vist midagi nihu läinud. Alguses pyritakse armastusega ladva otsa, et siis see sealt alla visata ja takka parastada ka veel. Alguses ei tea naine ise kah, et lapsed seda pealt hakkavad vaatama.

Kunagi sarjas "Mirabilia" ilmus raamat "Naiste maailm". Päris õpetlik. Kellel võimalus, lugege, kui pole seda juba teinud.

Kokkuvõtvalt on iga raamat kellegi isiklik, eelistatud arvamus millestki. Viimistletud, ahvatlevaks tehtud, myyv ja propageeriv. Sõltuvuse tekitamiseks, et ostetakse veel järgmisi ka, kui kirjanik ise muidugi enne otsi ei anna. Seega, samahästi ja veel paremini võib lugeda suvalisi foorumeid või blogisid, et inimest ennast tundma õppida. See aga pole absoluutne tõde, igayks uskugu omi tõekspidamisi, raamatutarkusi ja seda mida usub.

See Alu on veel feminist ka - pärapõrgu. Ei kommentri enam.