Eks ta ole ikka mehe sisemine hirm! Korra nähes oma naist teisega armatsemas vabastad sa endas selle hirmu, hiljem ei loe kas naine käis teisega väljas või ei! Sa vaatad sellele teise pilgu läbi, kui sa armastad kedagi, siis sa ei pea teda ju oma omandiks pidama. Seksides me ju mõtleme sellele, et endal oleks hea ning normaalne oleks mõelda, et partneril oleks ka hea ning teha selleks endast kõik olenev. Siit laieneb see tunne sellele, et kui naine kogeb kellegi teisega midagi võrratut, siis see on ju temale hea ja kui see temale on hea, siis miks peaks seda talle keelama, sest mina ju ei taha, et mulle midagi keelataks, eriti kui see on nii hea! Kas hirmust, et äkki teine on parem ja naine lähebki selle parema juurde ära või et naisel tekib võrdlus moment (mees tahab ju süütut, kes pole kunagi kedagi teist näinud ega tundnud)? Minu arust valed hirmud, kõik selle pärast, et me saaksime lasta oma egol end mugavalt tunda, kui korra oled endale saanud, siis enam ei pea pingutama, ning nii see seks magamistoas ära surebki, sest tead ju juba ette, mida millal tehakse, aga et endal kihku üleval hoida otsime vaheldust! Seksrevolutsioon on ära vajunud, nagu kõik revolutsioonid, sest lõpuks muutuvad kõik mugavaks, uus idee muutub aja pikku vanaks ideeks ning ajalugu kordub ja ratas veereb...
Huvitav, kas naine ei tunne siis seda tunnet, et kui oled kogenud midagi võrratut, siis püüad seda oma kaaslasele edasi anda, panna teda tundma seda, mida sa ise tundsid?
Mis puutub sügavasse kiindumusse, siis vaba suhte korral on see vahest veel sügavamgi, unustada valed, rääkida kõigest mida tunned, anda kõike paremat edasi, nautida seda millest teine naudingut tunneb, elada talle kaasa...
Sellised on minu mõtted, kuid selliseid on ju vähe ning naisigi annab tikutulega otsida!