jään selles suhtes eriarvamusele. kui ikka tean, et see mees on minu jaoks õige, ei hakkaks paari kõrvalehüppe peale stseene tegema ja lahutust nõudma. suhtest sirge seljaga välja astuda on lihtne, aga pole ju garantiid, et järgmine partner 100% igas olukorras monogaamiks suudab jääda.
olles tutvunud oma "seikluslikul" eluperioodil paljude abielumeestega, võiks statistika mõttes ära mainida, et ainult Üks neist ei avaldanud soovi esimesel võimalusel voodisse hüpata. see üks oli juba 5-kümbine ja hetkel kõrvuni armunud omavanusesse naisesse....kes paraku polnud küll tema seaduslik abikaasa:p
ülejäänud olid valmis kohe käe püksi ajama või oma naise maha jätma, tegid kalleid kingitusi, kutsusid reisile jne. kõigil neil olid usaldavad abikaasad kodus ootamas... olenemata vanusest ja sotsiaalsest staatusest on meeste käitumine üsna ühesugune- kohates meeldivat naist ärkab jahiinstinkt ja altari ees antud tõotused ununevad hetkega.
seega ma ei loo isaste suhtes illusioone. õnneks saab neid armastada koos nende nõrkustega;p
moosimadu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
>Fantaasiaid võib olla, aga ma arvan, et hetkel, kui ei su
> uda enam vastu panna proovimise mõttele, on eelmin
> e suhe läbi.
ahzooloog,
õnneliku suhte eelduseks ongi, et suudetaks partnerit koos tema pisivigadega armastada, nagu just moosimaole mainisin.
minu võimalikud vürstide ja vürtside lisamised ei muudaks eriti midagi.
aga kui sind nii väga huvitab, siis praeguse mehe kõrvalt pole kordagi võõrast vürtsi degusteerinud. paar korda on küll suur himurus peale tulnud, aga mitte seepärast, et oma mees kehvem oleks. lihtsalt olid absurdselt seksikad tüübid, kellega kahekesi jäädes oleks riided nagu iseenesest seljast libisenud:p paraku sellist võimalust ei tulnud ja paari kuuga oli "roosa udu" haihtunud.