Loe siin seda loba ja nukrus tuleb peale. Kas tõesti hakkab kellelgi sest kergem, kui üksteist, veel enam - üldistatult kõiki - eneses keeva sapiga üle kallame? Miks teeb kurjustajat tigedaks see, et keegi maailma (tema arvates) läbi roosade prillide näeb ega leiagi midagi virisemisväärset? Miks peab üks isane, kes (minule) teadmata põhjusel vaid (enda arust) virisevate naiste otsa kukub, selle mulje põhjal kogu eesti naissoole vee peale tõmbama? Kas poleks mõistlikum oma sapp kodus peldikust veega alla lasta ja alles siis teiste ette tulla, pidades alati meeles, et: "Naerata - ja maailm naerab sulle vastu!" Piisab sul vaid pilves moega ringi käia, kui ongi maru kohal ja kõik inimesed ning kogu ilm sulle kole, paha, tige. Naerata - ja ükski tigedik ei julge sind tülitada, sest kardab saada hea tuju nakkust. Ja mõnest eriti jultunust hoia lihtsalt eemale, ära raiska end selliste peale.
Aastate jooksul olen kohtunud oi-kui-paljude inimestega ning julgen väita, et virisejaid, kibestunuid ja muidu õelaid (nagu ka kõigi muude iseloomujoontega) inimesi on üsna võrdselt nii meeste kui naiste hulgas. Seega - igasugused asjatud üldistused on alti kohatud.
Olen ise paadunud optimist ja püüan käituda just eeltoodud soovituste kohaselt. Proovi sinagi, Roberto, ning sa näed, et maailm tõesti koosnebki (vähemasti suurelt jaolt) päikesejänkudest, nagu vaimukalt väitsid.