Keskmik. Vastan Su küsimustele järjekorras. Ei, tampoone ostame koos - siis kui supermarketis toitu ostmas käime. Kui üks hommik ärkan ja leian tühja voodi ja tühjad pihud, siis on mul ikka voodi, katus peakohal ja töökoht, kuhu hommikul minna ja teenida uus raha. Kui ka töökoht peaks kaduma, on mul piisavalt teadmisi ja töökogemust, et leida uus.
Vaat, ma usaldan oma meest. Ok. Olgem ausad - ma usaldan teda rahaasjades. Selles osas, et kas minu komandeeringu ajal lilled kastetud saavad, ma teda ei usalda :-) Ma mõistagi poleks temaga ju abiellunudki, kui ma teda rahaasjades ei usaldaks. Perekond tavapäraselt eeldab ju ühist rahakotti, vähemalt ühist rahapoliitikat majapidamises. Noh ja meie majas on see rahakott finantsdirektori käes.
Mis puutub sellesse, et kui mees peaks mind ootamatult maha jätma ja rahaga jalga laskma, siis eks ma müün oma aktsiad maha.
Vähemalt osa.
See, et ma ei armasta järge pidada igapäevaste rahaasjade üle ning poes kaaluda, kas ma võin need sukad osta ja kui palju saapa-ost siis edasi lükkuks, ei tee minust veel ogarat. Ma eelistan, et minu pere rahavoogude üle oleks ammendav ülevaade vähemalt ühel pereliikmel.
Ja tänan, Feliks, just nii see on.