Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Shovinisti nurgake
mida uskuda?
 
.Kaisa 02. jaanuar 2002, kl 17.20
EVA.
Siin on sulle palju soovitusi antud./saada kus kurat v6i otsi armuke jne....Nii impulsiivselt ei soovita siiski k"ituda.Sa armastad oma meest ja see on normaalne.Oled praegu v"ga 6rn ja kergesti haavatav.K6igepealt proovi ikkagi oma abielu p""sta.Selge see,et kui juba armuke on teie vahel,siis k"itub mees sinuga just nii nagu ta seda praegu teeb.Hyppab sulle peale ja provotseerib.Ning kui hakkad kodus ta peale l6ugama ja tylitsema,siis seda kiiremini see armastusenatuke,mis tal su vastu veel siiski alles on,otsa saab.Milline mees armastab sellist naist,kes lahendab tylisid karjumise ja ultimaatumitega?See ei t"henda seda,et pead nyyd k6igega leppima ja lihtsalt ootama,kuna k6ik l6peb.Yks asi,mida minu arust sa teha ei tohiks,on see,et pakid ise oma k"ega mehe asjad ja t6stad ukse taha.Anna teada,et ta peab siiski tegema valikud ja kui tahab t6esti minna,siis sina ei tohi tema asju pakkima hakata,isegi tema palumise peale mitte.Teine asi,"ra otsi seda armukest ja "ra pyya tema k"est selgitust n6uda.S"ilita oma enesev""rikus.Yks hea n6ks,mis minu puhul kunagi toimis,oli see,et v6tsin meie yhise auto,pakkisin asjad ja s6itsin kolmeks p"evaks teadmata suunas.Koju j"tsin viisaka kirja,et mida ta siis otsustab,aga mina ei kavatse MITTE KELLEGIGA v6istlema hakata ja meest ka kellegiga jagada ei kavatse.Kirjutasin,et kui nende armastus on ikka NIII suur,siis andke aga minna ja saagu teid palju olema!Ei taha tylitseda ja annan sulle ning endale m6tlemise aega,eraldi olles,et ei peaks nii madalale langema,et teineteisele n6medusi n"kku ytlema hakata.Meile sellest kolmest p"evast aitas.
Alati peab ikka pyydma hoida seda,mis paljude aastate tulemus.Mees on ka sul praegu segaduses,noor tibi,nagu teine noorus,selleparast "ra lase latti madalaks,tee t66d endaga ja leia endas yles see sarm,mis teid mehega kunagi kokku viis.Ei ole yheseid soovitusi.Pead ise tundma,mida sa tahad ja kui palju oled v6imeline oma heaolu ja 6nne nimel ohvreid tooma.
Minu parimad soovid sulle,Eva.
 
mees2 02. jaanuar 2002, kl 18.50
amica,
Kuidas see sind puudutab??? Antud juhul vastasin eva küsimusele, selleks see foorum siin ongi. Kui sul on mingi probleem pane üles kuid sinu adresseeritud arvamusest ei pea ma midagi. Mida loo autor soovib seda näen ja sellest lähtuvalt ka kirjutan
 
amica 02. jaanuar 2002, kl 19.02
mees2
alati ei saa probleemide teket ja lahendust ISE ENDAST leida
üldiselt olen sinuga ju nõus, kuid kui mees on siga siis on see tema probleem ja hakata naisele rääkima, et too otsigu probleemi põhjust omaenese käitumisest on pehmelt öeldes eksitav
(näit. vägivaldsete meeste puhul (sinu suhtumist tean))
 
mees2 02. jaanuar 2002, kl 19.12
amica,
Esiteks, probleem tekib igaühel tulenevalt temast enesest ja ka lahendus peitub samas
Teiseks, eva ei nimetanud oma meest seaks ja mina ei ole evale rääkinud midagi mida ta peaks tegema. Eva küsimus oli kas antud loos on võimalik positiivne lahendus. Kas ta valib positiivse või negatiivse on tema otsustada
 
äiu 02. jaanuar 2002, kl 19.27
 
Fööniks 02. jaanuar 2002, kl 19.29
Mina toetan mees2 arvamust. Eva-sugusel naisel on (vist?) radikalismist suht vähe abi. Võimaluse edasielamiseks peab leidma tema. Aga võimalusi ONGI erinevaid. Ja seda, kes on siga ja kes on süütu kannataja, ei saa siin meie otsustada.
 
amica 02. jaanuar 2002, kl 19.53
muidugi-muidugi, selline mees on tõeline kingitus, kes väidab et naine on ise loll kui valel ajal valesse tuppa satub, irw...

btw. kas vägistatavad ja pedofiilide ohvrid on ka ise oma kurvas saatuses süüdi - niisama küsimus mees2-le
 
Fööniks 02. jaanuar 2002, kl 20.09
amica: kuule, suht nagu kohatu võrdlus!!! Mõtle nats, miks ühiskond on teinud vägistamise ja pedofiilia kuriteoks (seega karistatavaks). Armukeseomamine ei ole kuritegu. Väide: mehel on teine, järelikult on mees siga, ei ole kuigi loogiline (me ei tea kõiki nüansse, tausta, mida iganes). Eva küsis ainult, kas saab neil mehega veel miskit pos. välja tulla. Miskit head, pärast seda kui sellised asjad on olnud. Ta ei küsinud, kas tema mees on siga. Mees2 vastas: saab. Ongi kõik. Kui sina arvad, et ei saa, siis see ongi sinu arvamus. Kui see on sinu kogemus, siis on see ka vaid sinu KOGEMUS. Ju siis mehel nr. 2 on kogemus teistlaadne. Siit ka vastus Evale: niisama kirju nagu on elu üldiselt on ka võimaluste spekter. Sõltub sinu taluvusest, sõltub mehest, sõltub petmise põhjustest-tagamaadest (rahuldamata vajadustest siis). Me ei tea seda kõike, Eva, ainult sina tead. Aga põhimõtteliselt ei ole mitte kunagi mitte miski välistatud.
 
mees2 02. jaanuar 2002, kl 20.09
amica,
Ma ei kasutaks siin sõna "süüdi", kuid provotseeriv käitumine vägistatavate poolt on seda soodustav küll. Tavaliselt ohvrid seda enesele ei teadvusta, provokatsioon on alateadlik, sellel omakorda omad põhjused. Lastega on lugu veidi keerulisem, tuleb vaadata nende vanemate poole
 
.Kaisa 02. jaanuar 2002, kl 20.21
Teema l'heb teravaks,vist!?
amica,le.
Toetan mees2e arvamust.Ja mina ei lugenud kuskilt v"lja,nagu mees2 oleks syydistand evat,nagu oleks ta ise oma kurvas saatuses syydi.Lihtsalt on ju nii,et kui abikaasade vahel on probleem,siis on syy m6lemapoolne.Ja probleemide lahendamisel ongi nii,et kord on initsiatiiv yhe k"es,kord j"lle teise k"es.Oma heaolu nimel peab ju alati pingutama,minnalaskmine on vale l"henemine asjale.K6ik me eksime,ning ideaalne oleks,kui p""ster6nga viskab esimesena ikka oma kaasa.
Nii arvan mina.
 
amica 02. jaanuar 2002, kl 20.27
kuule, Fööniks, ma räägin konkreetselt selle naise mõnitamisest ja sul peaks häbi olema, kui õigustad eva mehe käitumist, naisterahvas nagu sa oled (või ei ole)...
kas sinu meelest on normaalne kui naine ei tohi omaenese kodus vabalt toast-tuppa käia!?

ja mees2 saab ilmselt sinu tuhaste tiibade kaitsetagi hakkama, naise peksmine on ka paragrafiga karistatav, sellest johtuvalt ka see küsimus (mees2 saab aru, mida konkreetselt mõtlen)
 
mina 02. jaanuar 2002, kl 20.33
siit veelkord moraal, et pole üldse mõtet abielluda. ise muudate oma elu kannatusterajaks
 
Fööniks 02. jaanuar 2002, kl 20.33
mees2 - muide, vägistamise asjus on mulle kah nagu tundunud, et see on selline imelik nähtus, et naisel nagu suuremad õigused väita, et "oli vastu minu tahtmist". Tegelikult on jah suht palju nn. vägistamisi, kus naine hakkab hiljem mõtlema, et "ega ma väga tahtnudki". Meil vist polegi nii hull veel see asi, aga Ameerikas on selle nimi "date-rape". Noh et lähen mehega välja, siis läheb asi niikaugele, ma lasen kah nagu minna, aga väga ei meeldi. Ja ongi vägistamine valmis. Jamps.
 
Fööniks 02. jaanuar 2002, kl 20.39
amica: ärand nii kurjaks mine :)

Mul ei ole kunagi olnud häbi väita asju, mida väidan. Nii ka nüüd. Ma EI räägi toast tuppa käimisest ja selle pärast häbenemisest. Ma lihtsalt tean, et palju asju, mida siin keegi võiks kirjutada, võivad olla lihtsalt lugejate jaoks suht kontekstist välja kistud. Sellepärast ma väidan jätkuvalt, et see olukord, mida Eva kirjeldas, ei saa olla nii absoluutselt suhte lõpetamise aluseks. Miks? Vaat, just sellepärast, et Eva ise pole siiani seda selleks pidanud. Ta on öelnud, et mes käitub ka tema suhtes armastavalt. Kuulge, noored, saab küll armastada kahte inimest korraga... saab olla segaduses ja mitte suuta otsustada. Kui Eval on närvi anda mehele aega otsustamiseks... Milleks teda hukka mõista või arvata et ta seepärast viletsam naine on kui teie??? Mina nii ei arva,
 
amica 02. jaanuar 2002, kl 20.53
sa lõid mind oma vägistamise jutuga täiesti sõnatuks, Fööniks, uskumatu suhtumine naisterahva poolt...
 
Fööniks 02. jaanuar 2002, kl 21.05
amica: uskumatu - miks?????

Oletame et on olukord, kus mees ja naine saavad tuttavaks. Joovad natuke koos, siis kõnnivad käsikäes meespoole koju. Edasi? Mees hakkab suudlema, kallistama, naine laseb sel sündida. Läheb kuumaks... riided tulevad seljast. Nüüd edasi - naine ütleb: äkki me ei peaks? mees jätkab samas vaimus ja naine laseb kõigel sündida, aga ei naudi kah. KAS see on vägistamine??? Sorri, ilmselt olen liig palju ameerika filme vaadanud :(

Mina arvan, et see ei ole vägistamine.
 
Feliks 03. jaanuar 2002, kl 08.43
Maailm on õnneks (või kahjuks) nii rikas oma võimalust epoolest et ma järjest harvemini üllatun asjade üle, mis võiksid üllatada - ma olen seda ju ba näind. Ka Eva võib (aga ei pruugi) oma mehega tulevikuski hästi läbi saada. Oli ju aeg, kui nad omavael said hästi läbi...teoreetiliselt - miks nad ei võiks ka tulevikus saada? Andestamisjõud on suur asi...ja andestamine ei võrdu mu meelest kunagi jalamatiks olemisega..pigem on see oreool, see on kõrgem võime. Osates andestada suudab inimene ka võimaliku valu kergemini välja kannatada.
Igasugused radikaalsed ettevõtmised, nagu lõpetamised, on tõhusad, kuid kunagi pole nad pariad. Olgu näide kasvõi meditsiinist - võib opereerida miski tõve välja...aga arm jääb järgi..armi saab kaotada vaid uue (ilu)operatsioniga...või siis kasvab arm nähtamatuks.. aga lõpuks me harjume selle armiga ja see ei sega meid enam:)
 
Tess 03. jaanuar 2002, kl 09.58
Eva
Tihti kõige raskem inimese jaoks ongi iseeneses selgusele jõudmine.Nüüd on see kõik juba juhtunud ja olnut ei saa olematuks kustutada
Kui sina, Eva jaksad anda talle aega...sedasama, mida ütles Fööniks...siis võib sogane vesi selgineda ja julgen väita, et see selgelt veepinnalt paistev minakuju võib enseselegi väga üllatavalt võõras olla.
Sai nüüd vist tobedalt keeruline jälle.
Sinu jutust võib järeldada, et see kõrgem võime( nagu Feliks nii ilusti kirjeldas) on sul olemas.Andestamisega saad sa hakkama, kas ka koos edasiminekuga sõltubki vist, palju mehel selgusele jõudmiseks aega läheb ja kas sinu jaoks see aeg liiga pikk pole.
On ta lasknud enesega rääkida?On ta aru saanud, et sa katki oled ja, et ta haiget teeb?
 
donna 03. jaanuar 2002, kl 10.07
Arm jääb ju sellegi poolest ja seda ei saa päriselt nähtamatuks teha. Usun, et on võimalik, et selline suhe nagu eva ja ta mehe vahel on, päris kaua vastu peab. Seda aga ainult tänu sellele, et eva on valmis ignoreerima endale tehtud valu. Kuid pettumused ja haavamine teevad lõpuks ikkagi oma töö. Päriselt see suhe ei taastu oma endisesse olekusse kunagi. Inimesed arenevad ja elu edasi minnes muutuvad ka väärtushinnangud. Võimalik, et eva mees valib tema ja jääb oma pere juurde ning ei lahku sealt kunagi (mõned oskavad oma vigadest õppida)aga see arm jääb siiski ning vähimagi "ilma muutuse" korral hakkab valutama. Mina arvan, et valulävi võib olla suurem või väiksem aga ta on olemas ning loota, et kõik jälle vanadesse rööbastesse tagasi läheb on eva poolt lihtsalt enese pettus.
 
eneL 03. jaanuar 2002, kl 10.35
Fööniksile:
Mõtlesin selle vägistamise jutu üle järele. Ega see vist vägistamine pole, kui mees EI TAIBANUD, et naisel on huvi kadunud. Aga üldiselt natuke juhm mees on küll. Mees aga, kes TAIPAB, et naisel huvi kadus, aga jätkab, on ikka väga tuim kuju ja sellisega küll tegemist ei teeks rohkem.
Aga üldiselt - eks viga ole natuke naises, et ta ei suuda oma soovidest selgemalt teada anda. Sellisel juhul, kui ta ise pole oma soovides kindel, pole muidugi kedagi süüdistada.
 
eneL 03. jaanuar 2002, kl 10.49
amica:
tõesti on Fööniksil minu meelest õigus - inimesed peavad ise oma tunnetes teineteise vastu selgusele jõudma. Kui nad kunagi hakkasid koos elama, siis ju nad teineteises midagi leidsid.
Minu jaoks on kah natuke karvu turri ajav situatsioon, kus mees eeldab, et telefonikõne ajal ei tohi diskreetselt ja lähtuvalt seitsmendast meelest astuda teise tuppa, aga miskipärast arvan, et SEE situatsioon ei ole mitte kohe tekkinud seoses armukesega, vaid samalaadsed suhted on neil kogu aeg olnud.
Piirid, millest üle ei astuta - mida võib ja mida mitte - pannakse ikkagi paika alati suhte alguses. Kuna kirjutaja pole probleemina kurtnud seda, et mees on hoolimatu vms., siis seda ei saa probleemiks lugeda. Antud situatsioonis häiris rohkem naist see, KELLELT oli telefonikõne, mitte olukord ise
Inimesed on erinevad - asi, mis Sinu jaoks on probleem, ei pruugi teise jaoks probleem olla ja vastupidi
 
Fööniks 03. jaanuar 2002, kl 11.52
EneL'ile: vat seda ma selle vägistamisjutuga mõtlesingi - et seadusest tulenevalt on kõik tõlgendamise küsimus ja mitte iga ebaõnnestunud (naisele ebameeldiv) suguakt pole veel vägistamine.

teise tuppa minekust.... mõtlesin järele ja Eva peaks paluma oma mehelt diskreetsust... seda mees ju ikka suudab pakkuda... kui ta veel Evast veidigi hoolib. Sest muidu on nii, et järgmiseks vedeleb armukese päevituskreem autoistmel ja tema juukseklamber tuleb pesu sorteerides välja mehe püksitaskust. To be continued. Sellised asjad solvavad ja teevad väga haiget.
 
amica 03. jaanuar 2002, kl 12.14
kulla eneL, minu meelest oli see eva jaoks väga alandav, ega ta muidu siin teemat ei tõstataks, loodetavasti sai ta piisavalt kinnitust, et kirjeldatud situatsioonis pole reeglina midagi tavapärast ja loomulikku - enamik naisi viskaksid oma mehed uksest välja sellise jutu peale,
loomulikult pole ideaalset abielu olemas, ideaalseid inimesi samuti (võib-olla), kuid alandusi ja mõnitamist ei peaks küll ükski endast lugupidav naine taluma,
kui neil juba selline ligadi-logadi pereelu on, siis võiks seda ju siiski diskreetselt elada...

(P.S ja vägistamine on vägistamine ka juhul, kui naine poole akti pealt ütleb, et ei soovi jätkata ning mees seda ignoreerib)
 
Fööniks 03. jaanuar 2002, kl 12.18
Amica: no sina räägid sellest mis mehe ja naise vahel seal voodis tegelikult toimus. Aga ütle kui sageli on võimalik teha 100% täpsusega kindlaks, mis tegelt juhtus ja kuidas täpselt???

See on see millest mina räägin.
 
eneL 03. jaanuar 2002, kl 12.33
amica:
Kui ma Eva kirjutisest õigesti aru sain, siis TEDA häiris pigem see, et mees pidas armukest. SIND häiris see kõrvaltoa telefonikõne. Mind oleks see viimane ka vihastanud. Aga nagu ma juba ütlesin - sellised sõnad telefonikõne kohta ei tule niisama. Ilmselt on sama situatsioon ja käitumismallid kehtinud seal juba enne armukest ja kui need siiamaani ei häirinud...

Mis puutub mehe väljaviskamisse... hmm, oled Sa üldse uurinud, kellele nende korter/maja kuulub?
 
Agne 03. jaanuar 2002, kl 12.39
Miks ma küll arvan, et meestel on raske lahendada probleemi nelja silma all. Olen laste puhul täheldanud et jäävad hätta oma sisemaailma seletamisega - puberteet - miski/kõik häirib kohutavalt aga mis ei tea (puudub kogemus). Samuti vahel on kohutav isu millegi hea järel - kommi, banaani..?? - kuid mida täpselt ei tea - tulebki siis proovida ja proovida kuni teada saad vot see oli täpselt see mida tahtsin. Kuid selleks et kohe teada mida tahan tuleb vist enne tegelda natuke oma sisemaailmaga. Võib olla see ongi aeg kus vanaviisi enam ei taha kuid kuidas uut moodi ... Olen samamoodi lahutanud kus uus naine (armuke) tuli perekonda samuti teadsin kuid lootsin et abielus ja lapsega on mees täiskasvanum - kuid kus tuli suur - seda kustutada ei ole võimalik - see võib kustuda ise ajapikku. Eva - soovitan - võta ette midagi teistsugust - uus käitumisjoon ehmatab ja tekitab huvi. Tegele iseendaga (nt millega oled tahtnud aastaid tegelda) - ära lase ennast käest ja ära ürita haleduse ja süümepiinadega meest tagasi saada - see peletab, sest mehed kardavad tugevaid tundeid ... Ilusat Uut!
 
eneL 03. jaanuar 2002, kl 12.40
Fööniks:
Jälle pean ütlema, et diskreetsuse puudumine ja teise tunnetest mitte hoolimine on minu silmis suuremad kuriteod, kui armukese pidamine. Aga arvan, et see kõik ei ole eile/täna tekkinud. Lihtsalt on olnud jälle üks leebe naine, kes mõtles, et armastus aitab kõigest üle. Aga ei aita. Enamik inimesi hakkavad pidama teise inimese vastutulelikkust ja leebust reegliks, nii et ei oska enam seda hinnata.
Ja jälle mõtlen, et miks naised pingutavad ja mehed ei oska seda hinnata. Ja mehed ei pinguta, aga seda rohkem naised neid hindavad. Järsku ei tohiks kumbki pool suhete pärast pingutada, vaid püüdma võimalikult palju oma isiksust, oma tahtmisi säilitada
 
Tess 03. jaanuar 2002, kl 12.50
eneL12.40
Sinuga 101% nõus:)
 
Fööniks 03. jaanuar 2002, kl 12.53
eneL: ilmselt mõtlen minagi midagi sellist. Et pingutamise asemel peaks hoopis isepäine olema. Aga see on nii pagana raske, sest naisel on sisse kodeeritud see, et ta tahab oma hoolimist näidata. Mulle endale hakkab see Uus Mina vastu kui ma pidevalt mõtlema pean et kas nüüd ei olnud jälle liiga hooliv...
 
amica 03. jaanuar 2002, kl 12.57
mina sain aru, et neil on lapsed, nad moodustavad perekonna ning järelikult see elupind kuulub kõigile neile - kas sina koliksid lastega kuuse alla või?
eva ju armukest ei pea ning lahku minna ka ei taha, järelikult peab minema mees, minu loogika järgi...
ja armukesi saab aastaid ka diskreetselt, naise/mehe nina alla hõõrumata pidada - nõrk mees on eval, ei saa oma "mehetegusid" naist informeerimata sooritatud, ilmselt see, et oma naine teab, annab mingit lisavürtsi asjale juurde, mees on dramaqueen...



Fööniksile nii palju, et võib-olla 1 1000-st naisest on tõepoolest vastik oportunist, kes sellist asja valetaks,
mina eeldan, et need naised räägivad tõtt, sina aga, et mitte...
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!