Shovinisti nurgake
mida uskuda?
| eva 10. jaanuar 2002, kl 15.58 |
bessy:
Sinul ju hoopis teistsugune probleem - minu ja mu mehe vahel on see salapärane säde ikka olemas, ja kuidas veel! Tunne pole kusagile kadunud - muidu ma ju ei oleks oma praeguses olukorras õnnetu ja ka mees ei hoiaks minust kinni, vaid oleks juba ammuilma ära läinud.
Pealegi tundub mulle, et mu probleem on lahenenud või vähemalt lahenemas....
Sinul ju hoopis teistsugune probleem - minu ja mu mehe vahel on see salapärane säde ikka olemas, ja kuidas veel! Tunne pole kusagile kadunud - muidu ma ju ei oleks oma praeguses olukorras õnnetu ja ka mees ei hoiaks minust kinni, vaid oleks juba ammuilma ära läinud.
Pealegi tundub mulle, et mu probleem on lahenenud või vähemalt lahenemas....
| mina 07. märts 2002, kl 01.32 |
| see teine 07. märts 2002, kl 02.40 |
Sentimentaalsus. . .Odav symbol. Snobism kaob, kui sulle kõri kallale kiputakse. Odavad tunded! Kas ei ole me ise kõige odavamate tunnete ohvrid?
Armastus! Mida kõike see sõna peab kartma! Ihu kõige hellemast õrnusest kuni vaimu kõige suurema mässuni, perekonna soetamise lihtsast soovist kuni vapustuseni.
Kas saab yldse midagi hoida? Ainult illusiooni, rohkem palju ei midagi. Aga kas illusioonist ei piisa? Kas võibki iial rohkem saavutada? Mida me yldse teame elu syngest veekeerisest? Koik on vaid aimus ning kohe hämarus.
Me lahkame oma tundeid nagu laipa surnukuuris, mille läbi igatsus muutub ka tuhat korda elavamaks. Ja me teame, et ykskord läheb see mööda, aga see teadmine ei aita meid eriti.
Terav, talumatu valu. Miski meis rebeneb katki. Ja siis me mõtleme, et miks meie kyll peame nõnda kannatama? Aga selleparäst kannatame, et me vaatame iseendale yle õla, ja see ei muuda midagi. Jah, ykskord läheb see mööda, aga see teadmine ei aita ju meid! Maagiline ring on lõhutud, jääb järele vaid kurtmine, lootus aga on kildudeks purunenud.
Meile on vaja ,et keegi meie järele hull oleks. Meile on vaja kedagi, kes meieta elada ei saaks. Aga paraku see nii ei ole. Ja kui me siis selle avastame, paistab see teine meile kylma ja tyhjana. Ja kindlapeale ei tea ta armastusest ka mitte tuhkagi..See ongi mida me tahame, kedagi orjastada, et ta jumaldaks meid, et me oleksime talle kõige tähtsamad, et ta mõtleks ainult meile, tahaks ainult meid, ei teaks millestki muust kui ainult meist. See on kõik mida me vajame!
Kahtlemata on see kõige õigem koht kust abi võib saada. Eriti veel peresisestes asjades.. Ja kellega siis veel arutada, kui mitte voorastega? Ega`s ometi oma elukaaslasega! Või oodati siit hoopis kaastunnet? Või lohutust, et polda ainuke? Või ehk hoopiski seda, et mingi pimeda juhuse tõttu sattun siia ehk mina?
Ega`s midagi, poetan, siit ka midagi, ehk aitab. Nagu ma näen on siin palju neid, kes lahendaksid võõraid suhteid parema heameelega kui omi. Ma nimelt arvan ,et tuult ei saa luku taha panna. Sest suluksis tuul on läppunud ohk! Ja ongi kõik, kogu minu nõuanne!! Lugegu seda kes kuidas tahab.
Ei tea me midagi Armastuse ebatäiuslikkusest ega armukadedusest. Teame vaid , et see valu on yrgsem, vaigistamatum kui see tyhine isiklik häda: armukadedus? Ja kas ei alga see juba teadmisest, et yks sureb varem kui teine?
Niisiis lõpetan, kuna uneaeg ammu juba käes. Tervitan loomulikult kõiki, kes mind ära tundsid, edu neile, kes mind veel ei tea.
PS! Abielunaised, kel mees vahel kodus eraviisilisi kõnesid teeb ja ei soovi oma naist enesele samal ajal põlve peale istuma- hoidke eest, kuna kindlasti paljude probleemid, näivad sellega siin ysna tuttavlikud olevat, niisiis, arvatavasti jagate yht-ja sedasama armukest..;-P
Hyva, nyyd magama.
Armastus! Mida kõike see sõna peab kartma! Ihu kõige hellemast õrnusest kuni vaimu kõige suurema mässuni, perekonna soetamise lihtsast soovist kuni vapustuseni.
Kas saab yldse midagi hoida? Ainult illusiooni, rohkem palju ei midagi. Aga kas illusioonist ei piisa? Kas võibki iial rohkem saavutada? Mida me yldse teame elu syngest veekeerisest? Koik on vaid aimus ning kohe hämarus.
Me lahkame oma tundeid nagu laipa surnukuuris, mille läbi igatsus muutub ka tuhat korda elavamaks. Ja me teame, et ykskord läheb see mööda, aga see teadmine ei aita meid eriti.
Terav, talumatu valu. Miski meis rebeneb katki. Ja siis me mõtleme, et miks meie kyll peame nõnda kannatama? Aga selleparäst kannatame, et me vaatame iseendale yle õla, ja see ei muuda midagi. Jah, ykskord läheb see mööda, aga see teadmine ei aita ju meid! Maagiline ring on lõhutud, jääb järele vaid kurtmine, lootus aga on kildudeks purunenud.
Meile on vaja ,et keegi meie järele hull oleks. Meile on vaja kedagi, kes meieta elada ei saaks. Aga paraku see nii ei ole. Ja kui me siis selle avastame, paistab see teine meile kylma ja tyhjana. Ja kindlapeale ei tea ta armastusest ka mitte tuhkagi..See ongi mida me tahame, kedagi orjastada, et ta jumaldaks meid, et me oleksime talle kõige tähtsamad, et ta mõtleks ainult meile, tahaks ainult meid, ei teaks millestki muust kui ainult meist. See on kõik mida me vajame!
Kahtlemata on see kõige õigem koht kust abi võib saada. Eriti veel peresisestes asjades.. Ja kellega siis veel arutada, kui mitte voorastega? Ega`s ometi oma elukaaslasega! Või oodati siit hoopis kaastunnet? Või lohutust, et polda ainuke? Või ehk hoopiski seda, et mingi pimeda juhuse tõttu sattun siia ehk mina?
Ega`s midagi, poetan, siit ka midagi, ehk aitab. Nagu ma näen on siin palju neid, kes lahendaksid võõraid suhteid parema heameelega kui omi. Ma nimelt arvan ,et tuult ei saa luku taha panna. Sest suluksis tuul on läppunud ohk! Ja ongi kõik, kogu minu nõuanne!! Lugegu seda kes kuidas tahab.
Ei tea me midagi Armastuse ebatäiuslikkusest ega armukadedusest. Teame vaid , et see valu on yrgsem, vaigistamatum kui see tyhine isiklik häda: armukadedus? Ja kas ei alga see juba teadmisest, et yks sureb varem kui teine?
Niisiis lõpetan, kuna uneaeg ammu juba käes. Tervitan loomulikult kõiki, kes mind ära tundsid, edu neile, kes mind veel ei tea.
PS! Abielunaised, kel mees vahel kodus eraviisilisi kõnesid teeb ja ei soovi oma naist enesele samal ajal põlve peale istuma- hoidke eest, kuna kindlasti paljude probleemid, näivad sellega siin ysna tuttavlikud olevat, niisiis, arvatavasti jagate yht-ja sedasama armukest..;-P
Hyva, nyyd magama.
Lisa postitus