amica:
Vaata siin läheb minu arvamus Sinu ja ka Fööniksi omast lahku. Arvan, et inimesed on tõesti erinevad ja kui on armuke, siis mina eelistaksin sellest teada. Otse loomulikult teeb haiget, aga kui halvasti ma siis veel ennast tunnen, kui tean, et mees oli armunud kellessegi teisesse, aga magas minuga AINULT sellepärast, et mulle mitte haiget teha. Mõeldes teisele, unistades teisest. Sedasi on tõesti võimalik mu enesehinnang maaligi suruda. Kaastunne sellise koha peal... no ma ei tea.
Aga armumine teisesse, jah loomulikult teeb haiget, aga ega see veel meest halvemaks ei tee.
Omandiküsimus oli rohkem seepärast, et nagu Sa ütlesid - perekond. Kas mees peaks lahkuma sellepärast majast, mis kuulub talle, et ta naine viskab ta välja? Kas selleks, et mitte puu alla sattuda, oleks ta pidanud TEESKLEMA, et naise vastu on tunded? Kas üleüldse abielutempel pühitseb niivõrd, et inimesed, kes teineteise vastu enam midagi ei tunne, peaksid jagama seksi?
Vägistamise teemale lisaks. Vaata, mina usun, et kõik inimesed räägivad tõtt ja selleks, et uskuda, et ta ei rääkinud tõtt, tuleb seda tõestada. Miks peaks arvama, et mehed on valelikumad kui naised. Lisaks veel tõde... mnjaa.. me võime vaadelda asju erinevate inimeste silmade läbi.
Näiteks lugesin ühte Eesti Naist, kus oli ühe mahajäetud naise pihtimust. Järgmisel lehel oli kahe suure kuulsuse suur armastuslugu - mees oli nii armunud, et jättis oma perekonna ja tuli tolle naise juurde. Samas oleks ka ju teisest loost võinud teha loo - tolle kuulsuse mahajäetud naise südantlõhestav pihtimus.
Fööniks, mees2:
Tõesti on raskem varjata oma tundeid. Mõnel inimesel tuleb see väga loomulikult välja, teine tunneb siirast rõõmu oma hoolimise näitamisest. Tean väga hästi, et meesterahva elevus võib jahtuda naisterahva suure tähelepanu peale, aga ei oska ennast ümber teha... ja ei tahagi - minu jaoks oleks see teesklus