Shovinisti nurgake
mehe endine suhe
Feliks 16. jaanuar 2002, kl 14.38 |
Mees" kuidas Sa arvutad seda tulevikku ette....ja kjuidas sa arvutamisega seda tulevikku siis mõjutad?
Või siis, et tänane tegu mõjutab tulevikku..(ma ei saandki aru, et mida sa nüüd mõtsid täpselt)....me juei saa kunagi teada, kudas oleks läind siis, kui me oleksime teinud ühe või teise teo teisiti...kas siisoleks midagi oluliselt teisiti läind?
Või siis, et tänane tegu mõjutab tulevikku..(ma ei saandki aru, et mida sa nüüd mõtsid täpselt)....me juei saa kunagi teada, kudas oleks läind siis, kui me oleksime teinud ühe või teise teo teisiti...kas siisoleks midagi oluliselt teisiti läind?
mees2 16. jaanuar 2002, kl 15.00 |
Feliks,
Panid mulle rasked küsimused ette. Püüan vastata.. niikuis oskan.
"Arvutamine" on ülekantud tähenduses eneseanalüüs. Kui mul on tuleviku suhtes mingi ootus (ja see mul on), siis analüüsin igal hetkel välja võimalikult maksimaalselt minu ootuste täitumist võimaldavad sammud. Sellele järgneb juba nn tehniline teostus.
"me juei saa kunagi teada, kudas oleks läind siis, kui me oleksime teinud ühe või teise teo teisiti...kas siisoleks midagi oluliselt teisiti läind?" -- eluolukorrad korduvad, neist on võimalik võtta kogemus, analüüsida ning tuvastada tehtud vead. Järgmises sarnases olukorras saab vead parandada. Parem tulemus näitab õiget teed, halvem tulemus valet teed. Alati on valik.
Kui seda on piisavalt kaua õpitud ja harjutatud siis hakkad märkama et elu läheb sinna kuhu sina TAHAD et ta läheks
Panid mulle rasked küsimused ette. Püüan vastata.. niikuis oskan.
"Arvutamine" on ülekantud tähenduses eneseanalüüs. Kui mul on tuleviku suhtes mingi ootus (ja see mul on), siis analüüsin igal hetkel välja võimalikult maksimaalselt minu ootuste täitumist võimaldavad sammud. Sellele järgneb juba nn tehniline teostus.
"me juei saa kunagi teada, kudas oleks läind siis, kui me oleksime teinud ühe või teise teo teisiti...kas siisoleks midagi oluliselt teisiti läind?" -- eluolukorrad korduvad, neist on võimalik võtta kogemus, analüüsida ning tuvastada tehtud vead. Järgmises sarnases olukorras saab vead parandada. Parem tulemus näitab õiget teed, halvem tulemus valet teed. Alati on valik.
Kui seda on piisavalt kaua õpitud ja harjutatud siis hakkad märkama et elu läheb sinna kuhu sina TAHAD et ta läheks
Feliks 16. jaanuar 2002, kl 15.07 |
Mees 2: (sorry, eelmine kord läks Su nimi nihu:(
esimese poolega olen äri..aga teisega kül mitte..loogika on sees...aga inimsuhetes on erandite hulk liiga suur..pealegi inimesed ju arenevad...ma eelistan siiski valikute otsustamisel siiski enam vaistule tugineda....erinevad olukorrad on alati erinevad..sarnst pole, miski on ikka erinev. Ja mis mu meelest veel eriti suur küsimus..retooriline tõsi jah...et milline tulemus on õige..kas see tulemus, mis meid rahuldab, see mis meie eesmärk oli, on ikka õige? Samavõrd edukalt võib osutuda kunagi hiljem õigemaks hoopis meie eesmärgile vastupidine tulem..ja kes on selle õigsuse hindaja......:)
esimese poolega olen äri..aga teisega kül mitte..loogika on sees...aga inimsuhetes on erandite hulk liiga suur..pealegi inimesed ju arenevad...ma eelistan siiski valikute otsustamisel siiski enam vaistule tugineda....erinevad olukorrad on alati erinevad..sarnst pole, miski on ikka erinev. Ja mis mu meelest veel eriti suur küsimus..retooriline tõsi jah...et milline tulemus on õige..kas see tulemus, mis meid rahuldab, see mis meie eesmärk oli, on ikka õige? Samavõrd edukalt võib osutuda kunagi hiljem õigemaks hoopis meie eesmärgile vastupidine tulem..ja kes on selle õigsuse hindaja......:)
kk 16. jaanuar 2002, kl 15.08 |
mees2 16. jaanuar 2002, kl 15.26 |
Feliks 16. jaanuar 2002, kl 15.32 |
Mees2: sisu ei määra....sõitmine kurvilistel maanteedel on sisult sama, määravalt erinevad on nüansid-kurvide suunad:)))
Et kuna me paremat kriteeriumi õge tulemuse määramiseks ei tea jah, siis peame leppima enda sisetundega jah....ma küll vahel kahtlen, et kas see on ikka õigeim...aga eks loomusest see vast tingitud:)
Et kuna me paremat kriteeriumi õge tulemuse määramiseks ei tea jah, siis peame leppima enda sisetundega jah....ma küll vahel kahtlen, et kas see on ikka õigeim...aga eks loomusest see vast tingitud:)
Fööniks 16. jaanuar 2002, kl 15.37 |
kk 16. jaanuar 2002, kl 15.38 |
mees2 16. jaanuar 2002, kl 15.39 |
Feliks,
Mis tähtsust on kurvide suundadel sellega, kuhu tahad välja jõuda?
Tee tuleb ju läbida vaatamata kurvide suundadest. Oluline on ju õppida kurvilisel teel nii sõitma et teel püsiks, teisiti sihtkohta lihtsalt ei jõua
Kas enda sisetunne ei ole küllaldane kriteerium? Kas Sa siis ei usalda oma sisetunnet?
Mis tähtsust on kurvide suundadel sellega, kuhu tahad välja jõuda?
Tee tuleb ju läbida vaatamata kurvide suundadest. Oluline on ju õppida kurvilisel teel nii sõitma et teel püsiks, teisiti sihtkohta lihtsalt ei jõua
Kas enda sisetunne ei ole küllaldane kriteerium? Kas Sa siis ei usalda oma sisetunnet?
mees2 16. jaanuar 2002, kl 15.45 |
Feliks 16. jaanuar 2002, kl 15.47 |
Mees2: No ikka natuke on....noh..optimistlikult öeldes...ma usun, et sihtpunkti on võimalik ka läbi kraavide jõuda...aga kas on otstabekas..ja mida see kõik maksma läheb?:)
Et sisetunne...mul ei jää muud üle...aga ma olen üle saanud arusaamast, et ma maailmanaba olen ja kõike tean ja et minu arvamine (s.h. sisetunne) see kõige parem ja õigem on. Ma tunnistan enda eksimuslikust.
Et sisetunne...mul ei jää muud üle...aga ma olen üle saanud arusaamast, et ma maailmanaba olen ja kõike tean ja et minu arvamine (s.h. sisetunne) see kõige parem ja õigem on. Ma tunnistan enda eksimuslikust.
mees2 16. jaanuar 2002, kl 15.48 |
Fööniks 16. jaanuar 2002, kl 15.54 |
mees2 16. jaanuar 2002, kl 16.29 |
kk 17. jaanuar 2002, kl 00.35 |
mees2,
realist on tegelikke tingimusi ja võimalusi arvestav inimene (VL). (TEA Võõrsõnastik on niruvõitu) Tegelike tingimuste arvestamise alla peaks käima ka see, et kõik ei ole väljaarvutatav. Võibolla sobiks ratsionalist paremini (kui juba võõrsõnade peale minna)?
Sünd=alguspunkt, surm=sihtkoht... Kas tee on oluline?
Teistele tehtud halb kipub tagasi tulema. Kui otsus on mulle kasulik ja teistele halb, kes lõpuks kannatab? Seega - kas teistega arvestamine on altruism või realism?
realist on tegelikke tingimusi ja võimalusi arvestav inimene (VL). (TEA Võõrsõnastik on niruvõitu) Tegelike tingimuste arvestamise alla peaks käima ka see, et kõik ei ole väljaarvutatav. Võibolla sobiks ratsionalist paremini (kui juba võõrsõnade peale minna)?
Sünd=alguspunkt, surm=sihtkoht... Kas tee on oluline?
Teistele tehtud halb kipub tagasi tulema. Kui otsus on mulle kasulik ja teistele halb, kes lõpuks kannatab? Seega - kas teistega arvestamine on altruism või realism?
mees2 17. jaanuar 2002, kl 10.13 |
kk,
Võrdlesin vasteid sõnadele realist ja ratsionalist ja leidsin et Sul on õigus - sõna "ratsionalist" määratlus on täpsem
"Sünd=alguspunkt, surm=sihtkoht... Kas tee on oluline?" - selles mõttes ei ole. Minu taotluse alguspunkt on mitterahuldav elu ja sihtpunkt rahuldav elu. Selles mõttes on just tee valik olulisim.
Teistele tehtud halb tuleb kindlasti tagasi.
Suhtlemises teevad mõlemad pooled oma otsuse oma seisukohast lähtudes. Kui otsus on mulle kasulik ja teistele halb siis kannatavad mõlemad pooled. Seega teistega arvestamine on pigem realism. (oehh...keeruline, pea võttis ringi käima)
Võrdlesin vasteid sõnadele realist ja ratsionalist ja leidsin et Sul on õigus - sõna "ratsionalist" määratlus on täpsem
"Sünd=alguspunkt, surm=sihtkoht... Kas tee on oluline?" - selles mõttes ei ole. Minu taotluse alguspunkt on mitterahuldav elu ja sihtpunkt rahuldav elu. Selles mõttes on just tee valik olulisim.
Teistele tehtud halb tuleb kindlasti tagasi.
Suhtlemises teevad mõlemad pooled oma otsuse oma seisukohast lähtudes. Kui otsus on mulle kasulik ja teistele halb siis kannatavad mõlemad pooled. Seega teistega arvestamine on pigem realism. (oehh...keeruline, pea võttis ringi käima)
Feliks 17. jaanuar 2002, kl 10.39 |
mees2 17. jaanuar 2002, kl 10.53 |
mees2 17. jaanuar 2002, kl 12.28 |
Lisa postitus