Shovinisti nurgake
Mees soovib oma last
mari1 18. veebruar 2002, kl 23.04 |
Feliks 19. veebruar 2002, kl 07.56 |
pille 19. veebruar 2002, kl 09.40 |
kogenu 19. veebruar 2002, kl 09.46 |
ei see laps meest kinni ei hoia, kui ta teistesse minna tahab ja kui armastab, siis mõistab ja maha ei jäta, hoolimata sellest, et sa talle last ei sünnita.
armastust millessegi sõltuvusse panna on üldse vale ja soov peab olema ühine.
aga küsi, kas mees oleks valmis lapsega 3 aastat kodune olema, et sa saaksid peale sünnitust oma eluga jätkata?
armastust millessegi sõltuvusse panna on üldse vale ja soov peab olema ühine.
aga küsi, kas mees oleks valmis lapsega 3 aastat kodune olema, et sa saaksid peale sünnitust oma eluga jätkata?
eh 19. veebruar 2002, kl 10.05 |
see on kindel, et laps ei hoia meest kinni. Aga teistpidi: kui midagi inimene väga tahab, midagi, mida saab anda ainult elukaaslane, ja seda ei anta, siis hakatakse reeglina mõtlema uutele võimalustele. Vaata kasvõi siitsamast näiteid, palju tühisemaid põhjusi uute otsimiseks: näiteks mees ei kiida piisavalt, mees liiga hea,....
Feliks 19. veebruar 2002, kl 11.32 |
Pille: ei pea...ma niisama retooriliselt küsisin - vastust soovimata...et tõdesin, kuidas laps osutub tõhiseks asjalikuks väärtuseks...me tahame teda või siis ei taha mitte...omistame talle väärtust, mõni ootab-loodab igavesti teda, mõnele tuleb ta ootamatu ebameeldivusena....looduse poolt on ka inimeseks nimetatud loomaliigile antud ju paljunemisinstinkt justkui....ei pea kommenteerima, ma lihtsalt mõtisklen kirjalikult.
pille 19. veebruar 2002, kl 12.42 |
Feliks 19. veebruar 2002, kl 13.05 |
juta 19. veebruar 2002, kl 13.36 |
Feliks 19. veebruar 2002, kl 13.57 |
JUta: et ju küsid minult jah
a vatsan Sulle hoopis vastuküsimusea..a mis sis saab kui juhtub hoopis miskit muud, või kolmandat või neljandat. Jah ma tean, et see emasloomale (inimene ju kah loom ja naine just see emane loom) üks olulisimaid küsimusi, et kas järeltulijad saavad ikka üleskasvatatuks. Vaat seehetk, et naine äkki enam ei suuda last üksi kasvatada võib saabuda suvalisel hetkel..ma ei hakka neid näiteid parem tooma, küllap aimad, mida mõtlen. Kas siis naised peaksid sünnitamise lõpetama? Absurd ju?
a vatsan Sulle hoopis vastuküsimusea..a mis sis saab kui juhtub hoopis miskit muud, või kolmandat või neljandat. Jah ma tean, et see emasloomale (inimene ju kah loom ja naine just see emane loom) üks olulisimaid küsimusi, et kas järeltulijad saavad ikka üleskasvatatuks. Vaat seehetk, et naine äkki enam ei suuda last üksi kasvatada võib saabuda suvalisel hetkel..ma ei hakka neid näiteid parem tooma, küllap aimad, mida mõtlen. Kas siis naised peaksid sünnitamise lõpetama? Absurd ju?
mari1 19. veebruar 2002, kl 14.22 |
Ma pole yhtegi yksikema veel näinud koos lastega kusagil suremas, sellepärast et mees nad hylgas. On jah ette tulnud et nad hakkavd isegi paremini elama kui oleks ka mees kõrval olnud.Ja pealegi pole sa ka vanur kes ei võiks veel synnitada. Kui leiad et see on väga kole ja ei soovi enam ise synnitada tee keisri lõige.
juta 19. veebruar 2002, kl 15.20 |
on küll absurd. Aga miks ma pean riskima kui ma ise ei soovi. Tegelikult on lapse saamine ja kasvatamine suht isekas tegu. Minu ego on selle koha pealt rahuldatud. Ja ma rääkisin talle sellest et ma lapsi rohkem ei taha siis kui me kokku saime. Ise ta loodab selle peale et ma meelt muudan.
Feliks 19. veebruar 2002, kl 15.33 |
Juta: noh kui ikka ei soovi, kes see ikka Sind vabatahtlikult sundida saab.Ja ju ega te saagi, kui ta Sind ümber ei räägi...ja maailmalõppu sest ei tule:) Reeglna (kui nn "õnnetusjuhtumid" välja arvata) viks ju lapse saamine olla kahepoolse kokkuleppe (ja mis ilusad asjad sinna veel juurde käivad) küsimus...on old ju ka juhuseid, kus kokkulepe on vaid ühepoolne - naisel ses suhtes teatud eelis:))
tolerant 19. veebruar 2002, kl 16.12 |
kerli 19. veebruar 2002, kl 20.58 |
No ma ei saa aru, kui paljust see naine siis ikka loobuma peab kui lapse sünnitab, eriti kui perekond on materiaalselt kindlustatud. Naisel on ju võimalik minna varem tööle kui 3 aasta pärast. Minu tuttavad on kõik läinud 2 kuu kuni 1,5 aasta pärast (nüüd tahavad kindlasti kõik öelda, et lapsel on kauem ema tarvis). Lapsel on lähedast inimest tarvis, kasvõi hea ja hoolitsev hoidjatädi. Tunduvalt parem kui frustreerunud ja rutiinist tigedaks muutunud ema hommikust õhtuni kodus.
Mõtle niimoodi, et võib olla sinu mees suudab kuidagi praegu sinu soovi või mittesoovi aktsepteerida, aga kui tal näiteks 7 aasta pärast mõõt täis saab? Siis pole sina enam võimelinegi talle last sünnitama, aga sinust paarkümmend aastat nooremaid naisi on kuhjaga, kes tahavad endale ilusat kodu ja lapsele armastavat isa.
Mõtle niimoodi, et võib olla sinu mees suudab kuidagi praegu sinu soovi või mittesoovi aktsepteerida, aga kui tal näiteks 7 aasta pärast mõõt täis saab? Siis pole sina enam võimelinegi talle last sünnitama, aga sinust paarkümmend aastat nooremaid naisi on kuhjaga, kes tahavad endale ilusat kodu ja lapsele armastavat isa.
Kaisa. 20. veebruar 2002, kl 10.59 |
Mul ka tuli sellise probleemiga kokku puutuda,kunagi.Esimesest abielust laps,leidsin mehe(v6i 6igemini tema leidis minu) kes oli ka lahutatud,aga lapsi polnud.Elasime ja elame siiani koos ja turvalislt.Siis kui tema yhist last tahtis,siis olin mina liig ettevaatlik,et jalle mitte lapsega (siis juba kahega) yksi jaada.Mis mehel yle jai,ikka leppis kuigi tahtis oma last ka.Nyyd kui minul nagu vanus ei luba,nyyd tahaks mina ise et oleks ikka olnud kaks last vahemalt.Lastel koos parem kasvada,ka taiskasvanuna ei pea 6hkama,et pole vendi ega 6desid,kellega oma muresid jagada.
Kahte last on kergem kasvatada kui yhte.Tean nyyd seda kyll,aga tagantjargi tarkusest mis midagi ei muuda,kahjuks hilja.Ei taha pensionarina istuda lastevanemate koosolekul koolis,kus v6iksid olla vanaema rollis,noored emmed ymberingi.
Nii et arge m6elge kaua naised.Mina kahetsen!
Kahte last on kergem kasvatada kui yhte.Tean nyyd seda kyll,aga tagantjargi tarkusest mis midagi ei muuda,kahjuks hilja.Ei taha pensionarina istuda lastevanemate koosolekul koolis,kus v6iksid olla vanaema rollis,noored emmed ymberingi.
Nii et arge m6elge kaua naised.Mina kahetsen!
elektrijänkuke 03. märts 2002, kl 15.30 |
ylenna 04. märts 2002, kl 09.33 |
Anne ja Juta on vist üks ja sama isik? Kui kaua Sa oma praeguse mehega koos oled elanud? Mul on ka laps eelmisest abielust, praeguse mehega elan koos kuuendat aastat. Tema sooviks oli samuti mult laps saada, kuid ma ei tahtnud justnimelt materiaalse kindlustamatuse tõttu uut last. Oma lapse kasvatasin üles üsna rasketes tingimustes ja mind hirmutas mõte, et mis siis saab, kui jälle pean üksi hakkama saama.Praegune mees on minust ka hulga vanem, kui laps sünniks, oleks mees talle nagu vanaisa.Olen talle ka öelnud, et lapsetegemise peale oleks pidand varem mõtlema, kui tervis korras,nüüdseks on rong läinud.
Arvan, et kui mees tahab järglast, siis tuleks selle peale mõelda ja tegutseda enne 40-ndat.
Arvan, et kui mees tahab järglast, siis tuleks selle peale mõelda ja tegutseda enne 40-ndat.
juta 04. märts 2002, kl 15.32 |
to ylenna: ei ole üks ja sama isik. Mind lohutab praegu vähemalt teadmine, et me võime lapse saamist vabalt vähemalt 5 aastat edasi lükata. Ma veel nõnna noor(26) ja mees ainult mõned aastad minust vanem. Koos olema nii üldises plaanis vaadatuna vähe olnud nii umbes 1,5a ja päris koos ei ela veel oma kodu puudumise tõttu. Põhiline probleem on selles, et ma usun tõesti et mu mees oleks suurepärane isa kui ta juba "võõrale lapsele" nii hea isa on. Muidugi vahe on selles et minu laps ei ole enam selline abitu imik ja kõige rasek on minuarust see aeg kuni 2a-ni
Lisa postitus