Mul ka tuli sellise probleemiga kokku puutuda,kunagi.Esimesest abielust laps,leidsin mehe(v6i 6igemini tema leidis minu) kes oli ka lahutatud,aga lapsi polnud.Elasime ja elame siiani koos ja turvalislt.Siis kui tema yhist last tahtis,siis olin mina liig ettevaatlik,et jalle mitte lapsega (siis juba kahega) yksi jaada.Mis mehel yle jai,ikka leppis kuigi tahtis oma last ka.Nyyd kui minul nagu vanus ei luba,nyyd tahaks mina ise et oleks ikka olnud kaks last vahemalt.Lastel koos parem kasvada,ka taiskasvanuna ei pea 6hkama,et pole vendi ega 6desid,kellega oma muresid jagada.
Kahte last on kergem kasvatada kui yhte.Tean nyyd seda kyll,aga tagantjargi tarkusest mis midagi ei muuda,kahjuks hilja.Ei taha pensionarina istuda lastevanemate koosolekul koolis,kus v6iksid olla vanaema rollis,noored emmed ymberingi.
Nii et arge m6elge kaua naised.Mina kahetsen!