Kribu:
suhe on meil juba ligi 12 aastat, aga piirid panime enne abielu paika ja reeglit reaalsuses hakkasime rakendama alles 7-8 aastat tagasi, s.o. pärast seda, kui olime pea 4 aastat koos elanud. Reegel kehtib mõlemale partnerile võrdselt, kuigi temake ei ole nii agar oma võimalust kasutama, aga ega meil mingi sots. võistlus ei käi :)) asi on puht vabatahtlik ja oma soovide järgi. Keskmine 1 suhe 1,4 kuu kohta on tänavu aasta, mõtlesin veidi... eelmine aasta oli see näitaja 1 juhtum nelja kuu kohta ja üleeelmine aasta (vist, enam ei mäleta täpselt)keskmiselt 1 juhtum kahe kuu kohta ehk siis väga kõikuv aastate lõikes.
Aga seda, et me üksteisele "valel" ajal helistame, ei juhtu, kui olen kellegiga väljas, ütlen naisele, et praegu ei saa ma meie asju arutada ning ta mõistab, räägime hiljem... ja kui tema väljas käib, lülitab mobiili üldse välja...
EneL:
kui Sa meie heitlust Mare-Maiga varem ei jälginud, siis annan Sulle teada, et tegelen veel ujumise, jalgrattasõiduga, jõusaalis käin, maalin, loen palju , kaatriga sõidan (varem käisin purjetamas) jahil käin ja õpin praegu Avatud ülikoolis (omandan teist eriala), loomulikult käin tööl (kusjuures tööpäev on 10-11 tundi pikk), tegelen poliitikaga ning mul on palju sõpru s.t. need üksikud kõrvalhüpped aastas röövivad minult võib-olla 1-2% vaba aega ja poleks üldse rääkimist väärt - see tuli jutuks, kui ma Mare-Maiga väitlema hakkasin...
Mare-Mai jaoks on tähtis muidugi vaid üks väike lõik minu vabast ajast, mina seda asja nii traagiliselt ei võta... ja see ka meie konflikti põhjuseks: kuidas mas saan ikka selline olla, mida mu vaene naine peab tundma jne.
Küsid, kuidas nii palju jõuan? Võib-olla oled kuulnud ütlemist, kes paljude asjadega tegeleb, see jõuab ka rohkem. Oma kogemusest võin õelda, et see on nii: jõuan tööl käia, oma naise ja lastega tegeleda, hobidega tegeleda, õppida ja veel naistes ka käia. Alkoholi suurt ei tarvita, ei suitseta, käin veel homikutu jooksmas ja tunnistan ausalt endale ning naisele, et vahel käin vöörastes naistes s.t. ei peta teda. Nagu ma aru saan, on minu kõige suurem süü see, et litsimaja asemel lähen pidutsemise käigus kuhugi baari või ööklubise (seda 4-7 korda aastas) ja räägin mõne naise ära (mõnikord pole vaja rääkidagi, mõni ronib ise püksi)... selle asemel, et litsimajas käia ja mõnele raha eest taha keerata...
kõige suurem ketser olen aga muidugi selle pärast, et ma ei tee sellest naise ees saladust, et me omavahel naisega seda aktsepteerime - noh, see asi nüüd küll mõne hinge ära ei mahu...sajatab siin ja ennustab lahutust ning haletseb minu naist, nagu tal sellist haletsemist vaja läheks...
mis te arvate, et teie mehed on kuku-nunud, kui kodus teile oma käikudest ei räägi? Tunnen paljusid inimesi mõjukatest ringkondadest ja oma sõpru-tuttavaid, kes naudivad teiste naiste seltsi ja pärast mõtlevad välja kõiksugu valesid, kus üritustel ja nõupidamistel nad on... see, et teie mees ei ole vahele teiel jäänud, ei tähenda veel midagi. Mul on valus ühte tohutult ilusat neiut vaadata, kes on minu naise sõbranna ja kelle mehega me sattusime ükskord kokku, kui ta hotellitoast mingi tibiga välja tuli...see mees läks koju ja ütles naisele, et oli minuga mööda ööklubisid terve öö sõitnud ja sõpradega niisama pidutsenud. Naine ütles, et see pole meie asi, muidugi ütle tema sõbratsile, et olid selle kutiga koos...ja tüduk ususb siiralt, et tema mees ei ole selline nagu mina-ah-aa... eh, kõik mehed - kasutades teie väljendit, naised - on sead, aga armsad sead, kelleta poleks ka elu... :))