tere hommiku kust.

Vanad eestlased ütlesid: "Tere hommikust aega!" või "Tere õhtust aega!". Hiljem need väljendid lihtsalt lühenesid, st sõna "aega" kadus tagant ära.
Aga tavakasutuses on õiged mõlemad variandid.

Imestav kääne sõnast "noku" - tohoo till ae!

Õlut ma tahan, kust ma saan?

õige olevat "hommikust (aega)".

hommik

ummokust!

Vananenud lühend hommikusest tervitusest ongi arusaamatu. Kirjakeeles õige peaks olema "tere hommikust aega". Lihtsalt "tere hommikust" ongi juba släng(lühendatud/mugandatud), sest jätab ära ühe sõna "aega". Öelda "tere hommikust" jätab arusaama, et justkui polekski hommik, aga tervitaja(ajarändur) tuleb hommikust.
"Tere hommikut" on oluliselt selgem ja arusaadavam, sest tervitad ju hommikul ja soovid teretatavale head hommikut. "Tere hommikust aega" on siiski korduva rõhutusega, sest hommik ongi päeva algusaeg ja sõna "aega" tervituses eraldi rõhutada on minu arust üleliigne. Seda enam tundub vale vanemast ajast tervituse lühendatud versioon "tere hommikust"

NB! Keeletargad võiks ka kirjakeeles korrektuure teha ja tunnistada õigeks "tere hommikust aega"(soovin sulle ilusat hommikust aega) ja "tere hommikut" (soovin sulle ilusat hommikut).

Mina jään endale kindlaks ja kasutan "tere hommikut" nii kõnes kui kirjas.

Mulle on alati tundunud imelik kui keegi räägib tere hommikut.. mis kut? Hommikust, päevast, õhtust! Mitte hommikut, päevat, õhtut!
Kui ma esimest korda kuulsin sellist ütlemist, siis arvasin, et see räägib lihtsalt imelikult, siis sain teada, et väga paljud räägivad hommikut. Kas see on mingi murdeline jäänuk, ei oska öelda. Meie kandis nii ei räägita.

Nii on korrektne, hommikust-ütlevad maainimesed, lihtsustatult.

tere hommikut! Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Nii on korrektne, hommikust-ütlevad maainimesed, l
> ihtsustatult.
Ohhoo, meeldiv kuulda, et maainimesed on rohkem koolis käinud ja kirjakeelt paremini oskavad!

lihtsalt "hommik!"

Tore ummikust

õige on hoopis ommuk, aga kui sa täpsemalt teada tahad, loe siit:

http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=104

hommik <8:-u>. ▪ Tule hommikul. Päev on alles hommikus. Tuul pöördub hommikusse (itta). Jäi magama vastu hommikut, hommiku eel, hommiku eeli, hommiku poole ööd. Tere hommikut! ARGI: tere hommikust!

Suht selgelt must-valgelt kirjas. Aga keegi kiviga ei viska, kui "Tere hommikut!" asemel "Tere hommikust!" ütled :)

või siis vastupidi - vrd argi: Tere hommikut! - ikka õs-ist.

hommikune <12: -se>. Hommikuse unega inimene. Sööb, võtab hommikust (hommikulist). Hommikust ööd hakkas sadama (vastu hommikut). Tere hommikust!, vrd argi: Tere hommikut! Vara+hommikune, täna+hommikune, kevad+hommikune

ikka õs-ist

tere. Tere hommikust, päevast, õhtust!, vrd argi: tere hommikut, õhtut! Tere tulemast näitusele! vmo: Tere! – Tere jumalime! Ebameeldivat üllatust väljendavad: Tere hommikust! Tere talv! tohoh, või veel

Tere hommikut on tõesti rõve, nagu ka tere õhtut. Austame ikka oma esivnemaid, kes tarvitsesid öelda, Tere hommikust aega ja analoogselt ka teisi aegasid. Tere Hommikust on sellest lihtsalt lõhem versioon, kellele ei meeldi siis kasutaga hommikut, täpselt nagu ka sepikut :)

Piia, kas Sa nüüd väidad, et maainimesed on rumalad ja eksivad ja linnavurled on nii targad, et ütlevad nii, kuidas õigeks peavad?

Aga olgu kuidas on. Jõudu Teie arutlemisele, loodan, et jõuate ükskord sinna välja, kuhu plaanis oli.
Palju rohkem riivab kõrva ja isegi alandab, et enamus eestlastest kasutab sõna Kelle käändes valesti. Selle asemel, et öelda kellelegi, öeldakse ikka ja jälle kellegile - erk siis valesti. See on aga tõsine viga. aga nagu ennist ütlesin, siis jõudu arutlustes..