Seda vägivalla ümber ilkumist on siin servast -serva. Kõige halvem on see, et sõna võtavad need, kes vägivallatsemist on näinud kõrvalt ja on nii targad, et peaks ilma diplomitööta professoriks saama. Mind ei vihasta, sest pole mõtet enda energiat raisata inimeste peale, kes oskavad elada ja on igas olukorras lausa KODUS :)) Siiski vahel võiksid need inimesed ka peeglisse vaadata ja enda enesehinnangut veidi alla tõmmata.
Mis puutub enesehinnangusse, sisi vägivaldsetel inimestel (olgu nad naised või mehed) on väga madal enesehinnang. Samas kui nad suhtlevad oma abikaasaga, siis nad ei unusta iial ütlemas, et kust sa sellist head kaasat enam leiad ja kes sind üldse tahab :)
See teema on väga kehv teema filosofeerimiseks, sest need inimesed on haiged vaimselt, tasakaalutud jne.
Olen elanud vägivallatsejaga koos 7 aastat, nüüd juba 5 a ära. Kuigi olen tugev inimene ja tavaliselt ei lase ennast provotseerimisest välja viia, siis sellest 7 aastast oli palju õppida. Hea et elus olen.
Kusjuures algus oli imeilus, alati lilled ja seda ainult teiste ees. Talle oligi tähtis teiste arvamus temast.
Minul oli oma firma, see talle ei meeldinud, et üldse tööl käin. Tema tahtis alfa isane olla, kes suudab peret üleval pidada...aga samas pidas silmas kogu aeg , kuidas minu raha ära ärandada, et mul ei oleks võimalust enam ümber mõelda.
Ühesõnaga tegi taganemistee võimatuks, hävitas minu ümbert sõbrad ja nii nagu ikka sõjaline strateegia...ühe vastu on kergem võidelda. Kuidas see kõik toimuda sai, ma ei tea isegi tagant järele. Nagu hüpnoosi uim.
Mingi võime tal ka on, sest sõbrad on ta kõik tühjaks laenanud ja need annavad viimase talle.
Kõige kergem on alati küsida, aga miks siis ära ei tulnud? Aga kuhu, kui metsas kõige lähem naaber on 5,5 km. ja kui sa selle hulluse sees oled kaotanud enda, sest vaimselt töödeldakse sind ju nagunii.
Oled nagu kott, kes läheb sinna kuhu kästakse, sest muidu tuleb tüli. Lõpuks kui tüli tuli ka sellest ,et ei oska ja ei taha 7,8 x päevas naine olla. S.T ka vägistamine tuli juurde.
Naised on kindlasti vägivaldsed teistmoodi, sest vaevalt , et naine päris kätega asju läheb ajama, kui mees midagi valesti teeb.Aga hullud on naised kindlasti.
Minu mees rääkis alati teistele, et naist tuleb seni sedelga rihmaga( hoburakendi nahast rihm) nii kaua peksta kui mehe sõna kuulab. See kuulamine siis pidi olema nii, et täidad kõik tema soovid ja käsud.
Istus kodus ja valvas , kui õue läks, siis pani diktofoni kuhugi ja lindistas, et kui helistan, millest siis räägin. Diktofoni olemasolust sain teada hiljem, kui hakkas mõnitama, et kas sul lastega ei olegi muust rääkida, kui lilledest.
OK, see teema läheks väga pikaks, sellest ei ole mõtet raamatut kirjutada, sest vägivalla üle ei oska teised otsustada.
Tegelikult on need inimesed arad ja kui olukord ühel momendil väga hulluks läks, siis kuidagi sain helistatud kiir
reageeringu välja. Tulid, siis mees mängis algul kindrali, aga lõpuks pasandas püksid täis :))
Läksin lapsega ära ja pole sinna tagasi läinud ja nüüd tagant järgi vaadates oli see mõttetu ja mahavisatud aeg. Uuesti pole tahtnud kellegagi koos elama enam hakata, sest hindan rahu üle kõige.