Tere!
Mida teha, et 38 aastane mees koliks välja vanemate kodust? Kuidas temaga sellest rääkida nii, et ta ei tekiks tüli?
Asi on nimelt selles, et õpin ise teises linnas ning neljapäeviti tulen tagasi kodulinna. Mees ei saa minu juures olla, sest on tööl sellel ajal. Suhte alguses küsis, et kas ta peaks siis sellepärast kodust välja kolima, et mina nüüd tema ellu tulin. Kuna sellel hetkel oli tema vanemate elukorraldus teine ehk kui mina tulin, siis olid nemad maal, siis ei näinud põhjust, miks ta ei võiks vanematega elada. Nüüdseks on olukord aga muutunud ja me ei saagi kahekesi olla. Kui seda teemat puudutasin uuesti, siis tulid sealt vabandused, et üüri on mõtetu maksta, parem siis pangalaenu. Selles osas olen temaga nõus. Aga pangalaenu sissemakse asemel ostis tema hoopis auto. Ja tean ka tema ligikaudset palganumbrit ehk oleks võimeline küll endale korteri üürima. Vanematele maksab üüri. Maha jätta ka ei taha selle pärast, et mees on ema tissi küljes kinni, muidu on ju kõik korras. Aga kahekesi me ei saagi praktiliselt olla.
Andke palun nõu! Aitäh

Jäta mees rahule, las elab, nagu tahab. Kui ei meeldi, ära enam temaga tegemist tee ja otsi endale mõni teine mees. Nii lihtne see ongi.

Nii palju, kui mina mehi tunnen, siis armastatud naise nimel teevad nad ikka peaaegu kõike. Ju siis teda ei häiri, et te koos olla ei saa. Ei ole veel sellist meest kohanud, kes armastatud naisega koos olla ei taha.
Pealegi, pangad 38-aastasele 30-aastast laenu ei anna enam, sest 65 a jõuab enne kätte. Ja ega need pangad väga õnnelikud ei ole, kui laenutähtaeg lõppeb just 65nda sünnipäevaga. Pigem pakuvad nad mehele 20-aastast laenu ja see tähendab suuremat kuumakset...
samas, kui ta vanematele üüri maksab, siis miks mitte seda kellelegi teisele maksta? Oleks, et vanemate juures elamine hoiab raha kokku ja ta saab kiiresti uue sissemakse kogutud, aga praegu jääb küll mulje, et pangalaenuga kodu ostmiseni see mees ei jõuagi.
No aga, mida muud soovitada, kui et räägi temaga sellest, et tahaks ikka kahekesi koos olla.
Kuigi jah, üldiselt on ikka nii, et sulle räägib, et ei taha üürida jne jne, aga kui õige naine ellu satub, siis on päevapealt üürikas või sebib isegi pangalaenuga kodu endale, sina oled ammu unustatud ja tema naudib õnne. Nagu ikka selliste lugudega on.
ja-ja, alati on ka erandeid. Kas sa oled erand?

Tundub, et ei ole erand. Varasemates suhetes olen mehe tunnetes kindel olnud ja pole olnud probleemi, et mees ei teeks midagi. Õnnestus isegi alkohoolik päris korralikuks meheks kasvatada, kes võttis reede õhtul paar õlut ja käitus purjus olekus normaalselt. Sellest tekivadki kahtlused, et ta ei armasta mind päriselt. Aga maha ka ei suuda teda jätta, sest armastan teda. Mulle tundub ka, et ta ei jõua selleni. Rääkinud on küll varem, et kui mul kool läbi ja tööle lähen, et siis saab poole aasta pärast korteri osta. Aga no kuidas ma ostan pangalaenuga korteri, kui ma ei ole inimesega veel kooski elanud?

Kui ta nii kaua on ema-isa juures elanud, siis on ta ka sellise potitamisega harjunud, et kõik tehakse ette-taha ära ja soe söök on laual jne. Selleks, et sellest mitte ilma jääda, on ta valmis ükskõik milliseid ettekäändeid tooma. Ei tea ega tunne loomulikult kõnealust inimest kahjuks.

Endal selline kogemus, et kõik, mis ma tegin, kõike võrdles oma emaga ja loomulikult tegi tema ema kõike kõige paremini - koristas paremini, süüa tegi omal moel ja maitsvamalt, triikis teistmoodi poja pesu ja hoolitses tema eest ninnunännutades 40 aastast nagu titte... Loomulikult ei tulnud meil midagi välja, sst mul viskas lõpuks see võrdlemine ja enda mahategemine üle. Las elab oma elu nii nagu talle sobilik on, mina astusin oma teed ja olen tehtud otsusega rahul.

no las ta elab nagu elab, kui sulle ei sobi, siis otsi teine.
ta juba nii vana mees küll, et teha seda mida ise tahab, mitte seda mida sina tahad. selles eas ei õnnestu naisel enam paljusid mehi oma tahtmist tegema panna. kahjuks on see nii.

Novot, ma pole küll 100% sarnases olukorras olnud, aga tean, kui raske on armastatud meest maha jätta, kui kahtled tema tunnetes. Pidin endale ikka mitusada korda korrutama: ma tahan olla koos mehega, kes armastab mind sama palju, kui mina teda (ja tema ei ole see mees).
Võid ju oodata-vaadata veel, aga ma olin küll oluliselt õnnelikum, kui see mahajätmine sai ära tehtud. Kergem oli olla.

Ei tea küll, mida teemaalgataja nimes 22 tähendab? Miskipärast arvan, et tema vanust. Kui mehega nii kolossaalne vanusevahe, siis võiks parem uue mehe leida. 38-aastane võiks 22-sele isaks olla. Natuke haige värk.

midagi sellist kuulen esimest korda.vahest ikka selle ajani elatakse vanematega,kui elukaaslane leitakse.see juba 38 ja elukaaslanegi olemas,aga sada põhjust miks välja ei koli.

Kust kohast tal see elukaaslane olemas on?
nädalalõppudel külas käiv näitsik pole mingi elukaaslane, asi on elukaaslasest kaugel.
Lisaks veel, on küll öeldud, et elab vanematega, kuid kas tegu on maja või korteriga?
See on normaalne, kui vanematega samasse majja jääb elama ka üks lastest, sest maja nõuab palju hoolt ja vanemad ei jõua enam mingi hetk sellega toime tulla, pealegi jääb ju maja ühele lapsele.

22 tähendab jah minu vanust. Midagi haiget selles suhtes ei leia. Elukaaslast tal tõepoolest pole olemas. Tegemist on korteriga. Majas võib-olla õnnestuks leida isegi privaatsust. Vanemad ei ole ka nii vanad tal, et ei saaks ise hakkama. Mõlemad käivad veel tööl ja on muidu kõbusad.

üks noor tüdruk käib ju tegelikult ühte vana äpu meest lõbustamas ja veel vanemate silme all. häbi pole nagu rääkida? kuidas sa seda suudad? mis armastusest sa jahud?

N22
sa oled 22 aastane!
sina ei näe selles midagi haiget, aga meie näeme. oled noor ja naiivne ja papile kuldse kuu selga mõelnud.

mina loen siit aga välja, et tegemist on kergelt arengupeetusega hädise tüübiga, kes selles vanuses veel vallaline on, elab vanematega ja suhtleb endast NII palju noorema plikaga. st omavanused teda ei taha, või ei oska tema omaealise aruka naisega suhelda.

kui tegemist oleks olnud majaga, oleks hoopis teine asi. selge, et maja jääks vanemate lahkudes pojale, maja ja aia eest on vaja kogu aeg hoolt kanda jne.

no sõltub ju ikka mitmest asjast. kui kaua te olete tuttavad olnud? kas te olete rääkinud, kas soovitegi kokku jääda? minu meelest sõltub sellest ka kaua sa veel õpid. ehk siis võiksite ju kokku leppida, et siis kolite eraldi kui lõpetad.

Oma kogemustest võin lisada,et sellised isased isendid on kahjuks eneseimetlejad.Ja kasutavad oma heaolu nimel sellised võimalused maksimaalset ära.Saa sa temast siis aru,kuid jah...kerge see pole kahjuks ainult naispoolele.Meheaju kahjuks selles probleemi ei näe-ju midagi kaasas mehe "lastetoast ja kodusest eeskujust".Ja kahjuks ei ole sellised mehed kunagi millegagi rahul ning etteheieid saad elu aeg.Kui sul võimalik,võta end kokku ja sa ei kahetse.Jõudu sulle,sest 25 aasta pärast on hilja jne ...

appi Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> midagi sellist kuulen esimest korda.vahest ikka se
> lle ajani elatakse vanematega,kui elukaaslane leit
> akse.see juba 38 ja elukaaslanegi olemas,aga sada
> põhjust miks välja ei koli.


Elukaaslast ju ei ole, on vaid üks "pandav", kellega neljapäevast esmaspäevani aega veedetakse.
Milleks eeldada, et mees peab olema see, kes kodu muretseb? Kahekesi hakkate üürima endale armupesa ja asi korras. Mees ei pea pükstest välja hüppama, et ühele noorukesele elamist organiseerida.

Muidugi häirib ka see, et 38a mees on vanatoi, kes võiks juba ära surra aga las olla. Mitte, et ma ise elaks vanematega aga on jäänud silma, et mõni mees saab teatud asju lubada vaid seetõttu, et elab veel vanemate pinnal, oma elupaika luues... kes teda enam tahaks.
Teiseks, elavad küll omaette, kuid tänu vanemate igakuisele rahalisele toetusele käib meeletu fa-fa'tamine.

mees38
ei tasu äärmustesse minna.
aga 38aastasel mehel võiks olla juba huvi oma elu ja pere loomise vastu. elu ei ole lõputu. see, mis on normaalne 25sele, pole normaalne 38sele.
igaks asjaks on oma aeg.
nagu enne mainisin, oleks olukord mõistetav, kui tegemist oleks talu või majaga. kuna aga tegemist on korteriga, on siiski imelik, et selles eas mehel pole tekkinud huvi OMA kodu loomise vastu.
võib olla talle teemaalgataja ei meeldigi nii palju, et temaga tõsiseid plaane pidada. kuid mees võiks ju ka tuleviku peale mõelda ja vaikselt oma koduloomiseks mingeid plaane pidama hakata. keskiga on juba ammu käes, millal siis veel...
tegelikult on ütlemine, et kui 30ndaks eluaastaks jalgu alla ei saa, siis ei saagi.

jään oma arvamise juurde, et tegu on mömmiga. noorel naisel ei tuleks sellise peale oma aega raisata.

kui mees on juba 38 aastane ja tal on ka ehk juba pere olnud, siis miks ta uuesti peaks tahtma reha peale astuda?
milleks see pere hea on?
miks ta peaks vabatahtlikult hakkama raha ja närve matma teiste inimeste peale?
ta on juba küllalt vana, et pealesunnitud elukorraldusest üle olla.

teemaalgataja kirjutas (sama teema, feministi nurgakeses), et sellel mehel oli omaette elamine, kui ta teise naisega koos oli, aga pärast (raha kokkuhoiu mõttes) kolis vanemate juurde elama.
Minu meelest võib vaba mees elada, kus tahes ja seetõttu ei ole ta vähem mees.
Teemaalgataja pole tõenäoliselt tema jaoks see "õige". Miks peakski mees uuesti omaette elamima, naise võtma (kes pärast jälle minema jookseb) jms?
Ma arvan, et nii vana mees lihtsalt "veedab aega" koos noorukesega, sest kooselu kogemus tal juba on ja tõenäoliselt ta seda enam ei tahagi.
Miks mitte niisama "sebida" ja noort panna, kui nooruke ennast ise pakub?
Samas pole aga noorukesel mõtet väga loota, et mees temaga kokku kolida soovib ja tulevikus lapsi...

Leia endale teine (noorem) mees, kes sulle ka vanuselt paremini sobiks!

ON KA 60 AASTASEID KES VANEMATE KODUS ELAVAD JA EI MÖTLEGI VÄLJA KOLIDA.SA KOLI PAREM TEMA JUURDE ON VÄHEM MURESID.

n
mulle jäi sealt silma, et tal oli suhe olnud. omaette elamist ma justkui ei mäleta.

tauno
inimestel on erinevad arusaamad. kas sinu arust on oma pere PEALE sunnitud?
mina olen õnnelik, et mul on lapsed ja mees. ja nende peale kulutan raha lausa rõõmuga.
aga mõni inimene tunneb rõõmu erakuelust. jus siis sina oled sedasorti.

ei ei, mina pole seda sorti. olid ajad kus mu eesmärgiks oli pere ja lapsed. nüüd lapsed juba peaaegu iseseisvad ja nad mul ikka endiselt olemas ja väga tähtis minu jaoks.
aga see oli minu soov ja valik.
samas on küllalt neid, kellel on teistsugune valik, kuid ühiskond ei pea teistsugust valikut normaalseks ja surub peale just perekonda. ometi pole neil selleks õigus, inimesel peab olema õigus ise oma elu elada.
muide perekonda suruvad peale enamasti just naised.

aga nagu ma juba ütlesin, on see mul juba läbitud etapp ja nüüd ma ka ei ole enam nõus uut peret soetama, ükskord ometi on mul nüüd ka vabadus.

kullake Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> n
> mulle jäi sealt silma, et tal oli suhe olnud.
> omaette elamist ma justkui ei mäleta.
>


Selline lõik:

"Ta tegelikult elas varem ühe naisterahvaga koos, kuid läksid lahku ja siis kolis üksinda elama. Aga talle tundus mingil kahtlasel põhjusel, et see ei ole majanduslikult mõtekas."

Mees peabki nii elama kuidas tahab.Mis on see sinu mure?

Miks täiskasvanud naine võib vanemate juures elada ja mees ei või?Seleta ära saame veel asjale lahenduse.

Tegelikult elan ju ainult poole kohaga vanematega koos. Teises linnas elan üksinda ja kui poleks vanematega samas linnas kaaslast,siis ei peakski vanemate juures elama ju. Ja muidugi tuleb siit ka vanuse aspekt sisse. Minu arust on normaalne elada vanematega kuni käiakse koolis, peale seda peaks inimene enda eluga alustama.

Ma elan kah emaga samas majas, kuna maja on suur, töökoht asub vaid poole kilomeetri kaugusel. Miks peaksin kulutama eraldi elamispinnale? Pealegi, kui näiteks leian kellegi ning vaja kolida hoopis teise linna, siis peaksin selle teise korteri, mis oli vaid selleks, et mõned ei pea mind muidu küllalt meheks, maha müüma, et uut elukohta soetada, siis võib see hoopis piduriks saada- võibolla ei taha seda korterit siis mitte keegi osta ning pean ootama, kuniks selle raha korteri alt kätte saan. Ema juures elamine on tunduvalt odavam.

Vanemate korteris võib elada mitmel viisil, kas koos nendega või üksinda. Sageli on korteriomanikel ka maakodu olemas. Kui vanemad on enamvähem pidevalt seal ja täiskasvanud laps elab üksinda linnakorteris (või vastupidi), siis pole tõesti mõtet hakata uut korterit ostma.
Kui kujutada ette olukorda, mille puhul ostetakse noore naise rõõmuks uus korter, tagatiseks pannakse vanemate vara, siis jäädakse töökohast ilma ja pangale lähevad nii korter kui tagatis ning naine laseb "luuseri" juurest jalga ja mees koos oma vanematega satuvad piltlikult öeldes kuuse alla - ausalt öeldes on see väga vesine lugu.