Paljudele ei meeldi naispresident.
Aga milline sobiks?
Kui olen lugenud
negatiivseid aasivaid arvamusi meie presidendi noorusliku olemise ja spordiharrastuse kohta, siis mõtlen alati: aga milline president siis kõigile sobiks? Silme ette tuleb selline pilt. Kindlasti mees. Vanemas eas. Veidi hõreneva pealae või lokkidega. Kindlasti soliidne kõhuke ees. Lakk-kingad jalas. Kannab kaabut, ülikonda ja lipsu, ka looduses linnulaulu kuulates. Sõidab mööda Eestit ringi, tema teele viskavad rahvariides neiud rukkililli, koorid laulavad isamaalisi laule ja peetakse kiidukõnesid. Ta ei puhka ei ööl ega päeval, vaid istub Kadriorus tammepuust laua taga lambi valgel, kirjutab kõnesid ja annab kuldsulepeaga allkirju. Ta ei olegi üldse inimene, vaid kuju - lihtsalt president. Siis vist oleksid kõik rahul.
Jah, see oleks soliidne missioonitundega president.
Vanemas eas soliidne härra.
Kes teeb küll sporti, aga ei eputa sellega.
Kes oskab meediaga nii suhelda, et temast jääb hea mulje nii sõnas kui pildis.
Ja kui tal palju raha on, siis asutab fondi, nt kultuuri või haiglate, haigete toetamiseks.
Eesti president on esindusamet.
Soliidsus nii riietes kui ilmes jm on nr 1. Mitte sportlikkus.
Sportlikkus on hea, aga see ei pea olema nr 1 presidendi juures.
Nr 1 peab olema soliidsus, hea suhtlemisoskus, meeldiv imago, pigem tõsine.
Võõrkeeled ka võiks olla ladusad ja eesti keel ladus, mitte 1 sõna kaupa punnides