ei tea kas sai õigesse kohta, aga mul on suur mure. Mees paneb raha autopeale, aga lapsele söögiraha ei anna. Mida ma teen. Oleme 2 aastat alles abielus olnud.Ma kardan, mis elust niimoodi saab.Meil 2 last.

palun keegi andke nõu...olen tõesti murdumas.Ei oska enam midagi ette võtta!

1 - kui vanad olete
2 - kui vanad on lapsed
3 - kas sina ei käi tööl

Istuge maha ja tehke eelarve- sissetulekud- väljaminekud ja vaadake üle, milliseid kulutusi peate kärpima ja milliseid lõbusid saate endale lubada. Arvesta, et kompromisse peavad tegama mõlemad. Pere eest peab hoolitsema.

on lihtsalt olemas lolle mehi, kes arvavad, et naine-lapsed kasvavad/elavad õhust ja armastusest, auto aga vajab raha. Ja ei suuda keegi sellisele ilma skandaalita midagi selgeks teha, võin pea anda. Üks korralik peapesu ja nädalajane dieet ehk panevad ta veidi teistmoodi elust aru saama.

2 aastat abielus ja 2 last ja nüüd avastad, et mees on idikas? enne oleks pidanud teda tundma õppima. mis seal ikka saab, ise pead hakkama saama. idikast on soovitav lahutada.

raske juhus. Kui mees sellest ise siiani aru pole saanud, siis vaevalt rääkiminegi aitab. Mehe olemusest oleks pidanud enne laste saamist arusaamine olema. Ürita ikka seletada ja rääkida, kuigi vaevalt see aitab.

Mina ei annaks mehele enam süüa.

Noor olin ,kui esimene laps sündis ja enne abielu elasime 4 aastat koos. Arvasin, et tunnen teda.Kuid näen, et eksisin. Loomulikult ei käi tööl, sest olen pisikese lapsega kodus.Ja ...ahhh mõttetu vist oli siit abi otsida...

minu meelest anti sulle siin nõu küll. Mis sa arvasid, et me võtame kamba kokku ja tuleme su meest nahutama või? Öeldi ju sulle- ära anna talle süüa, kui ta raha ei anna, mida veel soovitada? Jäta maha ja paki kohvrid? Seda ei tee sa lastega niikuinii, on ju, sest sul ei oleks ju kuskile minna. Nii et löö lamenti ja hoia näljas või pane autole pomm alla.

kui mees noor ja mõtlematu, ehk läheb lamendilöömise peale ise minema? kui juba 2 aastat abielus olete, peaks ju saama mehega ka mõistlikult selgeks rääkida, et kasvõi ostaks autovidinaid pikema aja peale - paneks endale midagi kogu aeg kõrvale, aga nii et lastele ka söögiraha jääks.

nu sa ju ei aita ise kaasa meid, et sind aidata...mis sa tahad, et me sinu eest selle olukorra ära lahendame või? päris nii see ei käi

No tuleb siis skandaal teha ja mees toidulauast välja jätta kui muidu aru ei saa, et neljarattaline rauakolakas kõhtu täis ei tee.

loobuge ühisest rahakotist, seadke siis täpne arvestus kui palju mes peab sulle söögiraha maksma kui tahab kodus süüa ja üüriraha, telefon, onternet.... Kui ei maksa, ära söögilauda ega tuppa lase. Lasterahade kättesaamiseks võib elaturaha nõuda kohtu kaudu ka abielus olles.
Kuidas selliste nõuete ja keeldude valguses hakkab toimuma armastav sekselu on teine küsimus ja teine teema. Aga ega mehe toitmine ja ülalpidamine ka vesi armastuse veskile pole.

Räägi sellest temaga, mitte meiega.

Palju oleneb sellest, kas mees on udupea, kes järgmisel päeval kõik räägitu unustab või on talle võimalik faktidega silmi avada.Esimesel juhul aitab ainult nüri järjekindlus.Koosta talle iga päev ostunimekiri koos hindadega ja nõua, et ta ise ostaks(tal ju rattad all).Kui ta nädal aegagi ise toitu ostab, harjub sellega, et see ka raha maksab.Siis saab kokku leppida ka kindlas summas, mida ta sulle palgapäeval maj.kuludeks annab.Kui mees on helgema peaga, koosta graafik kuu lõikes kõikide kuludega,veel parem kogu aastaks.Tee või värviliselt:sissetulekud, maksud, söögiraha, riided, seebid-värgid jne.....las teeb siis oma lahtri autole läinud summade kohta ja vaatab kas on tasakaalus.Auto eest ta võib hoolitseda, laste eest peab hoolitsema.Kui mõnele mehele ebamäärase rahajutu asemel konkreetsed asjad ja arvud ette näidata, saab aru küll.....ja raha küsi mitte paluvalt ega vinguvalt, vaid kindlal je enesestmõisteteval toonil.See on sinu õigus ja tema kohustus.

"lapsele söögiraha ei anna"?

aga enda jaoks annab? või ei söö üldse kodus?

ei saa aru.

hoia kõik tsekid alles ja nagu eelpool öeldi, hakka arvestust pidama. mehel võibolla puudub tõesti arusaamine, kui kallis toit ja majapidamine on, kui ta ise poes ei käi.

Pane pere eelarve paberile:
igakuine pere söögiraha(mees, naine, 2 last)
igakuised kommunaalmaksud

Jaga see nr 2:ga ja viska paber mehele nina alla

kui rääkimine ei aita, siis anna elatise hagi kohtu kaudu sisse, lastele ja endale elatis, selleks ei pea lahutatud olema, et elatis välja mõistetaks.

See on küll üsna vana postitus, kuid ma sooviks teada selle autorit. Miks? Sest ma olen täpselt samas paadis. Näen vaeva kümne mehe eest ja teen kõik, mis saan, aga kõik ebaõnnestub. Ei loe head soovid, mõtted jne - kõik ebaõnnestub. Juba 7 a vallaline, tööle ei saa, olen hetkel isegi kodutu, sest vana kaaslane viskas välja(lihtsalt korterikaaslane), sest leidis naise. Kui ka püüan kõigest väest, läheb kõik p...rse. Ööbisin siis teise tuttava juures, kes sattus öösel haiglasse ja pidin lahkuma jne. Tööle ei võetud samuti viimasel minutil ning pidin saama kohe uue korteri, miks ka välja suht suvalt kolisin, kuid siis teatati, et mind ei võeta, sest ma ei saanud kokkulepitud ajal minna. Muidugi ma ei läinud, sest olin haige ja seda ka ütlesin - see neid ei huvitanud.

Ei aita jumal ega palved jne, kõik on prses. Ei taha veel alla anda, sest pole 30-ndki. Aga kui paljud tuttavad teaks, kui stasti ma elan, tunneks nad kahjurõõmu - enamus nkn ei sallinud mind, sest olin liiga erinev jm.
Sõbrannaga suhted purunesid, sest ta ei usu, et ta mees on ärakasutaja ja süüdistas mind kadeduses. Ühe vanemaga ei suhtle juba 20 aastat, kes kadus jne….

Mis vahet seal on, et on jalad ja käed jne? Loomulikult on ja näen ka hea välja, olen väga väga tänulik, et seegi mul on olemas, KUID ma olen sügavalt õnnetu ja seebikast ju välja astunud! Mina olen teisiti õnnetu. Enamus ei usu, ajavad samuti positiivsuse juttu. Kolige tänavale, ärge saage tööd, kuigi püüate jne jne. See kõik on suur ebaõnn, aga keegi ei usu. Arvatakse, et ma ise süüdi või puudega. Aga ei ole nii mustvalge see maailm. Ma ei saa nii palju halba põhjustada ise, mis siin kirjas. Kui keegi ütleb, et ette kujutan v ise süüdi, see isegi ei huvita mind, sest ma ise tean tõde. Vigu ma teen ja analüüsin neid, aga ikkagi…. Kõike on nii krdi palju.

Tore oleks, kui sa vastaks. Aitäh.